Kaupade sisse- ja väljaveo 2005. aasta juuni tollistatistika

EV väliskaubandus riikide lõikes. Juuni 2005 (lähte-, sihtriigi järgi) Tabel 1  (91.07 KB)
EV väliskaubandus riikide lõikes. Juuni 2005 (valmistajariigi järgi) Tabel 2 (100.7 KB)
Kaupade ja vara väljavedu kaubagruppide lõikes (koond) Juuni 2005 Tabel 3 (45.46 KB)
Kaupade ja vara sissevedu kaubagruppide lõikes (koond) Juuni 2005 Tabel 4 (48.55 KB)

2005. aasta juuni tollistatistika koondandmed väljaspool Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi asuvate riikide ja tähtsamate kaubagruppide lõikes Kombineeritud Nomenklatuuri (KN) 2-kohalise koodi järgi.

Andmed sisaldavad kõiki kaubale rakendatavaid tollikäitlusviise (tolliseaduse 6. peatükk) nii kaupade sisse- kui väljaveol, välja arvatud Eestit läbiv transiit. Kaupade sissevedu sisaldab järgmisi tollikäitlusviise: kauba vabasse ringlusse lubamine, välisriigi tollistaatusega kauba tolliladustamine, seestöötlemine, ajutine import ning ajutiselt eksporditud või välistöötlemisel olnud kauba taassissevedu vabasse ringlusse lubamisega (edaspidi kõik kokku nimetatud sissevedu). Kaupade väljavedu sisaldab järgmisi tollikäitlusviise: eksport (sealhulgas vee- ja õhusõiduki varudeks), ajutine eksport kavatsusega kaup tolliterritooriumile muutusteta kujul tagasi tuua, välistöötlemine ning taasväljavedu (edaspidi kõik kokku nimetatud väljavedu). Tollistatistika ei sisalda pangatähtede (KN kood 49070030) ning maksumärkide, postmarkide jms markide (KN kood 49070010) sisse- ja väljavedu.

Tollistatistika andmetel moodustas kaupade väljavedu 2005. aasta juunis 2 293,6 miljonit krooni, millest 66,71% moodustas eksport (1 530,1 mln kr, millest 4,16% moodustas ajutine eksport kavatsusega kaup tolliterritooriumile muutusteta kujul tagasi tuua (63,6 mln kr)), 0,02% välistöötlemine (0,5 mln kr), 7,85% taasväljavedu peale seestöötlemist (180,1 mln kr), 0,21% taasväljavedu peale ajutist importi (4,8 mln kr), 24,42% taasväljavedu peale tolliladustamist (559,9 mln kr) ning 0,79% taasväljavedu peale kauba vabatsooni paigutamist (18,2 mln kr). Sissevedu moodustas 2005. aasta juunis 2 947,7 mln kr, sealhulgas 55,97% moodustas vabasse ringlusse lubamine ( 1650 mln kr), 6,64% seestöötlemine (195,6 mln kr), 2,38% töötlemine tollikontrolli all (70,1 mln kr), 0,04% ajutine import (1,2 mln kr) , 0,15 % taassissevedu peale välistöötlemist vabasse ringlusse lubamisega ( 4,3 mln kr ), 0,12% ajutiselt eksporditud kauba taassissevedu vabasse ringlusse lubamisega (3,7 mln kr), 33,2% välisriigi tollistaatusega kauba tolliladustamine (978,7 mln kr) ning 1,5% välisriigi tollistaatusega kauba vabatsooni paigutamine (44,1 mln kr). Seega ületas 2005. aasta juunis kaupade sissevedu nende väljaveo 654,1 mln kr võrra.

Kõikidest vabasse ringlusse lubatud kaupadest kuulus 2005. aasta juunis maksustamisele käibemaksuga kaupu kogusummas 2 018 miljonit krooni.

Väljavedu - sissevedu iseloomustab joonis 1. (5.86 KB, GIF)

Joonis 2 (9.29 KB, GIF) ja tabel 5 (5.2 KB)kujutavad kaupade väljavedu ning joonis 3 (9.44 KB, GIF) ja tabel 6 (5.69 KB) kaupade sissevedu tollikäitlusviiside lõikes.

TÄHTSAMAD VÄLISKAUBANDUSPARTNERID

Tähtsamatest väliskaubanduspartneritest lähte- ja sihtriikide lõikes annab ülevaate tabel 1 (91.07 KB) ning joonis 4 (5.87 KB, GIF) ja joonis 5 (6.56 KB, GIF). Tabelis 2 (100.7 KB) on toodud kaupade väljavedu - sissevedu kaupade päritoluriikide lõikes.

Kaupade väljaveost 2005. aasta juunis moodustas 37,1% ehk 850,2 mln kr Venemaale, 11,7% ehk 267,6 mln kr Ameerika Ühendriikidesse, 10,6% ehk 242,7 mln kr Norrasse, 6% ehk 138,6 mln kr Ukrainasse, 2,9% ehk 67,1 mln kr Hollandi Antillidele, 2,9% ehk 65,8 mln kr Hiinasse, 2,7% ehk 61,7 mln kr Nigeeriasse, 2,7% ehk 61,2 mln kr Türki, 2,2% ehk 49,5 mln kr Šveitsi ning 2,1% ehk 48,5 mln kr Usbekistani (joonis 4 (5.87 KB, GIF)).

Kaupu veeti 2005. aasta juunis sisse kõige enam Venemaalt – 35,8% ehk 1 054,9 mln kr, Hiinast – 9,4% ehk 276,1 mln kr, Jaapanist – 7,3% ehk 214,3 mln kr, Hongkongist – 7,1% ehk 208,8 mln kr, Valgevenest – 4,4% ehk 129,6 mln kr, Ameerika Ühendriikidest – 4,1% ehk 120,1 mln kr, Ghanast – 3,8% ehk 111,9 mln kr, Norrast – 3,8% ehk 111,5 mln kr, Kasahstanist – 3,4% ehk 101,5 mln kr ning Šveitsist – 3,3% ehk 96,9 mln kr (joonis 5 (6.56 KB, GIF)).

Kokku oli 2005. aasta juunis välispartnereid 100-st erinevast riigist. 55 riigiga oli tollistatistika kaubandusbilanss positiivne, st väljavedu ületas sisseveo.

2005. aasta juunis suurenes võrreldes 2005. aasta maiga kõige enam kaupade väljavedu Venemaale – 208,9 mln kr võrra, Hollandi Antillidele – 67,1 mln kr võrra ja Nigeeriasse – 61,7 mln kr võrra. 2005. aasta juunis vähenes võrreldes 2005. aasta maiga kõige enam kaupade väljavedu Gibraltarile – 122,5 mln kr võrra, Ameerika Ühendriikidesse – 110,1 mln kr võrra, Nicaraguasse – 19,2 mln kr võrra ning Valgevenesse – 17,9 mln kr võrra.

Sissevedu suurenes 2005. aasta juunis võrreldes 2005. aasta maiga kõige enam Ghanast – 91,2 mln kr võrra, Hongkongist – 89,7 mln kr võrra, Hiinast – 40,4 mln kr võrra, Šveitsist – 36,8 mln kr võrra ja Singapurist – 35,9 mln kr võrra. Kõige rohkem vähenes 2005. aasta juunis võrreldes 2005. aasta maiga kaupade sissevedu Venemaalt – 344,1 mln kr võrra, Ameerika Ühendriikidest – 45,8 mln kr võrra, Cote d`Ivoire`ist – 39,5 mln kr võrra, Taiwanist – 32,5 mln kr võrra ja Valgevenest – 31,2 mln kr võrra.

SUUREMAD KAUBAGRUPID

2005. aasta juuni tähtsamatest väljaveo kaubagruppidest annavad ülevaate tabel 3 (45.46 KB)ja joonis 6 (6.47 KB, GIF) ning sisseveo kaubagruppidest tabel 4 (48.55 KB) ja joonis 7 (6.39 KB, GIF).

Kaupade väljaveos oli 2005. aasta juunis esikohal mehaaniliste masinate, elektriseadmete (KN 84–85) väljavedu, moodustades 22,6% kogu väljaveost. Teisel kohal 2005. aasta juuni kaupade väljaveos oli mineraalsete toodete (KN 25–27) väljavedu – 12,3%, järgnesid keemiatööstuse toodangu (KN 28–38) väljavedu – 8,4%, valmistoidukaupade, alkohoolsete ning karastusjookide, tubaka (KN 16–24) väljavedu – 8,3%, metallide, metalltoodete (KN 72–83) väljavedu – 7,8%, puidu ja puittoodete (KN 44–46) väljavedu – 7,4%, muude tööstuskaupade (KN 94–96) väljavedu – 7,3%, transpordivahendite (KN 86–89) väljavedu – 5,4%, tekstiili, tekstiiltoodete (KN 50–63) väljavedu – 4,6% ning paberi, paberitoodete (KN 47–49) väljavedu – 3,3% kogu väljaveost.

2005. aasta juunis oli suurim mehaaniliste masinate, elektriseadmete (KN 84–85) sissevedu – 33% kogu sisseveost, järgnesid mineraalsete toodete (KN 25–27) sissevedu – 23,8%, metallide, metalltoodete (KN 72–83) sissevedu – 8,7%, puidu ja puittoodete (KN 44–46) sissevedu – 7,4%, keemiatööstuse toodangu (KN 28–38) sissevedu – 6,2%, valmistoidukaupade, alkohoolsete ning karastusjookide, tubaka (KN 16–24) sissevedu – 5,9%, tekstiili, tekstiiltoodete (KN 50–63) sissevedu – 3,3%, plastmass- ja kummitoodete (KN 39–40) sissevedu – 2,4% ning transpordivahendite (KN 86–89) sissevedu – 2,1% kogu sisseveost.

2005. aasta juuni kaupade väljaveos on võrreldes 2005. aasta maiga kõige enam suurenenud mehaaniliste masinate, elektriseadmete (KN 84–85) väljavedu – 198,6 mln kr võrra ja valmistoidukaupade, alkohoolsete ning karastusjookide, tubaka (KN 16–24) väljavedu – 51 mln kr võrra. 2005. aasta juuni kaupade väljaveos on võrreldes 2005. aasta maiga kõige enam vähenenud mineraalsete toodete (KN 25–27) väljavedu – 132,7 mln kr võrra ning tekstiili, tekstiiltoodete (KN 50–63) väljavedu – 8,6 mln kr võrra.

2005. aasta juuni kaupade sisseveos on võrreldes 2005. aasta maiga kõige enam suurenenud mehaaniliste masinate, elektriseadmete (KN 84–85) sissevedu – 325,8 mln kr võrra, mineraalsete toodete (KN 25–27) sissevedu – 73,5 mln kr võrra ja valmistoidukaupade, alkohoolsete ning karastusjookide, tubaka (KN 16–24) sissevedu – 47 mln kr võrra. 2005. aasta juuni kaupade sisseveos on võrreldes 2005. aasta maiga kõige enam vähenenud metallide, metalltoodete (KN 72–83) sissevedu – 179,9 mln kr võrra, keemiatööstuse toodangu (KN 28–38) sissevedu – 144,4 mln kr võrra ning puidu ja puittoodete (KN 44–46) sissevedu – 92,5 mln kr võrra.

PÕLLUMAJANDUS

Põllumajandussaaduste ja -toodete (KN 1–24) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta juunis iseloomustavad joonis 8 (5.98 KB, GIF) ja joonis 9 (5.7 KB, GIF).

Põllumajandussaadusi ja -tooteid veeti 2005. aasta juunis välja 284,5  miljoni krooni eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta juunis välja põllumajandussaadusi ja -tooteid Venemaale – 64,7%, Ukrainasse – 8,8%, Kasahstani – 6,5%, Šveitsi – 4,4%, Valgevenesse – 3,8%, Kanadasse – 2,8% ning Norrasse – 1,6% (joonis 8 (5.98 KB, GIF)).

Põllumajandussaadusi ja -tooteid toodi 2005. aasta juunis sisse 233 miljoni krooni eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta juunis sisse põllumajandussaadusi ja -tooteid Ghanast – 48%, Venemaalt – 11,7%, Norrast – 5,2%, Tšiilist – 4,4%, Ameerika Ühendriikidest – 4,4%, Ukrainast – 3,7% ning Brasiiliast – 2,3% (joonis 9 (5.7 KB, GIF)).

Põllumajandussaaduste ja -toodete väljavedu ületas 2005. aasta juunis nende sisseveo 51,5 miljoni krooni võrra.

Põllumajandussaaduste ja -toodete (KN 1–24) väljavedu ja sissevedu kaubagruppide lõikes 2005. aasta juunis iseloomustavad joonis 10 (8.13 KB, GIF)ja joonis 11 (7.99 KB, GIF).

MINERAALSED KÜTUSED

Mineraalsete kütuste, õlide, gaasiliste süsivesinike ja elektrienergia (KN 27) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta juunis iseloomustavad joonis 12 (7.54 KB, GIF)ja joonis 13 (6.42 KB, GIF).

Mineraalseid kütuseid, õlisid, gaasilisi süsivesinikke ja elektrienergiat veeti 2005. aasta juunis välja 275,6 miljoni krooni eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta juunis välja mineraalseid kütuseid, õlisid, gaasilisi süsivesinikke ja elektrienergiat Hollandi Antillidele – 23,9%, Nigeeriasse – 22%, Gibraltarile – 14,6%, Ameerika Ühendriikidesse – 13%, Ukrainasse – 8,2%, Venemaale – 6,1% ning Singapuri – 2,5% (joonis 12 (7.54 KB, GIF)).

Mineraalseid kütuseid, õlisid, gaasilisi süsivesinikke ja elektrienergiat toodi 2005. aasta juunis sisse 681,3 miljoni krooni eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta juunis sisse mineraalseid kütuseid, õlisid, gaasilisi süsivesinikke ja elektrienergiat Venemaalt – 67,2%, Valgevenest – 15,4%, Kasahstanist – 9,8%, Norrast – 5%, Ukrainast – 2,4%, Hiinast – 0,1% ning Usbekistanist – 0,1% (joonis 13 (6.42 KB, GIF)).

Mineraalsete kütuste, õlide, gaasiliste süsivesinike ja elektrienergia sissevedu ületas 2005. aasta juunis nende väljaveo 405,7 miljoni krooni võrra.

Mineraalsete kütuste, õlide, gaasiliste süsivesinike ja elektrienergia (KN 27) väljavedu ja sissevedu kaubagruppide lõikes 2005. aasta juunis iseloomustavad joonis 14 (6.33 KB, GIF)ja joonis 15 (6.57 KB, GIF).

MITTEVÄÄRISMETALLID

Mitteväärismetallide (KN 72–83) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta juunis iseloomustavad joonis 16 (6.61 KB, GIF)ja joonis 17 (6.28 KB, GIF).

Mitteväärismetalle veeti 2005. aasta juunis välja 178,6 miljoni krooni eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta juunis välja mitteväärismetalle Türki – 24,8%, Venemaale – 22,2%, Ukrainasse – 11,3%, Hiinasse – 10,4%, Norrasse – 9,9%, Ameerika Ühendriikidesse – 7,8% ning Lõuna-Koreasse – 4,3% (joonis 16 (6.61 KB, GIF)).

Mitteväärismetalle toodi 2005. aasta juunis sisse 256,4 miljoni krooni eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta juunis sisse mitteväärismetalle Venemaalt – 52,5%, Ukrainast – 12,5%, Hiinast – 9,7%, Ameerika Ühendriikidest – 7,1%, Brasiiliast – 4,7%, Norrast – 2,6% ning Valgevenest – 2% (joonis 17 (6.28 KB, GIF)).

Mitteväärismetallide sissevedu ületas 2005. aasta juunis nende väljaveo 77,8 miljoni krooni võrra.

PUIT JA PUITTOOTED

Puidu ja puittoodete (KN 44) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta juunis iseloomustavad joonis 18 (6.32 KB, GIF)ja joonis 19 (5.23 KB, GIF).

Puitu ja puittooteid veeti 2005. aasta juunis välja 168,7 mln kr eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta juunis välja puitu ja puittooteid Norrasse – 26,8%, Ameerika Ühendriikidesse – 19,1%, Islandile – 11,1%, Jaapanisse – 8,8%, Venemaale – 6%, Austraaliasse – 4,5% ning Ukrainasse – 3,5% (joonis 18 (6.32 KB, GIF)).

Puitu ja puittooteid toodi 2005. aasta juunis sisse 218,6 mln kr eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta juunis sisse puitu ja puittooteid Venemaalt – 88%, Valgevenest – 2,7%, Norrast – 2,4%, Ukrainast – 1,8% ning Ameerika Ühendriikidest – 1,7% (joonis 19 (5.23 KB, GIF)).

Puidu ja puittoodete sissevedu ületas 2005. aasta juunis nende väljaveo 49,9 mln kr võrra.

TEKSTIIL JA TEKSTIILTOOTED

Tekstiili ja tekstiiltoodete (KN 50–63) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta juunis iseloomustavad joonis 20   (5.66 KB, GIF)ja joonis 21 (6.51 KB, GIF).

Tekstiile ja tekstiiltooteid veeti 2005. aasta juunis välja 105 mln kr eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta juunis välja tekstiile ja tekstiiltooteid Venemaale – 47,3%, Norrasse – 24,8%, Ameerika Ühendriikidesse – 14,4%, Šveitsi – 2,7%, Ukrainasse – 2,5%, Bangladeshi – 2,2% ning Usbekistani – 2,1% (joonis 20 (5.66 KB, GIF)).

Tekstiile ja tekstiiltooteid toodi 2005. aasta juunis sisse 97,4 miljoni krooni eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta juunis sisse tekstiile ja tekstiiltooteid Hiinast – 20%, Norrast – 12,2%, Lõuna-Koreast – 8,3%, Hongkongist – 7,5%, Türgist – 7,4%, Pakistanist – 7,2% ning Taiwanist – 6,2% (joonis 21 (6.51 KB, GIF)).

Tekstiili ja tekstiiltoodete väljavedu ületas 2005. aasta juunis nende sisseveo 7,6 mln kr võrra.

ELEKTRI-, SALVESTUS- JA TAASESITUSSEADMED

Elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmete (KN 85) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta juunis iseloomustavad joonis 22 (6.26 KB, GIF)ja joonis 23 (6.75 KB, GIF).

Elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmeid veeti 2005. aasta juunis välja 294,8 miljoni krooni eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta juunis välja elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmeid Venemaale – 57,8%, Ameerika Ühendriikidesse – 19,1%, Hiinasse – 7,1%, Brasiiliasse – 3,9%, Norrasse – 2,5%, Pakistani – 2,3% ning Hongkongi – 1,3% (joonis 22 (6.26 KB, GIF)).

Elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmeid toodi 2005. aasta juunis sisse 754,1 miljoni krooni eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta juunis sisse elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmeid Hongkongist – 22%, Jaapanist – 21,1%, Hiinast – 20,3%, Lõuna-Koreast – 8,9%, Singapurist – 7%, Taiwanist – 5,5% ning Malaisiast – 3,2% (joonis 23 (6.75 KB, GIF)).

Elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmete sissevedu ületas 2005. aasta juunis nende väljaveo 459,3 miljoni krooni võrra.

 

TOLLITULUD

2005. aasta juunis moodustas riigieelarvesse ülekantud tollitulude kogusumma 1 024 mln kr, millest 59,84% moodustasid aktsiisid, 37,64% käibemaks, 2,47% tollimaks, 0,03% trahvid ning 0,01% intressid. 2005. aasta juunis on maksude laekumine võrreldes 2005. aasta maiga suurenenud 80 miljoni krooni võrra.

25.05.2016