Kaupade sisse- ja väljaveo 2005. aasta märtsi tollistatistika

EV väliskaubandus riikide lõikes. Märts 2005 (lähte-, sihtriikide järgi) Tabel 1  (88.59 KB)
EV väliskaubandus riikide lõikes. Märts 2005 (valmistajariigi järgi) Tabel 2 (87.06 KB)
Kaupade ja vara väljavedu kaubagruppide lõikes (koond). Märts 2005 Tabel3 (44.44 KB)
Kaupade ja vara sissevedu kaubagruppide lõikes (koond). Märts 2005 Tabel 4 (48.04 KB)

2005. aasta märtsi tollistatistika koondandmed väljaspool Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi asuvate riikide ja tähtsamate kaubagruppide lõikes Kombineeritud Nomenklatuuri (KN) 2-kohalise koodi järgi.

Andmed sisaldavad kõiki kaubale rakendatavaid tollikäitlusviise (tolliseaduse 6. peatükk) nii kaupade sisse- kui väljaveol, välja arvatud Eestit läbiv transiit. Kaupade sissevedu sisaldab järgmisi tollikäitlusviise: kauba vabasse ringlusse lubamine, välisriigi tollistaatusega kauba tolliladustamine, seestöötlemine, ajutine import ning ajutiselt eksporditud või välistöötlemisel olnud kauba taassissevedu vabasse ringlusse lubamisega (edaspidi kõik kokku nimetatud sissevedu). Kaupade väljavedu sisaldab järgmisi tollikäitlusviise: eksport (sealhulgas vee- ja õhusõiduki varudeks), ajutine eksport kavatsusega kaup tolliterritooriumile muutusteta kujul tagasi tuua, välistöötlemine ning taasväljavedu (edaspidi kõik kokku nimetatud väljavedu). Tollistatistika ei sisalda pangatähtede (KN kood 49070030) ning maksumärkide, postmarkide jms markide (KN kood 49070010) sisse- ja väljavedu.

Tollistatistika andmetel moodustas kaupade väljavedu 2005. aasta märtsis 2 187,2 miljonit krooni, millest 57,14% moodustas eksport (1 249,7 mln kr, millest 1,9% moodustas ajutine eksport kavatsusega kaup tolliterritooriumile muutusteta kujul tagasi tuua (23,7 mln kr)), 0,05% välistöötlemine (1,2 mln kr), 17,62% taasväljavedu peale seestöötlemist (385,3 mln kr), 0,11% taasväljavedu peale ajutist importi (2,4 mln kr), 21,88% taasväljavedu peale tolliladustamist (478,6 mln kr) ning 3,2% taasväljavedu peale kauba vabatsooni paigutamist (70 mln kr). Sissevedu moodustas 2005. aasta märtsis 3 704,2 mln kr, sealhulgas 49,57% moodustas vabasse ringlusse lubamine (1 836,3 mln kr), 11% seestöötlemine (407,3 mln kr), 4,29% töötlemine tollikontrolli all (158,9 mln kr), 0,07% ajutine import (2,7 mln kr), 0,08% taassissevedu peale välistöötlemist vabasse ringlusse lubamisega (3 mln kr), 0,09% ajutiselt eksporditud kauba taassissevedu vabasse ringlusse lubamisega (3,5 mln kr), 32,53% välisriigi tollistaatusega kauba tolliladustamine (1 204,8 mln kr) ning 2,37% välisriigi tollistaatusega kauba vabatsooni paigutamine (87,7 mln kr). Seega ületas 2005. aasta märtsis kaupade sissevedu nende väljaveo 1 517 mln kr võrra.

Kõikidest vabasse ringlusse lubatud kaupadest kuulus 2005. aasta märtsis maksustamisele käibemaksuga kaupu kogusummas 2 443,5 miljonit krooni.

Väljavedu - sissevedu iseloomustab joonis 1. (5.99 KB, GIF)

Joonis 2 (9.26 KB, GIF) ja tabel 5 (4.69 KB) kujutavad kaupade väljavedu ning joonis 3 (9.67 KB, GIF) ja tabel 6 (3.99 KB)  kaupade sissevedu tollikäitlusviiside lõikes.

TÄHTSAMAD VÄLISKAUBANDUSPARTNERID

Tähtsamatest väliskaubanduspartneritest lähte- ja sihtriikide lõikes annab ülevaate tabel 1 (88.59 KB) ning joonis 4 (5.7 KB, GIF) ja joonis 5 (6.09 KB, GIF) . Tabelis 2 (87.06 KB) on toodud kaupade väljavedu - sissevedu kaupade päritoluriikide lõikes.

Kaupade väljaveost 2005. aasta märtsis moodustas 38,8% ehk 848,2 mln kr Venemaale, 10,6% ehk 232,5 mln kr Norrasse, 9,1% ehk 198 mln kr Ameerika Ühendriikidesse, 8,7% ehk 191,1 mln kr Gibraltarile, 7,5% ehk 164,1 mln kr Ukrainasse, 6,8% ehk 149,2 mln kr Lõuna-Koreasse, 2% ehk 44,7 mln kr Usbekistani, 1,8% ehk 39 mln kr Šveitsi, 1,4% ehk 31,1 mln kr Islandile ning 1,4% ehk 29,9 mln kr Hiinasse (joonis 4 (5.7 KB, GIF)).

Kaupu veeti 2005. aasta märtsis sisse kõige enam Venemaalt – 41,9% ehk 1 553,4 mln kr, Jaapanist – 10% ehk 369,7 mln kr, Hongkongist – 6,3% ehk 234,5 mln kr, Hiinast – 6,2% ehk 229 mln kr, Ukrainast – 4,8% ehk 179,1 mln kr, Taiwanist – 3,6% ehk 133,5 mln kr, Ameerika Ühendriikidest – 3,5% ehk 129,2 mln kr, Valgevenest – 3,2% ehk 118,6 mln kr, Norrast – 2,6% ehk 98 mln kr ning Cote d`Ivoire`ist – 2,1% ehk 79,6 mln kr (joonis 5 (6.09 KB, GIF)).

Kokku oli 2005. aasta märtsis välispartnereid 97 erinevast riigist. 48 riigiga oli tollistatistika kaubandusbilanss positiivne, st väljavedu ületas sisseveo.

2005. aasta märtsis suurenes võrreldes 2005. aasta veebruariga kõige enam kaupade väljavedu Venemaale – 201,9 mln kr võrra, Gibraltarile – 180,7 mln kr võrra, Lõuna-Koreasse – 130,1 mln kr võrra ja Usbekistani – 43,4 mln kr võrra. 2005. aasta märtsis vähenes võrreldes 2005. aasta veebruariga kõige enam kaupade väljavedu Ameerika Ühendriikidesse – 134,2 mln kr võrra ning Nigeeriasse – 57,1 mln kr võrra.

Sissevedu suurenes 2005. aasta märtsis võrreldes 2005. aasta veebruariga kõige enam Venemaalt – 331,3 mln kr võrra, Jaapanist – 133,2 mln kr võrra ja Ukrainast – 87,8 mln kr võrra. Kõige rohkem vähenes 2005. aasta märtsis võrreldes 2005. aasta veebruariga kaupade sissevedu Cote d`Ivoire`ist – 107,9 mln kr võrra ja Ghanast – 65,2 mln kr võrra.

SUUREMAD KAUBAGRUPID

2005. aasta märtsi tähtsamatest väljaveo kaubagruppidest annavad ülevaate tabel 3 (44.44 KB) ja joonis 6 (6.88 KB, GIF) ning sisseveo kaubagruppidest tabel 4 (48.04 KB) ja joonis 7 (6.42 KB, GIF).

Kaupade väljaveos oli 2005. aasta märtsis esikohal mehaaniliste masinate, elektriseadmete (KN 84–85) väljavedu , moodustades 17,1% kogu väljaveost. Teisel kohal 2005. aasta märtsi kaupade väljaveos oli mineraalsete toodete (KN 25–27) väljavedu – 12,3%, järgnesid metallide, metalltoodete (KN 72–83) väljavedu – 11,9%, valmistoidukaupade, alkohoolsete ning karastusjookide, tubaka (KN 16–24) väljavedu – 8,7%, muude tööstuskaupade (KN 94–96) väljavedu – 7,5%, puidu ja puittoodete (KN 44–46) väljavedu – 7,1%, keemiatööstuse toodangu (KN 28–38) väljavedu – 7,1%, transpordivahendite (KN 86–89) väljavedu – 6,9%, tekstiili, tekstiiltoodete (KN 50–63) väljavedu – 5,1% ning plastmass- ja kummitoodete (KN 39–40) väljavedu – 5,1% kogu väljaveost.

2005. aasta märtsis oli suurim mehaaniliste masinate, elektriseadmete (KN 84–85) sissevedu – 27,3% kogu sisseveost, järgnesid mineraalsete toodete (KN 25–27) sissevedu – 23,6%, metallide, metalltoodete (KN 72–83) sissevedu – 11,5%, puidu ja puittoodete (KN 44–46) sissevedu – 8,5%, keemiatööstuse toodangu (KN 28–38) sissevedu – 5%, tekstiili, tekstiiltoodete (KN 50–63) sissevedu – 4,7%, valmistoidukaupade, alkohoolsete ning karastusjookide, tubaka (KN 16–24) sissevedu – 4,3%, transpordivahendite (KN 86–89) sissevedu – 3,6%, plastmass- ja kummitoodete (KN 39–40) sissevedu – 3,6% ning elusloomade, loomsete toodete (KN 1–5) sissevedu – 1,9% kogu sisseveost.

2005. aasta märtsi kaupade väljaveos on võrreldes 2005. aasta veebruariga kõige enam suurenenud metallide, metalltoodete (KN 72–83) väljavedu – 154 mln kr võrra, mehaaniliste masinate, elektriseadmete (KN 84–85) väljavedu – 145 mln kr võrra ning keemiatööstuse toodangu (KN 28–38) väljavedu – 68,6 mln kr võrra. 2005. aasta märtsi kaupade väljaveos on võrreldes 2005. aasta veebruariga kõige enam vähenenud mineraalsete toodete (KN 25–27) väljavedu – 51,2 mln kr võrra ja valmistoidukaupade, alkohoolsete ning karastusjookide, tubaka (KN 16–24) väljavedu – 14,1 mln kr võrra.

2005. aasta märtsi kaupade sisseveos on võrreldes 2005. aasta veebruariga kõige enam suurenenud mineraalsete toodete (KN 25–27) sissevedu – 242,5 mln kr võrra, mehaaniliste masinate, elektriseadmete (KN 84–85) sissevedu – 203,5 mln kr võrra, puidu ja puittoodete (KN 44–46) sissevedu – 77,3 mln kr võrra ja tekstiili, tekstiiltoodete (KN 50–63) sissevedu – 51,8 mln kr võrra. 2005. aasta märtsi kaupade sisseveos on võrreldes 2005. aasta veebruariga kõige enam vähenenud valmistoidukaupade, alkohoolsete ning karastusjookide, tubaka (KN 16–24) sissevedu – 189,1 mln kr võrra.

PÕLLUMAJANDUS
Põllumajandussaaduste ja -toodete (KN 1–24) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta märtsis iseloomustavad joonis 8 (5.89 KB, GIF) ja joonis 9 (8.1 KB, GIF).
Põllumajandussaadusi ja -tooteid veeti 2005. aasta märtsis välja 304 mln kr eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta märtsis välja põllumajandussaadusi ja -tooteid Venemaale – 64,4%, Ukrainasse – 15,1%, Šveitsi – 3,9%, Valgevenesse – 3,8%, Norrasse – 3,1%, Hiinasse – 2% ning Kasahstani – 1,4 % (joonis 8 (5.89 KB, GIF)).

Põllumajandussaadusi ja -tooteid toodi 2005. aasta märtsis sisse 261,5 mln kr eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta märtsis sisse põllumajandussaadusi ja -tooteid Cote d`Ivoire`ist – 30,4%, Norrast – 13,2%, Venemaalt – 12,3%, Ukrainast – 5,1%, Ameerika Ühendriikidest – 4%, Indoneesiast – 3,1% ning Malaisiast – 2,8% (joonis 9 (8.1 KB, GIF)).

Põllumajandussaaduste ja -toodete väljavedu ületas 2005. aasta märtsis nende sisseveo 42,5 mln kr võrra.

Põllumajandussaaduste ja -toodete (KN 1–24) väljavedu ja sissevedu kaubagruppide lõikes 2005. aasta märtsis iseloomustavad joonis 10 (7.75 KB, GIF)ja joonis 11 (7.86 KB, GIF).

MINERAALSED KÜTUSED

Mineraalsete kütuste, õlide, gaasiliste süsivesinike ja elektrienergia (KN 27) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta märtsis iseloomustavad joonis 12 (5.98 KB, GIF)ja joonis 13 (5.62 KB, GIF).

Mineraalseid kütuseid, õlisid, gaasilisi süsivesinikke ja elektrienergiat veeti 2005. aasta märtsis välja 264,1 mln kr eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta märtsis välja mineraalseid kütuseid, õlisid, gaasilisi süsivesinikke ja elektrienergiat Gibraltarile – 71,3%, Venemaale – 11%, Ukrainasse – 7,5% ning Ameerika Ühendriikidesse – 2% (joonis 12 (5.98 KB, GIF)).

Mineraalseid kütuseid, õlisid, gaasilisi süsivesinikke ja elektrienergiat toodi 2005. aasta märtsis sisse 870,5 mln kr eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta märtsis sisse mineraalseid kütuseid, õlisid, gaasilisi süsivesinikke ja elektrienergiat Venemaalt – 87,3%, Valgevenest – 8,9% ning Ukrainast – 2,7% (joonis 13 (5.62 KB, GIF)).

Mineraalsete kütuste, õlide, gaasiliste süsivesinike ja elektrienergia sissevedu ületas 2005. aasta märtsis nende väljaveo 606,4 mln kr võrra.

Mineraalsete kütuste, õlide, gaasiliste süsivesinike ja elektrienergia (KN 27) väljavedu ja sissevedu kaubagruppide lõikes 2005. aasta märtsis iseloomustavad joonis 14 (5.54 KB, GIF)ja joonis 15 (5.99 KB, GIF).

MITTEVÄÄRISMETALLID

Mitteväärismetallide (KN 72–83) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta märtsis iseloomustavad joonis 16 (6.03 KB, GIF)ja joonis 17 (6.27 KB, GIF).

Mitteväärismetalle veeti 2005. aasta märtsis välja 259,8 mln kr eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta märtsis välja mitteväärismetalle Lõuna-Koreasse – 53,2%, Venemaale – 23,1%, Ameerika Ühendriikidesse – 7,3%, Ukrainasse – 4,8%, Norrasse – 4%, Hiinasse – 2,8% ning Indiasse – 1,3% (joonis 16 (6.03 KB, GIF)).

Mitteväärismetalle toodi 2005. aasta märtsis sisse 426 mln kr eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta märtsis sisse mitteväärismetalle Venemaalt – 52,9%, Ukrainast – 10,5%, Taiwanist – 7,3%, Brasiiliast – 7,3%, Ameerika Ühendriikidest – 6,8%, Valgevenest – 3,1% ning Hiinast – 3,1% (joonis 17 (6.27 KB, GIF)).

Mitteväärismetallide sissevedu ületas 2005. aasta märtsis nende väljaveo 166,2 mln kr võrra.

PUIT JA PUITTOOTED

Puidu ja puittoodete (KN 44) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta märtsis iseloomustavad joonis 18 (5.83 KB, GIF)ja joonis 19 (4.68 KB, GIF).

Puitu ja puittooteid veeti 2005. aasta märtsis välja 155,5 mln kr eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta märtsis välja puitu ja puittooteid Norrasse – 33,1%, Ameerika Ühendriikidesse – 27,2%, Venemaale – 6,4%, Lõuna-Koreasse – 5,3%, Jaapanisse – 4,5%, Ukrainasse – 4,2% ning Islandile – 3,8% (joonis 18 (5.83 KB, GIF)).

Puitu ja puittooteid toodi 2005. aasta märtsis sisse 314,3 mln kr eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta märtsis sisse puitu ja puittooteid Venemaalt – 92,3%, Valgevenest – 2,8% ning Brasiiliast – 1,6% (joonis 19 (4.68 KB, GIF)).

Puidu ja puittoodete sissevedu ületas 2005. aasta märtsis nende väljaveo 158,8 mln kr võrra.

TEKSTIIL JA TEKSTIILTOOTED

Tekstiili ja tekstiiltoodete (KN 50–63) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta märtsis iseloomustavad joonis 20 (5.54 KB, GIF)ja joonis 21 (6.25 KB, GIF).

Tekstiile ja tekstiiltooteid veeti 2005. aasta märtsis välja 111,5 mln kr eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta märtsis välja tekstiile ja tekstiiltooteid Venemaale – 54,1%, Norrasse – 20,2%, Ameerika Ühendriikidesse – 11%, Ukrainasse – 5,2%, Bangladeshi – 3,5% ning Valgevenesse – 1% (joonis 20 (5.54 KB, GIF)).

Tekstiile ja tekstiiltooteid toodi 2005. aasta märtsis sisse 172,4 mln kr eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta märtsis sisse tekstiile ja tekstiiltooteid Usbekistanist – 25,6%, Hiinast – 15,6%, Hongkongist – 9%, Türgist – 5,9%, Pakistanist – 5,8%, Ameerika Ühendriikidest – 5,4% ning Taiwanist – 5,2% (joonis 21 (6.25 KB, GIF)).

Tekstiili ja tekstiiltoodete sissevedu ületas 2005. aasta märtsis nende väljaveo 60,9 mln kr võrra.

ELEKTRI- SALVESTUS- JA TAASESITUSSEADMED

Elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmete (KN 85) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta märtsis iseloomustavad joonis 22 (5.75 KB, GIF)ja joonis 23 (6.82 KB, GIF).

Elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmeid veeti 2005. aasta märtsis välja 252,4 mln kr eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta märtsis välja elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmeid Venemaale – 69,4%, Ameerika Ühendriikidesse – 8,8%, Hongkongi – 4,9%, Norrasse – 4,2%, Brasiiliasse – 3,4% ning Kanadasse – 2,4% (joonis 22 (5.75 KB, GIF)).

Elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmeid toodi 2005. aasta märtsis sisse 841,2 mln kr eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta märtsis sisse elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmeid Jaapanist – 31,1%, Hongkongist – 21,8%, Hiinast – 12,9%, Taiwanist – 9,8%, Singapurist – 7,3%, Lõuna-Koreast – 4,7% ning Ameerika Ühendriikidest – 3,1 % (joonis 23 (6.82 KB, GIF)).

Elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmete sissevedu ületas 2005. aasta märtsis nende väljaveo 588,8 miljoni krooni võrra.

TOLLITULUD

2005. aasta märtsis moodustas riigieelarvesse ülekantud tollitulude kogusumma 865 miljonit krooni, millest 49,84% moodustas käibemaks, 46,73% aktsiisid, 3,36% tollimaks, 0,04% trahvid, 0,02% intressid ning 0,01% muud tulud. 2005. aasta märtsis on maksude laekumine võrreldes 2005. aasta veebruariga suurenenud 80 miljoni krooni võrra.

25.05.2016