Kaupade sisse- ja väljaveo 2005. aasta jaanuari tollistatistika

EV väliskaubandus riikide lõikes. Jaanuar 2004 (lähte-, sihtriigi järgi) Tabel 1 (75.58 KB)
EV väliskaubandus riikide lõikes. Jaanuar 2004 (valmistajariigi järgi) Tabel 2 (86.11 KB)
Kaupade ja vara väljavedu kaubagruppide lõikes (koond). Jaanuar 2005 Tabel 3 (42.84 KB)
Kaupade ja vara sissevedu kaubagruppide lõikes (koond). Jaanuar 2005 Tabel 4 (44.78 KB)

2005. aasta jaanuari tollistatistika koondandmed väljaspool Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi asuvate riikide ja tähtsamate kaubagruppide lõikes Kombineeritud Nomenklatuuri (KN) 2-kohalise koodi järgi.

Andmed sisaldavad kõiki kaubale rakendatavaid tollikäitlusviise (tolliseaduse 6. peatükk) nii kaupade sisse- kui väljaveol, välja arvatud Eestit läbiv transiit. Kaupade sissevedu sisaldab järgmisi tollikäitlusviise: kauba vabasse ringlusse lubamine, välisriigi tollistaatusega kauba tolliladustamine, seestöötlemine, ajutine import ning ajutiselt eksporditud või välistöötlemisel olnud kauba taassissevedu vabasse ringlusse lubamisega (edaspidi kõik kokku nimetatud sissevedu). Kaupade väljavedu sisaldab järgmisi tollikäitlusviise: eksport (sealhulgas välisriigi vee- ja õhusõiduki varudeks), ajutine eksport kavatsusega kaup tolliterritooriumile muutusteta kujul tagasi tuua, välistöötlemine ning taasväljavedu (edaspidi kõik kokku nimetatud väljavedu). Tollistatistika ei sisalda pangatähtede (KN kood 49070030) ning maksumärkide, postmarkide jms markide (KN kood 49070010) sisse- ja väljavedu.

Tollistatistika andmetel moodustas kaupade väljavedu 2005. aasta jaanuaris 2 497,1 miljonit krooni, millest 63,84% moodustas eksport (1 594,3 mln kr, millest 24,07% moodustas ajutine eksport kavatsusega kaup tolliterritooriumile muutusteta kujul tagasi tuua (383,7 mln kr)), 0,05% välistöötlemine (1,2 mln kr), 19,39% taasväljavedu peale seestöötlemist (484,1 mln kr), 0,07% taasväljavedu peale ajutist importi (1,8 mln kr), 16,47% taasväljavedu peale tolliladustamist (411,2 mln kr) ning 0,18% taasväljavedu peale kauba vabatsooni paigutamist (4,5 mln kr). Sissevedu moodustas 2005. aasta jaanuaris 2 530,2 mln kr, sealhulgas 49,32% moodustas vabasse ringlusse lubamine (1 247,9 mln kr), 17,50% seestöötlemine (442,8 mln kr), 2,62% töötlemine tollikontrolli all (66,3 mln kr), 0,21% ajutine import (5,3 mln kr), 0,03% taassissevedu peale välistöötlemist vabasse ringlusse lubamisega (0,7 mln kr), 0,03% ajutiselt eksporditud kauba taassissevedu vabasse ringlusse lubamisega (0,9 mln kr), 28,77% välisriigi tollistaatusega kauba tolliladustamine (727,9 mln kr) ning 1,52% välisriigi tollistaatusega kauba vabatsooni paigutamine (38,4 mln kr). Seega ületas 2005. aasta jaanuaris kaupade sissevedu nende väljaveo 33,1 mln kr võrra.

Kaupade vabaks ringluseks lubamine peale välisriigi tollistaatusega kauba tolliladustamist või vabatsooni paigutamist moodustas 2005. aasta jaanuaris 162,2 mln kr.
Kõikidest vabasse ringlusse lubatud kaupadest kuulus 2005. aasta jaanuaris maksustamisele käibemaksuga kaupu kogusummas 1 626,9 mln kr.

Väljavedu - sissevedu iseloomustab joonis 1. (6.41 KB, GIF)

Joonis 2 (9.44 KB, GIF) kujutab kaupade väljavedu ning joonis 3 (9.51 KB, GIF) kaupade sissevedu tollikäitlusviiside lõikes.

TÄHTSAMAD VÄLISKAUBANDUSPARTNERID
Tähtsamatest väliskaubanduspartneritest lähte- ja sihtriikide lõikes annab ülevaate tabel 1 (75.58 KB) ning joonis 4 (5.18 KB, GIF) ja joonis 5 (5.96 KB, GIF). Tabelis 2 (86.11 KB) on toodud kaupade väljavedu - sissevedu kaupade päritoluriikide lõikes.

Kaupade väljaveost 2005. aasta jaanuaris moodustas 28,4% ehk 708,3 mln kr Venemaale, 19,3% ehk 481 mln kr Ameerika Ühendriikidesse, 14,7% ehk 367,3 mln kr Alžeeriasse, 8,1% ehk 201,5 mln kr Lõuna-Koreasse, 7,6% ehk 188,9 mln kr Norrasse, 4,3% ehk 108,5 mln kr Gibraltarile, 4,1% ehk 101,4 mln kr Ukrainasse, 2% ehk 50,9 mln kr Türki, 1,5% ehk 38,4 mln kr Indiasse ning 1,1% ehk 28,3 mln kr Hiinasse (joonis 4 (5.18 KB, GIF)).

Kaupu veeti 2005. aasta jaanuaris sisse kõige enam Venemaalt – 46,8% ehk 1 183,2 mln kr, Jaapanist  – 6,5% ehk 164,1 mln kr, Hiinast – 6,5% ehk 163,5 mln kr, Ameerika Ühendriikidest – 6,2% ehk 156,1 mln kr, Hongkongist – 5,2% ehk 131,7 mln kr, Valgevenest – 3,7% ehk 93,3 mln kr, Ukrainast – 3,4% ehk 85,1 mln kr, Norrast – 2,9% ehk 72,4 mln kr, Taiwanist – 2,5% ehk 64,3 mln kr ning Cote d`Ivoire`ist – 2,4% ehk 60,3 mln kr (joonis 5 (5.96 KB, GIF) ).

Kokku oli 2005. aasta jaanuaris välispartnereid 82 erinevast riigist. 46 riigiga oli tollistatistika kaubandusbilanss positiivne, st väljavedu ületas sisseveo.

2005. aasta jaanuaris suurenes võrreldes 2004. aasta detsembriga kõige enam kaupade väljavedu Alžeeriasse – 359,3 mln kr võrra, Ameerika Ühendriikidesse – 214,4 mln kr võrra, Lõuna-Koreasse – 166,5 mln kr võrra ja Gibraltarile – 108,1 mln kr võrra. 2005. aasta jaanuaris vähenes võrreldes 2004. aasta detsembriga kõige enam kaupade väljavedu Venemaale – 153,3 mln kr võrra, Ukrainasse – 42,8 mln kr võrra, Valgevenesse – 31,9 mln kr võrra ja Hiinasse – 26 mln kr võrra.

Sissevedu suurenes 2005. aasta jaanuaris võrreldes 2004. aasta detsembriga kõige enam Ameerika Ühendriikidest – 85,2 mln kr võrra, Venemaalt – 46,1 mln kr võrra, Jaapanist – 33,7 mln kr võrra ja Malaisiast – 29,2 mln kr võrra. Kõige rohkem vähenes 2005. aasta jaanuaris võrreldes 2004. aasta detsembriga kaupade sissevedu Taiwanist – 78,2 mln kr võrra, Lõuna-Aafrika Vabariigist – 56,3 mln kr võrra, Norrast – 53,2 mln kr võrra, Valgevenest – 51,6 mln kr võrra ja Hiinast – 44,7 mln kr võrra.

SUUREMAD KAUBAGRUPID
2005. aasta jaanuari tähtsamatest väljaveo kaubagruppidest annavad ülevaate tabel 3 (42.84 KB) ja joonis 6 (6.47 KB, GIF) ning sisseveo kaubagruppidest tabel 4 (44.78 KB) ja joonis 7. (6.84 KB, GIF)Kaupade väljaveos oli 2005. aasta jaanuaris esikohal mineraalsete toodete (KN 25–27) väljavedu, moodustades 21,2% kogu väljaveost. Teisel kohal 2005. aasta jaanuari kaupade väljaveos oli transpordivahendite (KN 86–89) väljavedu – 20,7%, järgnesid metallide, metalltoodete (KN 72–83) väljavedu – 13,4%, valmistoidukaupade, alkohoolsete ning karastusjookide, tubaka (KN 16–24) väljavedu – 8,1%, mehaaniliste masinate, elektriseadmete (KN 84–85) väljavedu – 7,8%, puidu ja puittoodete (KN 44–46) väljavedu – 5,9%, muude tööstuskaupade (KN 94–96) väljavedu – 4,9%, keemiatööstuse toodangu (KN 28–38) väljavedu – 4,3%, plastmass- ja kummitoodete (KN 39–40) väljavedu – 3,6% ning tekstiili, tekstiiltoodete (KN 50–63) väljavedu – 3,2% kogu väljaveost.

2005. aasta jaanuaris oli suurim mineraalsete toodete (KN 25–27) sissevedu – 27,6% kogu sisseveost, järgnesid mehaaniliste masinate, elektriseadmete (KN 84–85) sissevedu – 20,3%, metallide, metalltoodete (KN 72–83) sissevedu – 13,1%, puidu ja puittoodete (KN 44–46) sissevedu – 9%, keemiatööstuse toodangu (KN 28–38) sissevedu – 5,9%, valmistoidukaupade, alkohoolsete ning karastusjookide, tubaka (KN 16–24) sissevedu – 5,1%, transpordivahendite (KN 86–89) sissevedu – 4,1%, tekstiili, tekstiiltoodete (KN 50–63) sissevedu – 3,8%, plastmass- ja kummitoodete (KN 39–40) sissevedu – 3,6%, elusloomade, loomsete toodete (KN 1–5) sissevedu – 1,9% ja muude tööstuskaupade (KN 94–96) sissevedu – 1,9% kogu sisseveost.

2005. aasta jaanuari kaupade väljaveos on võrreldes 2004. aasta detsembriga kõige enam suurenenud transpordivahendite (KN 86–89) väljavedu – 327 mln kr võrra, mineraalsete toodete (KN 25–27) väljavedu – 324,9 mln kr võrra ning metallide, metalltoodete (KN 72–83) väljavedu – 189,5 mln kr võrra. 2005. aasta jaanuari kaupade väljaveos on võrreldes 2004. aasta detsembriga kõige enam vähenenud mehaaniliste masinate, elektriseadmete (KN 84–85) väljavedu – 113,6 mln kr võrra ning valmistoidukaupade, alkohoolsete ning karastusjookide, tubaka (KN 16–24) väljavedu – 58,9 mln kr võrra.

2005. aasta jaanuari kaupade sisseveos on võrreldes 2004. aasta detsembriga kõige enam suurenenud mineraalsete toodete (KN 25–27) sissevedu – 147 mln kr võrra. 2005. aasta jaanuari kaupade sisseveos on võrreldes 2004. aasta detsembriga kõige enam vähenenud mehaaniliste masinate, elektriseadmete (KN 84–85) sissevedu – 126 mln kr võrra, metallide, metalltoodete (KN 72–83) sissevedu – 40,7 mln kr võrra, transpordivahendite (KN 86–89) sissevedu – 38,4 mln kr võrra ja elusloomade, loomsete toodete (KN 1–5) sissevedu – 34,8 mln kr võrra.

PÕLLUMAJANDUS

Põllumajandussaaduste ja -toodete (KN 1–24) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta jaanuaris iseloomustavad joonis 8 (5.73 KB, GIF) ja  joonis 9. (7.27 KB, GIF) Põllumajandussaadusi ja -tooteid veeti 2005. aasta jaanuaris välja 279,7 mln kr eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta jaanuaris välja põllumajandussaadusi ja -tooteid Venemaale – 68,4%, Ukrainasse – 17,3%, Šveitsi – 2,9%, Valgevenesse – 2,8%, Ameerika Ühendriikidesse – 2,1%, Norrasse – 1,5% ning Jaapanisse – 1,5% (joonis 8 (5.73 KB, GIF)).

Põllumajandussaadusi ja -tooteid toodi 2005. aasta jaanuaris sisse 198,1 mln kr eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta jaanuaris sisse põllumajandussaadusi ja -tooteid Cote d`Ivoire`ist – 30,5%, Norrast – 14,2%, Malaisiast – 11,7%, Venemaalt – 8,2%, Ukrainast – 3,9%, Ghanast – 3,5% ning Ameerika Ühendriikidest – 2,6% (joonis 9 (7.27 KB, GIF)).

Põllumajandussaaduste ja -toodete väljavedu ületas 2005. aasta jaanuaris nende sisseveo 81,6 mln kr võrra.

Põllumajandussaaduste ja -toodete (KN 1–24) väljavedu ja sissevedu kaubagruppide lõikes 2005. aasta jaanuaris iseloomustavad joonis 10 (7.41 KB, GIF)ja joonis 11 (7.31 KB, GIF).

MINERAALSED KÜTUSED

Mineraalsete kütuste, õlide, gaasiliste süsivesinike ja elektrienergia (KN 27) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta jaanuaris iseloomustavad joonis 12 (6.04 KB, GIF)ja joonis 13. (5.42 KB, GIF)

Mineraalseid kütuseid, õlisid, gaasilisi süsivesinikke ja elektrienergiat veeti 2005. aasta jaanuaris välja 527,3 mln kr eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta jaanuaris välja mineraalseid kütuseid, õlisid, gaasilisi süsivesinikke ja elektrienergiat Ameerika Ühendriikidesse – 66,8%, Gibraltarile – 20,6%, Venemaale – 6,5%, Ukrainasse – 3,1% ning Norrasse – 0,7% (joonis 12 (6.04 KB, GIF)).

Mineraalseid kütuseid, õlisid, gaasilisi süsivesinikke ja elektrienergiat toodi 2005. aasta jaanuaris sisse 693,5 mln kr eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta jaanuaris sisse mineraalseid kütuseid, õlisid, gaasilisi süsivesinikke ja elektrienergiat Venemaalt – 89,7%, Valgevenest – 10,2% ning Usbekistanist – 0,1% (joonis 13 (5.42 KB, GIF)).

Mineraalsete kütuste, õlide, gaasiliste süsivesinike ja elektrienergia sissevedu ületas 2005. aasta jaanuaris nende väljaveo 166,2 mln kr võrra.

Mineraalsete kütuste, õlide, gaasiliste süsivesinike ja elektrienergia (KN 27) väljavedu ja sissevedu kaubagruppide lõikes 2005. aasta jaanuaris iseloomustavad joonis 14 (5.9 KB, GIF)ja joonis 15 (6.26 KB, GIF).

MITTEVÄÄRISMETALLID

Mitteväärismetallide (KN 72–83) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta jaanuaris iseloomustavad joonis 16 (5.66 KB, GIF)ja joonis 17 (6.24 KB, GIF).

Mitteväärismetalle veeti 2005. aasta jaanuaris välja 334,1 mln kr eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta jaanuaris välja mitteväärismetalle Lõuna-Koreasse – 57,6%, Indiasse – 11,4%, Venemaale – 9,4%, Türki – 7,8%, Hiinasse – 3,2%, Ukrainasse – 2,6% ning Norrasse – 2,3% (joonis 16 (5.66 KB, GIF)).

Mitteväärismetalle toodi 2005. aasta jaanuaris sisse 332 mln kr eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta jaanuaris sisse mitteväärismetalle Venemaalt – 43,1%, Ameerika Ühendriikidest – 26,5%, Ukrainast – 9,3%, Taiwanist – 5,9%, Brasiiliast – 3,9%, Hiinast – 3,1% ning Norrast – 1,5% (joonis 17 (6.24 KB, GIF)).

Mitteväärismetallide väljavedu ületas 2005. aasta jaanuaris nende sisseveo 2,1 mln kr võrra.

PUIT JA PUITTOOTED

Puidu ja puittoodete (KN 44) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta jaanuaris iseloomustavad joonis 18 (6.99 KB, GIF)ja joonis 19 (4.79 KB, GIF).

Puitu ja puittooteid veeti 2005. aasta jaanuaris välja 146,2 mln kr eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta jaanuaris välja puitu ja puittooteid Norrasse – 39,4%, Ameerika Ühendriikidesse – 13,8%, Austraaliasse – 9,6%, Islandile – 7,3%, Jaapanisse – 5,8%, Venemaale – 5,1% ning Lõuna-Koreasse – 3,3% (joonis 18 (6.99 KB, GIF)).

Puitu ja puittooteid toodi 2005. aasta jaanuaris sisse 227,8 mln kr eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta jaanuaris sisse puitu ja puittooteid Venemaalt – 92,9%, Valgevenest – 2,7%, Ukrainast – 2,3% ning Hiinast – 0,6% (joonis 19 (4.79 KB, GIF)).

Puidu ja puittoodete sissevedu ületas 2005. aasta jaanuaris nende väljaveo 81,6 mln kr võrra.

TEKSTIIL JA TEKSTIILTOOTED

Tekstiili ja tekstiiltoodete (KN 50–63) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta jaanuaris iseloomustavad joonis 20 (5.87 KB, GIF)ja joonis 21 (6.77 KB, GIF).

Tekstiile ja tekstiiltooteid veeti 2005. aasta jaanuaris välja 78,7 mln kr eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta jaanuaris välja tekstiile ja tekstiiltooteid Venemaale – 50,7%, Norrasse – 25,9%, Ameerika Ühendriikidesse – 13,4%, Ukrainasse – 3,9%, Valgevenesse – 2,2%, Usbekistani – 1,3% ning Šveitsi – 0,8% (joonis 20 (5.87 KB, GIF)).

Tekstiile ja tekstiiltooteid toodi 2005. aasta jaanuaris sisse 95,3 mln kr eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta jaanuaris sisse tekstiile ja tekstiiltooteid Hiinast – 21,2%, Usbekistanist – 12,6%, Lõuna-Koreast – 12%, Türgist – 8,9%, Norrast – 7,1%, Hongkongist – 7% ning Ameerika Ühendriikidest – 5,8% (joonis 21 (6.77 KB, GIF)).

Tekstiili ja tekstiiltoodete sissevedu ületas 2005. aasta jaanuaris nende väljaveo 16,6 mln kr võrra.

ELEKTRI-, SALVESTUS- JA TAASESITUSSEADMED

Elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmete (KN 85) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta jaanuaris iseloomustavad joonis 22 (6.39 KB, GIF)ja joonis 23 (6.6 KB, GIF).

Elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmeid veeti 2005. aasta jaanuaris välja 117,6 mln kr eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta jaanuaris välja elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmeid Venemaale – 54,7%, Ameerika Ühendriikidesse – 13,7%, Brasiiliasse – 10,1%, Hiinasse – 7,6%, Norrasse – 5,6%, Kanadasse – 2,9% ning Kasahstani – 2,8% (joonis 22 (6.39 KB, GIF)).

Elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmeid toodi 2005. aasta jaanuaris sisse 428,5 mln kr eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta jaanuaris sisse elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmeid Jaapanist – 24,8%, Hongkongist – 23,8%, Hiinast – 16,7%, Taiwanist – 8%, Šveitsist – 7,5%, Singapurist – 5,7% ning Ameerika Ühendriikidest – 4,5% (joonis 23 (6.6 KB, GIF)).

Elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmete sissevedu ületas 2005. aasta jaanuaris nende väljaveo 310,9 mln kr võrra.

 

TOLLITULUD

2005. aasta jaanuaris moodustas riigieelarvesse ülekantud tollitulude kogusumma 966 mln kr, millest 65,97% moodustasid aktsiisid, 31,41% käibemaks, 2,55% tollimaks, 0,04% trahvid, 0,03% intressid ning 0,01% väljanõudmata deposiidid. 2005. aasta jaanuaris on maksude laekumine võrreldes 2004. aasta detsembriga suurenenud 37 mln kr võrra.

25.05.2016