Kaupade sisse- ja väljaveo 2005. aasta juuli tollistatistika

EV väliskaubandus riikide lõikes. Juuli 2005 (lähte-, sihtriigi järgi) Tabel 1 (79.85 KB)
EV väliskaubandus riikide lõikes. Juuli 2005 (valmistajariigi järgi) Tabel 2 (93.03 KB)
Kaupade ja vara väljavedu kaubagruppide lõikes (koond). Juuli 2005 Tabel 3 (44.68 KB)
Kaupade ja vara sissevedu kaubagruppide lõikes (koond). Juuli 2005 Tabel 4 (48.88 KB)

2005. aasta juuli tollistatistika koondandmed väljaspool Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi asuvate riikide ja tähtsamate kaubagruppide lõikes Kombineeritud Nomenklatuuri (KN) 2-kohalise koodi järgi.

Andmed sisaldavad kõiki kaubale rakendatavaid tollikäitlusviise (tolliseaduse 6. peatükk) nii kaupade sisse- kui väljaveol, välja arvatud Eestit läbiv transiit. Kaupade sissevedu sisaldab järgmisi tollikäitlusviise: kauba vabasse ringlusse lubamine, välisriigi tollistaatusega kauba tolliladustamine, seestöötlemine, ajutine import ning ajutiselt eksporditud või välistöötlemisel olnud kauba taassissevedu vabasse ringlusse lubamisega (edaspidi kõik kokku nimetatud sissevedu). Kaupade väljavedu sisaldab järgmisi tollikäitlusviise: eksport (sealhulgas vee- ja õhusõiduki varudeks), ajutine eksport kavatsusega kaup tolliterritooriumile muutusteta kujul tagasi tuua, välistöötlemine ning taasväljavedu (edaspidi kõik kokku nimetatud väljavedu). Tollistatistika ei sisalda pangatähtede (KN kood 49070030) ning maksumärkide, postmarkide jms markide (KN kood 49070010) sisse- ja väljavedu.

Tollistatistika andmetel moodustas kaupade väljavedu 2005. aasta juulis 2 126,3 miljonit krooni, millest 72,52% moodustas eksport (1 541,9 mln kr, millest 3,49% moodustas ajutine eksport kavatsusega kaup tolliterritooriumile muutusteta kujul tagasi tuua (53,8 mln kr)), 0,19% välistöötlemine (4,1 mln kr), 4,37% taasväljavedu peale seestöötlemist (92,9 mln kr), 0,27% taasväljavedu peale ajutist importi (5,8 mln kr), 18,54% taasväljavedu peale tolliladustamist (394,2 mln kr) ning 4,11% taasväljavedu peale kauba vabatsooni paigutamist (87,4 mln kr). Sissevedu moodustas 2005. aasta juulis 2 840,1 mln kr, sealhulgas 52,34% moodustas vabasse ringlusse lubamine (1 486,5 mln kr), 5,53% seestöötlemine (157 mln kr), 5,51% töötlemine tollikontrolli all (156,8 mln kr), 0,07% ajutine import (1,9 mln kr), 0,07% taassissevedu peale välistöötlemist vabasse ringlusse lubamisega (1,9 mln kr), 0,04% ajutiselt eksporditud kauba taassissevedu vabasse ringlusse lubamisega (1,1 mln kr), 33,98% välisriigi tollistaatusega kauba tolliladustamine (965,1 mln kr) ning 2,46% välisriigi tollistaatusega kauba vabatsooni paigutamine (69,8 mln kr). Seega ületas 2005. aasta juulis kaupade sissevedu nende väljaveo 713,8 mln kr võrra.

Kõikidest vabasse ringlusse lubatud kaupadest kuulus 2005. aasta juulis maksustamisele käibemaksuga kaupu kogusummas 1 944,2 miljonit krooni.

Väljavedu - sissevedu iseloomustab joonis 1. (5.8 KB, GIF)

Joonis 2 (9.14 KB, GIF) ja tabel 5 (6.52 KB) kujutavad kaupade väljavedu ning joonis 3 (9.53 KB, GIF) ja tabel 6 (6.23 KB) kaupade sissevedu tollikäitlusviiside lõikes.

TÄHTSAMAD VÄLISKAUBANDUSPARTNERID

Tähtsamatest väliskaubanduspartneritest lähte- ja sihtriikide lõikes annab ülevaate tabel 1 (79.85 KB) ning joonis 4 (5.7 KB, GIF) ja joonis 5 (6.31 KB, GIF) . Tabelis 2 (93.03 KB) on toodud kaupade väljavedu - sissevedu kaupade päritoluriikide lõikes.

Kaupade väljaveost 2005. aasta juulis moodustas 38,5% ehk 817,8 mln kr Venemaale, 10% ehk 212,6 mln kr Ameerika Ühendriikidesse, 8,7% ehk 184,7 mln kr Norrasse, 6,3% ehk 133,8 mln kr Ukrainasse, 4,7% ehk 100 mln kr Türki, 3,5% ehk 73,9 mln kr Kasahstani, 3,3% ehk 69,3 mln kr Indiasse, 3,2% ehk 68,5 mln kr Gibraltarile, 2,7% ehk 57,3 mln kr Usbekistani ning 2,3% ehk 48,7 mln kr Hiinasse (joonis 4 (5.7 KB, GIF)).

Kaupu veeti 2005. aasta juulis sisse kõige enam Venemaalt – 36,9% ehk 1 049,4 mln kr, Hiinast – 9,4% ehk 266,8 mln kr, Jaapanist – 8,9% ehk 251,4 mln kr, Hongkongist – 8,7% ehk 248,5 mln kr, Valgevenest – 5,2% ehk 148,3 mln kr, Ameerika Ühendriikidest – 4,1% ehk 116,4 mln kr, Norrast – 3,9% ehk 109,7 mln kr, Ukrainast – 3,2% ehk 89,8 mln kr, Singapurist – 2,6% ehk 74,1 mln kr ning Taiwanist – 2,3% ehk 64 mln kr (joonis 5 (6.31 KB, GIF)).

Kokku oli 2005. aasta juulis välispartnereid 87 erinevast riigist. 50 riigiga oli tollistatistika kaubandusbilanss positiivne, st väljavedu ületas sisseveo.

2005. aasta juulis suurenes võrreldes 2005. aasta juuniga kõige enam kaupade väljavedu Indiasse – 64,3 mln kr võrra, Kasahstani – 39,8 mln kr võrra ja Türki – 38,8 mln kr võrra. 2005. aasta juulis vähenes võrreldes 2005. aasta juuniga kõige enam kaupade väljavedu Hollandi Antillidele – 67 mln kr võrra, Nigeeriasse – 60,9 mln kr võrra, Norrasse – 57,9 mln kr võrra ning Ameerika Ühendriikidesse – 55 mln kr võrra.

Sissevedu suurenes 2005. aasta juulis võrreldes 2005. aasta juuniga kõige enam Hongkongist – 39,6 mln kr võrra ja Jaapanist – 37,1 mln kr võrra. Kõige rohkem vähenes 2005. aasta juulis võrreldes 2005. aasta juuniga kaupade sissevedu Ghanast – 106 mln kr võrra, Kasahstanist – 55 mln kr võrra ja Šveitsist – 38,2 mln kr võrra.

SUUREMAD KAUBAGRUPID

2005. aasta juuli tähtsamatest väljaveo kaubagruppidest annavad ülevaate tabel 3 (44.68 KB) ja joonis 6 (6.38 KB, GIF) ning sisseveo kaubagruppidest tabel 4 (48.88 KB) ja joonis 7 (6.14 KB, GIF).

Kaupade väljaveos oli 2005. aasta juulis esikohal metallide, metalltoodete (KN 72–83) väljavedu, moodustades 16,4% kogu väljaveost. Teisel kohal 2005. aasta juuli kaupade väljaveos oli mehaaniliste masinate, elektriseadmete (KN 84–85) väljavedu – 16,4%, järgnesid keemiatööstuse toodangu (KN 28–38) väljavedu – 9,8%, transpordivahendite (KN 86–89) väljavedu – 9,3 %, puidu ja puittoodete (KN 44–46) väljavedu – 8,8%, mineraalsete toodete (KN 25–27) väljavedu – 6,8%, valmistoidukaupade, alkohoolsete ning karastusjookide, tubaka (KN 16–24) väljavedu – 6,1%, tekstiili, tekstiiltoodete (KN 50–63) väljavedu – 5,2%, muude tööstuskaupade (KN 94–96) väljavedu – 5% ning plastmass- ja kummitoodete (KN 39–40) väljavedu – 4,4% kogu väljaveost.

2005. aasta juulis oli suurim mehaaniliste masinate, elektriseadmete (KN 84–85) sissevedu – 35,7% kogu sisseveost, järgnesid mineraalsete toodete (KN 25–27) sissevedu – 23,9%, metallide, metalltoodete (KN 72–83) sissevedu – 9%, puidu ja puittoodete (KN 44–46) sissevedu – 6,5%, keemiatööstuse toodangu (KN 28–38) sissevedu – 4,8%, tekstiili, tekstiiltoodete (KN 50–63) sissevedu – 3,4%, transpordivahendite (KN 86–89) sissevedu – 3,3%, valmistoidukaupade, alkohoolsete ning karastusjookide, tubaka (KN 16–24) sissevedu – 3,2%, elusloomade, loomsete toodete (KN 1–5) sissevedu – 2,4% ning plastmass- ja kummitoodete (KN 39–40) sissevedu – 2,3% kogu sisseveost.

2005. aasta juuli kaupade väljaveos on võrreldes 2005. aasta juuniga kõige enam suurenenud metallide, metalltoodete (KN 72–83) väljavedu – 170,4 mln kr võrra ja transpordivahendite (KN 86–89) väljavedu – 75,1 mln kr võrra. 2005. aasta juuli kaupade väljaveos on võrreldes 2005. aasta juuniga kõige enam vähenenud mehaaniliste masinate, elektriseadmete (KN 84–85) väljavedu – 171,4 mln kr võrra, mineraalsete toodete (KN 25–27) väljavedu – 137,1 mln kr võrra, muude tööstuskaupade (KN 94–96) väljavedu – 62,6 mln kr võrra ja valmistoidukaupade, alkohoolsete ning karastusjookide, tubaka (KN 16–24) väljavedu – 60,2 mln kr võrra.

2005. aasta juuli kaupade sisseveos on võrreldes 2005. aasta juuniga kõige enam suurenenud mehaaniliste masinate, elektriseadmete (KN 84–85) sissevedu – 41,3 mln kr võrra, elusloomade, loomsete toodete (KN 1–5) sissevedu – 33,7 mln kr võrra ja transpordivahendite (KN 86–89) sissevedu – 33,5 mln kr võrra. 2005. aasta juuli kaupade sisseveos on võrreldes 2005. aasta juuniga kõige enam vähenenud valmistoidukaupade, alkohoolsete ning karastusjookide, tubaka (KN 16–24) sissevedu – 81,5 mln kr võrra ja keemiatööstuse toodangu (KN 28–38) sissevedu – 47,5 mln kr võrra.

PÕLLUMAJANDUS

Põllumajandussaaduste ja -toodete (KN 1–24) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta juulis iseloomustavad joonis 8 (6.29 KB, GIF) ja joonis 9 (7.57 KB, GIF).

Põllumajandussaadusi ja -tooteid veeti 2005. aasta juulis välja 215,1 miljoni krooni eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta juulis välja põllumajandussaadusi ja -tooteid Venemaale – 66,5%, Ukrainasse – 10,5%, Šveitsi – 6,6%, Valgevenesse – 4,8%, Ameerika Ühendriikidesse – 2,5%, Kasahstani – 2,5% ning Kanadasse – 1,7% (joonis 8 (6.29 KB, GIF)).

Põllumajandussaadusi ja -tooteid toodi 2005. aasta juulis sisse 178,2 miljoni krooni eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta juulis sisse põllumajandussaadusi ja -tooteid Norrast – 14,1%, Malaisiast – 13,6%, Tšiilist – 12,2%, Venemaalt – 9,8%, Kuubast – 5,8%, Brasiiliast – 4,5%, Hiinast – 4,4% ning Ukrainast – 4,4% (joonis 9 (7.57 KB, GIF)).

Põllumajandussaaduste ja -toodete väljavedu ületas 2005. aasta juulis nende sisseveo 36,9 miljoni krooni võrra.

Põllumajandussaaduste ja -toodete (KN 1–24) väljavedu ja sissevedu kaubagruppide lõikes 2005. aasta juulis iseloomustavad joonis 10 (7.75 KB, GIF)ja joonis 11 (7.53 KB, GIF).

MINERAALSED KÜTUSED

Mineraalsete kütuste, õlide, gaasiliste süsivesinike ja elektrienergia (KN 27) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta juulis iseloomustavad joonis 12 (7.18 KB, GIF)ja joonis 13 (5.61 KB, GIF).

Mineraalseid kütuseid, õlisid, gaasilisi süsivesinikke ja elektrienergiat veeti 2005. aasta juulis välja 137 miljoni krooni eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta juulis välja mineraalseid kütuseid, õlisid, gaasilisi süsivesinikke ja elektrienergiat Gibraltarile – 44,4%, Ukrainasse – 15,3%, Venemaale – 13,4%, Argentinasse – 4,9%, Ameerika Ühendriikidesse – 4,3%, Egiptusesse – 3,8% ning Norrasse – 3,5% (joonis 12 (7.18 KB, GIF)).

Mineraalseid kütuseid, õlisid, gaasilisi süsivesinikke ja elektrienergiat toodi 2005. aasta juulis sisse 674 miljoni krooni eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta juulis sisse mineraalseid kütuseid, õlisid, gaasilisi süsivesinikke ja elektrienergiat Venemaalt – 79,8%, Valgevenest – 18,2% ning Kasahstanist – 0,8% (joonis 13 (5.61 KB, GIF)).

Mineraalsete kütuste, õlide, gaasiliste süsivesinike ja elektrienergia sissevedu ületas 2005. aasta juulis nende väljaveo 537 miljoni krooni võrra.

Mineraalsete kütuste, õlide, gaasiliste süsivesinike ja elektrienergia (KN 27) väljavedu ja sissevedu kaubagruppide lõikes 2005. aasta juulis iseloomustavad joonis 14 (5.15 KB, GIF) ja joonis 15 (5.96 KB, GIF).

MITTEVÄÄRISMETALLID

Mitteväärismetallide (KN 72–83) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta juulis iseloomustavad joonis 16 (6.29 KB, GIF)ja joonis 17 (6 KB, GIF).

Mitteväärismetalle veeti 2005. aasta juulis välja 349 miljoni krooni eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta juulis välja mitteväärismetalle Türki – 21,7%, Indiasse – 18,9%, Kasahstani – 15,7%, Venemaale – 14,1%, Ukrainasse – 6,5%, Indoneesiasse – 5,4% ning Ameerika Ühendriikidesse – 4,8% (joonis 16 (6.29 KB, GIF)).

Mitteväärismetalle toodi 2005. aasta juulis sisse 255,8 miljoni krooni eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta juulis sisse mitteväärismetalle Venemaalt – 60,7%, Ameerika Ühendriikidest – 8,5%, Ukrainast – 8,5%, Hiinast – 6,1%, Taiwanist – 4,1%, Hongkongist – 3,7% ning Norrast – 2,1% (joonis 17 (6 KB, GIF)).

Mitteväärismetallide väljavedu ületas 2005. aasta juulis nende sisseveo 93,2 miljoni krooni võrra.

PUIT JA PUITTOOTED

Puidu ja puittoodete (KN 44) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta juulis iseloomustavad joonis 18 (6.81 KB, GIF)ja joonis 19 (5.17 KB, GIF).

Puitu ja puittooteid veeti 2005. aasta juulis välja 187,3 mln kr eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta juulis välja puitu ja puittooteid Ameerika Ühendriikidesse – 22,1%, Norrasse – 21,6%, Islandile – 10,8%, Jaapanisse – 8,3%, Venemaale – 6,2%, Austraaliasse – 5,4% ning Hiinasse – 4,3% (joonis 18 (6.81 KB, GIF)).

Puitu ja puittooteid toodi 2005. aasta juulis sisse 183,1 mln kr eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta juulis sisse puitu ja puittooteid Venemaalt – 86,3%, Valgevenest – 3,5%, Hiinast – 3,4%, Norrast – 3,4% ning Ukrainast – 1,1% (joonis 19 (5.17 KB, GIF)).

Puidu ja puittoodete väljavedu ületas 2005. aasta juulis nende sisseveo 4,2 miljoni krooni võrra.

TEKSTIIL JATEKSTIILTOOTED

Tekstiili ja tekstiiltoodete (KN 50-63) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta juulis iseloomustavad joonis 20 (5.75 KB, GIF)ja joonis 21 (6.95 KB, GIF).

Tekstiile ja tekstiiltooteid veeti 2005. aasta juulis välja 110,6 miljoni krooni eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta juulis välja tekstiile ja tekstiiltooteid Venemaale – 62,6%, Norrasse – 17,4%, Ameerika Ühendriikidesse – 5,9%, Bangladeshi – 3,8%, Ukrainasse – 2,8%, Šveitsi – 2,6% ning Valgevenesse – 1,3% (joonis 20 (5.75 KB, GIF)). Tekstiile ja tekstiiltooteid toodi 2005. aasta juulis sisse 96,7 miljoni krooni eest.
 

Kõige enam toodi 2005. aasta juulis sisse tekstiile ja tekstiiltooteid Hiinast – 33,3%, Lõuna-Koreast – 10,2%, Hongkongist – 10%, Türgist – 7,5%, Taiwanist – 6,8%, Venemaalt – 6,7% ning Norrast – 5,8% (joonis 21 (6.95 KB, GIF)).

Tekstiili ja tekstiiltoodete väljavedu ületas 2005. aasta juulis nende sisseveo 13,9 miljoni krooni võrra.

ELEKTRI-, SALVESTUS- JA TAASESITUSSEADMED

Elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmete (KN 85) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta juulis iseloomustavad joonis 22 (6.28 KB, GIF)ja joonis 23 (6.67 KB, GIF).

Elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmeid veeti 2005. aasta juulis välja 194,7 miljoni krooni eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta juulis välja elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmeid Venemaale – 61,1%, Hiinasse – 11,5%, Ameerika Ühendriikidesse – 5,8%, Trinidadi ja Tobagosse – 3,4%, Brasiiliasse – 3,4%, Pakistani – 2,6% ning Norrasse – 2% (joonis 22 (6.28 KB, GIF)).

Elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmeid toodi 2005. aasta juulis sisse 839,3 miljoni krooni eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta juulis sisse elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmeid Hongkongist – 25,1%, Jaapanist – 25,1%, Hiinast – 16,8%, Singapurist – 8,4%, Lõuna-Koreast – 4,7%, Norrast – 4,4% ning Taiwanist – 3,2% (joonis 23 (6.67 KB, GIF)).

Elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmete sissevedu ületas 2005. aasta juulis nende väljaveo 644,6 miljoni krooni võrra.

TOLLITULUD

2005. aasta juulis moodustas riigieelarvesse ülekantud tollitulude kogusumma 1 472 miljonit krooni, millest 72,6% moodustasid aktsiisid, 25,63% käibemaks, 1,64% tollimaks, 0,08% väljanõudmata deposiidid, 0,03% intressid ning 0,02% trahvid. 2005. aasta juulis on maksude laekumine võrreldes 2005. aasta juuniga suurenenud 448 miljoni krooni võrra. 

25.05.2016