Kaupade sisse- ja väljaveo 2005. aasta mai tollistatistika

EV väliskaubandus riikide lõikes.Mai 2005 (lähte-ja sihtriigi järgi) Tabel 1  (86.83 KB)
EV väliskaubandus riikide lõikes.Mai 2005 (valmistajariigi järgi) Tabel 2 (93.11 KB)
Kaupade ja vara väljavedu kaubagruppide lõikes (koond) Mai 2005 Tabel 3 (45.43 KB)
Kaupade ja vara sissevedu kaubagruppide lõikes (koond) Mai 2005 Tabel 4 (48.34 KB)

2005. aasta mai tollistatistika koondandmed väljaspool Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi asuvate riikide ja tähtsamate kaubagruppide lõikes Kombineeritud Nomenklatuuri (KN) 2-kohalise koodi järgi.

Andmed sisaldavad kõiki kaubale rakendatavaid tollikäitlusviise (tolliseaduse 6. peatükk) nii kaupade sisse- kui väljaveol, välja arvatud Eestit läbiv transiit. Kaupade sissevedu sisaldab järgmisi tollikäitlusviise: kauba vabasse ringlusse lubamine, välisriigi tollistaatusega kauba tolliladustamine, seestöötlemine, ajutine import ning ajutiselt eksporditud või välistöötlemisel olnud kauba taassissevedu vabasse ringlusse lubamisega (edaspidi kõik kokku nimetatud sissevedu). Kaupade väljavedu sisaldab järgmisi tollikäitlusviise: eksport (sealhulgas vee- ja õhusõiduki varudeks), ajutine eksport kavatsusega kaup tolliterritooriumile muutusteta kujul tagasi tuua, välistöötlemine ning taasväljavedu (edaspidi kõik kokku nimetatud väljavedu). Tollistatistika ei sisalda pangatähtede (KN kood 49070030) ning maksumärkide, postmarkide jms markide (KN kood 49070010) sisse- ja väljavedu.

Tollistatistika andmetel moodustas kaupade väljavedu 2005. aasta mais 2 066 miljonit krooni, millest 66,74% moodustas eksport (1 379 mln kr, millest 0,08% moodustas ajutine eksport kavatsusega kaup tolliterritooriumile muutusteta kujul tagasi tuua (1,1 mln kr)), 0,31% välistöötlemine (6,3 mln kr), 11,91% taasväljavedu peale seestöötlemist (246 mln kr), 0,06% taasväljavedu peale ajutist importi (1,2 mln kr), 19,47% taasväljavedu peale tolliladustamist (402,3 mln kr) ning 1,51% taasväljavedu peale kauba vabatsooni paigutamist (31,2 mln kr). Sissevedu moodustas 2005. aasta mais 3 075,7 miljonit krooni, sealhulgas 54,01% moodustas vabasse ringlusse lubamine ( 1 661,1 mln kr ), 10,53 % seestöötlemine ( 323,9 mln kr ), 2,06 % töötlemine tollikontrolli all ( 63,3 mln kr ), 0,05 % ajutine import ( 1,5 mln kr ), 0,1 % taassissevedu peale välistöötlemist vabasse ringlusse lubamisega (3,2 mln kr), 0,04% ajutiselt eksporditud kauba taassissevedu vabasse ringlusse lubamisega (1,2 mln kr), 31,09% välisriigi tollistaatusega kauba tolliladustamine (956,2 mln kr) ning 2,12% välisriigi tollistaatusega kauba vabatsooni paigutamine (65,3 mln kr). Seega ületas 2005. aasta mais kaupade sissevedu nende väljaveo 1 009,7 miljoni krooni võrra.

Kõikidest vabasse ringlusse lubatud kaupadest kuulus 2005. aasta mais maksustamisele käibemaksuga kaupu kogusummas 2 162,2 miljonit krooni.

Väljavedu - sissevedu iseloomustab joonis 1 (5.8 KB, GIF).

Joonis 2 (9.1 KB, GIF) ja tabel 5 (4.66 KB) kujutavad kaupade väljavedu ning joonis 3 (9.48 KB, GIF) ja tabel 6 (5.1 KB) kaupade sissevedu tollikäitlusviiside lõikes.

TÄHTSAMAD VÄLISKAUBANDUSPARTNERID

Tähtsamatest väliskaubanduspartneritest lähte- ja sihtriikide lõikes annab ülevaate tabel 1 (86.83 KB) ning joonis 4 (5.48 KB, GIF) ja joonis 5 (5.97 KB, GIF) . Tabelis 2 (93.11 KB) on toodud kaupade väljavedu - sissevedu kaupade päritoluriikide lõikes.

Kaupade väljaveost 2005. aasta mais moodustas 31% ehk 641,2 mln kr Venemaale, 18,3% ehk 377,7 mln kr Ameerika Ühendriikidesse, 12% ehk 247,5 mln kr Norrasse, 7,9% ehk 162,8 mln kr Gibraltarile, 6,3% ehk 130 mln kr Ukrainasse, 2,2% ehk 46,1 mln kr Valgevenesse, 2,1% ehk 43,3 mln kr Kasahstani, 2% ehk 40,5 mln kr Türki, 1,9% ehk 38,7 mln kr Usbekistani ning 1,8% ehk 36,6 mln kr Hiinasse (joonis 4 (5.48 KB, GIF) ).

Kaupu veeti 2005. aasta mais sisse kõige enam Venemaalt – 45,5% ehk 1 399,1 mln kr, Hiinast – 7,7% ehk 235,7 mln kr, Jaapanist – 6,3% ehk 192,3 mln kr, Ameerika Ühendriikidest – 5,4% ehk 165,9 mln kr, Valgevenest – 5,2% ehk 160,8 mln kr, Hongkongist – 3,9% ehk 119,2 mln kr, Ukrainast – 3,2% ehk 98,3 mln kr, Taiwanist – 3,1% ehk 96 mln kr, Norrast – 3% ehk 93,5 mln kr ning Kasahstanist – 2,7% ehk 82,6 mln kr (joonis 5 (5.97 KB, GIF)).

Kokku oli 2005. aasta mais välispartnereid 95 erinevast riigist. 50 riigiga oli tollistatistika kaubandusbilanss positiivne, st väljavedu ületas sisseveo.

2005. aasta mais suurenes võrreldes 2005. aasta aprilliga kõige enam kaupade väljavedu Ameerika Ühendriikidesse – 121,7 mln kr võrra, Gibraltarile – 26,9 mln kr võrra ja Norrasse – 26,7 mln kr võrra. 2005. aasta mais vähenes võrreldes 2005. aasta aprilliga kõige enam kaupade väljavedu Venemaale – 222,6 mln kr võrra, Türki – 66,2 mln kr võrra ning Šveitsi – 58,8 mln kr võrra.

Sissevedu suurenes 2005. aasta mais võrreldes 2005. aasta aprilliga kõige enam Hiinast – 83,3 mln kr võrra, Venemaalt – 76,1 mln kr võrra ja Cote d`Ivoire`ist – 20,7 mln kr võrra. Kõige rohkem vähenes 2005. aasta mais võrreldes 2005. aasta aprilliga kaupade sissevedu Ameerika Ühendriikidest – 70 mln kr võrra, Šveitsist – 47,1 mln kr võrra ja Norrast – 41,2 mln kr võrra.

SUUREMAD KAUBAGRUPID
2005. aasta mai tähtsamatest väljaveo kaubagruppidest annavad ülevaate tabel 3 (45.43 KB) ja joonis 6 (6.02 KB, GIF) ning sisseveo kaubagruppidest tabel 4 (48.34 KB) ja joonis 7 (6.69 KB, GIF).

Kaupade väljaveos oli 2005. aasta mais esikohal mineraalsete toodete (KN 25–27) väljavedu, moodustades 20,1% kogu väljaveost. Teisel kohal 2005. aasta mai kaupade väljaveos oli mehaaniliste masinate, elektriseadmete (KN 84–85) väljavedu – 15,5%, järgnesid keemiatööstuse toodangu (KN 28–38) väljavedu – 9,3%, puidu ja puittoodete (KN 44–46) väljavedu – 8,4%, metallide, metalltoodete (KN 72–83) väljavedu – 7,2%, muude tööstuskaupade (KN 94–96) väljavedu – 7,2%, valmistoidukaupade, alkohoolsete ning karastusjookide, tubaka (KN 16–24) väljavedu – 6,7%, tekstiili, tekstiiltoodete (KN 50–63) väljavedu – 5,5%, transpordivahendite (KN 86–89) väljavedu – 4,7% ning elusloomade, loomsete toodete (KN 1–5) väljavedu – 3,3% kogu väljaveost.

2005. aasta mais oli suurim mehaaniliste masinate, elektriseadmete (KN 84–85) sissevedu – 21% kogu sisseveost, järgnesid mineraalsete toodete (KN 25–27) sissevedu – 20,4%, metallide, metalltoodete (KN 72–83) sissevedu – 14,2%, keemiatööstuse toodangu (KN 28–38) sissevedu – 10,7%, puidu ja puittoodete (KN 44–46) sissevedu – 10,1%, valmistoidukaupade, alkohoolsete ning karastusjookide, tubaka (KN 16–24) sissevedu – 4,1%, tekstiili, tekstiiltoodete (KN 50–63) sissevedu – 3,8%, transpordivahendite (KN 86–89) sissevedu – 3,4%, plastmass- ja kummitoodete (KN 39–40) sissevedu – 3,3% ning elusloomade, loomsete toodete (KN 1–5) sissevedu – 2% kogu sisseveost.

2005. aasta mai kaupade väljaveos on võrreldes 2005. aasta aprilliga kõige enam suurenenud mineraalsete toodete (KN 25–27) väljavedu – 101,4 mln kr võrra, puidu ja puittoodete (KN 44–46) väljavedu – 22,5 mln kr võrra ja muude tööstuskaupade (KN 94–96) väljavedu – 20,4 mln kr võrra. 2005. aasta mai kaupade väljaveos on võrreldes 2005. aasta aprilliga kõige enam vähenenud transpordivahendite (KN 86–89) väljavedu – 86,1 mln kr võrra, metallide, metalltoodete (KN 72–83) väljavedu – 65 mln kr võrra ning plastmass- ja kummitoodete (KN 39–40) väljavedu – 50,4 mln kr võrra.

2005. aasta mai kaupade sisseveos on võrreldes 2005. aasta aprilliga kõige enam suurenenud keemiatööstuse toodangu (KN 28–38) sissevedu – 167,2 mln kr võrra ja metallide, metalltoodete (KN 72–83) sissevedu – 48,5 mln kr võrra. 2005. aasta mai kaupade sisseveos on võrreldes 2005. aasta aprilliga kõige enam vähenenud mineraalsete toodete (KN 25–27) sissevedu – 191,5 mln kr võrra, mehaaniliste masinate, elektriseadmete (KN 84–85) sissevedu – 75,7 mln kr võrra ja transpordivahendite (KN 86–89) sissevedu – 41,5 mln kr võrra.

PÕLLUMAJANDUS

Põllumajandussaaduste ja -toodete (KN 1–24) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta mais iseloomustavad joonis 8 (6.24 KB, GIF) ja joonis 9 (7.16 KB, GIF).

Põllumajandussaadusi ja -tooteid veeti 2005. aasta mais välja 235,6 miljoni krooni eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta mais välja põllumajandussaadusi ja -tooteid Venemaale – 60%, Ukrainasse – 9,3%, Kasahstani – 8,6%, Šveitsi – 5,9%, Valgevenesse – 3,4%, Hiinasse – 2,6% ning Ameerika Ühendriikidesse – 2,4% (joonis 8 (6.24 KB, GIF)).

Põllumajandussaadusi ja -tooteid toodi 2005. aasta mais sisse 211 miljoni krooni eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta mais sisse põllumajandussaadusi ja -tooteid Cote d`Ivoire`ist – 19,4%, Venemaalt – 16,8%, Ghanast – 9,8%, Norrast – 7,2%, Tšiilist – 5,1% ning Hiinast – 5% (joonis 9 (7.16 KB, GIF)).

Põllumajandussaaduste ja -toodete väljavedu ületas 2005. aasta mais nende sisseveo 24,6 miljoni krooni võrra.

Põllumajandussaaduste ja -toodete (KN 1–24) väljavedu ja sissevedu kaubagruppide lõikes 2005. aasta mais iseloomustavad joonis 10 (8.29 KB, GIF)ja joonis 11 (8.18 KB, GIF).

MINERAALSED KÜTUSED

Mineraalsete kütuste, õlide, gaasiliste süsivesinike ja elektrienergia (KN 27) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta mais iseloomustavad joonis 12 (7.59 KB, GIF)ja joonis 13 (5.71 KB, GIF).

Mineraalseid kütuseid, õlisid, gaasilisi süsivesinikke ja elektrienergiat veeti 2005. aasta mais välja 406,7 mln kr eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta mais välja mineraalseid kütuseid, õlisid, gaasilisi süsivesinikke ja elektrienergiat Gibraltarile – 39,7%, Ameerika Ühendriikidesse – 37,2%, Venemaale – 6,4%, Ukrainasse – 5,3%, Norrasse – 2%, Marokosse – 1,7% ning Taisse – 1,4% (joonis 12 (7.59 KB, GIF)).

Mineraalseid kütuseid, õlisid, gaasilisi süsivesinikke ja elektrienergiat toodi 2005. aasta mais sisse 623 mln kr eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta mais sisse mineraalseid kütuseid, õlisid, gaasilisi süsivesinikke ja elektrienergiat Venemaalt – 71,8%, Valgevenest – 19,5% ning Kasahstanist – 7,9% (joonis 13 (5.71 KB, GIF)).

Mineraalsete kütuste, õlide, gaasiliste süsivesinike ja elektrienergia sissevedu ületas 2005. aasta mais nende väljaveo 216,3 mln kr võrra.

Mineraalsete kütuste, õlide, gaasiliste süsivesinike ja elektrienergia (KN 27) väljavedu ja sissevedu kaubagruppide lõikes 2005. aasta mais iseloomustavad joonis 14 (5.65 KB, GIF)ja joonis 15 (6.33 KB, GIF).

MITTEVÄÄRISMETALLID

Mitteväärismetallide (KN 72–83) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta mais iseloomustavad joonis 16 (6.63 KB, GIF)ja joonis 17 (5.95 KB, GIF).

Mitteväärismetalle veeti 2005. aasta mais välja 149,8 mln kr eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta mais välja mitteväärismetalle Venemaale – 20,8%, Türki – 14,7%, Ukrainasse – 14,4%, Norrasse – 13,1%, Ameerika Ühendriikidesse – 10,4%, Lõuna-Koreasse – 10% ning Hiinasse – 8,2% (joonis 16 (6.63 KB, GIF)).

Mitteväärismetalle toodi 2005. aasta mais sisse 436,3 mln kr eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta mais sisse mitteväärismetalle Venemaalt – 57,7%, Ameerika Ühendriikidest – 14,2%, Taiwanist – 6,8%, Ukrainast – 6,6%, Hiinast – 4,2%, Brasiiliast – 2,9% ning Norrast – 1,9% (joonis 17 (5.95 KB, GIF)).

Mitteväärismetallide sissevedu ületas 2005. aasta mais nende väljaveo 286,5 mln kr võrra.

PUIT JA PUITTOOTED

Puidu ja puittoodete (KN 44) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta mais iseloomustavad joonis 18 (6.08 KB, GIF)ja joonis 19 (4.58 KB, GIF).

Puitu ja puittooteid veeti 2005. aasta mais välja 173,7 mln kr eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta mais välja puitu ja puittooteid Norrasse – 27,8%, Ameerika Ühendriikidesse – 25%, Islandile – 10,4%, Jaapanisse – 7,9%, Venemaale – 5,9%, Ukrainasse – 3,1% ning Saudi Araabiasse – 2,9% (joonis 18 (6.08 KB, GIF)).

Puitu ja puittooteid toodi 2005. aasta mais sisse 310,8 mln kr eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta mais sisse puitu ja puittooteid Venemaalt – 90,2%, Valgevenest – 2,6% ning Ameerika Ühendriikidest – 1,8% (joonis 19 (4.58 KB, GIF)).

Puidu ja puittoodete sissevedu ületas 2005. aasta mais nende väljaveo 137,1 mln kr võrra.

TEKSTIIL JA TEKSTIILTOOTED

Tekstiili ja tekstiiltoodete (KN 50–63) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta mais iseloomustavad joonis 20 (5.99 KB, GIF)ja joonis 21 (6.92 KB, GIF).

Tekstiile ja tekstiiltooteid veeti 2005. aasta mais välja 113,6 mln kr eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta mais välja tekstiile ja tekstiiltooteid Venemaale – 46,4%, Norrasse – 28,8%, Ameerika Ühendriikidesse – 12,2%, Ukrainasse – 3,3%, Bangladeshi – 3%, Šveitsi – 2,1% ning Usbekistani – 1% (joonis 20 (5.99 KB, GIF)).

Tekstiile ja tekstiiltooteid toodi 2005. aasta mais sisse 117,5 mln kr eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta mais sisse tekstiile ja tekstiiltooteid Hiinast – 21,6%, Türgist – 10,2%, Lõuna-Koreast – 10,2%, Norrast – 8,3%, Hongkongist – 7,9%, Taiwanist – 7,7% ning Pakistanist – 6,7% (joonis 21 (6.92 KB, GIF)).

Tekstiili ja tekstiiltoodete sissevedu ületas 2005. aasta mais nende väljaveo 3,9 miljoni krooni võrra.

ELEKTRI-, SALVESTUS- JA TAASESITUSSEADMED

Elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmete (KN 85) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta mais iseloomustavad joonis 22 (6.45 KB, GIF)ja joonis 23 (6.78 KB, GIF).

Elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmeid veeti 2005. aasta mais välja 159,2 mln kr eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta mais välja elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmeid Venemaale – 49,5%, Ameerika Ühendriikidesse – 19,2%, Norrasse – 6%, Valgevenesse – 5,9%, Hiinasse – 4,4%, Brasiiliasse – 4% ning Kanadasse – 3,5% (joonis 22 (6.45 KB, GIF)).

Elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmeid toodi 2005. aasta mais sisse 470,9 mln kr eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta mais sisse elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmeid Jaapanist – 23,1%, Hiinast – 19,6%, Hongkongist – 17,8%, Taiwanist – 8,2%, Lõuna-Koreast – 6,7%, Ameerika Ühendriikidest – 4,8% ning Singapurist – 3,7% (joonis 23 (6.78 KB, GIF)).

Elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmete sissevedu ületas 2005. aasta mais nende väljaveo 311,7 mln kr võrra.

TOLLITULUD

2005. aasta mais moodustas riigieelarvesse ülekantud tollitulude kogusumma 944 mln kr, millest 54,41% moodustasid aktsiisid, 42,03% käibemaks, 3,45% tollimaks, 0,06% intressid, 0,03% trahvid ning 0,02% väljanõudmata deposiidid. 2005. aasta mais on maksude laekumine võrreldes 2005. aasta aprilliga suurenenud 11 mln kr võrra.

25.05.2016