Kaupade sisse- ja väljaveo 2005. aasta augusti tollistatistika

EV väliskaubandus riikide lõikes. August 2005 (lähte-, sihtriigi järgi) Tabel 1 (85.22 KB)
EV väliskaubandus riikide lõikes. August 2005 (valmistajariigi järgi) Tabel 2 (94.82 KB)
Kaupade ja vara väljavedu kaubagruppide lõikes (koond) August 2005 Tabel 3 (45.07 KB)
Kaupade ja vara sissevedu kaubagruppide lõikes (koond) August 2005 Tabel 4 (48.81 KB)


2005. aasta augusti tollistatistika koondandmed väljaspool Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi asuvate riikide ja tähtsamate kaubagruppide lõikes Kombineeritud Nomenklatuuri (KN) 2-kohalise koodi järgi.

Andmed sisaldavad kõiki kaubale rakendatavaid tollikäitlusviise (tolliseaduse 6. peatükk) nii kaupade sisse- kui väljaveol, välja arvatud Eestit läbiv transiit. Kaupade sissevedu sisaldab järgmisi tollikäitlusviise: kauba vabasse ringlusse lubamine, välisriigi tollistaatusega kauba tolliladustamine, seestöötlemine, ajutine import ning ajutiselt eksporditud või välistöötlemisel olnud kauba taassissevedu vabasse ringlusse lubamisega (edaspidi kõik kokku nimetatud sissevedu). Kaupade väljavedu sisaldab järgmisi tollikäitlusviise: eksport (sealhulgas vee- ja õhusõiduki varudeks), ajutine eksport kavatsusega kaup tolliterritooriumile muutusteta kujul tagasi tuua, välistöötlemine ning taasväljavedu (edaspidi kõik kokku nimetatud väljavedu). Tollistatistika ei sisalda pangatähtede (KN kood 49070030) ning maksumärkide, postmarkide jms markide (KN kood 49070010) sisse- ja väljavedu.

Tollistatistika andmetel moodustas kaupade väljavedu 2005. aasta augustis 2 290,8 miljonit krooni, millest 72,17% moodustas eksport (1 653,2 mln kr, millest 2,12% moodustas ajutine eksport kavatsusega kaup tolliterritooriumile muutusteta kujul tagasi tuua (35,1 mln kr)), 0,09% välistöötlemine (2,1 mln kr), 8,39% taasväljavedu peale seestöötlemist (192,1 mln kr), 0,94% taasväljavedu peale ajutist importi (21,5 mln kr), 16,09% taasväljavedu peale tolliladustamist (368,7 mln kr) ning 2,32% taasväljavedu peale kauba vabatsooni paigutamist (53,2 mln kr). Sissevedu moodustas 2005. aasta augustis 2 991,8 miljonit krooni, sealhulgas 54,58% moodustas vabasse ringlusse lubamine (1 633 mln kr), 7,72% seestöötlemine (231 mln kr), 5,3% töötlemine tollikontrolli all (158,7 mln kr), 0,04% ajutine import (1,1 mln kr), 0,04% taassissevedu peale välistöötlemist vabasse ringlusse lubamisega (1,2 mln kr), 0,02% ajutiselt eksporditud kauba taassissevedu vabasse ringlusse lubamisega (0,6 mln kr), 29,91% välisriigi tollistaatusega kauba tolliladustamine (894,8 mln kr) ning 2,39% välisriigi tollistaatusega kauba vabatsooni paigutamine (71,4 mln kr). Seega ületas 2005. aasta augustis kaupade sissevedu nende väljaveo 701 miljonit krooni võrra.

Kõikidest vabasse ringlusse lubatud kaupadest kuulus 2005. aasta augustis maksustamisele käibemaksuga kaupu kogusummas 2 164,6 miljonit krooni.

Väljavedu - sissevedu iseloomustab joonis 1 (5.93 KB, GIF).

Joonis 2 (9.3 KB, GIF) ja tabel 5 (6.21 KB) kujutavad kaupade väljavedu ning joonis 3 (9.46 KB, GIF) ja tabel 6 (6.82 KB) kaupade sissevedu tollikäitlusviiside lõikes.

TÄHTSAMAD VÄLISKAUBANDUSPARTNERID
Tähtsamatest väliskaubanduspartneritest lähte- ja sihtriikide lõikes annab ülevaate tabel 1 (85.22 KB) ning joonis 4 (5.6 KB, GIF) ja joonis 5 (6.26 KB, GIF). Tabelis 2 (94.82 KB) on toodud kaupade väljavedu - sissevedu kaupade päritoluriikide lõikes.

Kaupade väljaveost 2005. aasta augustis moodustas 35,1% ehk 804,8 mln kr Venemaale, 11,3% ehk 258,3 mln kr Norrasse, 11,1% ehk 253,4 mln kr Ameerika Ühendriikidesse, 8,9% ehk 202,8 mln kr Ukrainasse, 4,1% ehk 92,8 mln kr Nigeeriasse, 3,4% ehk 77,8 mln kr Türki, 3,2% ehk 72,3 mln kr Šveitsi, 2% ehk 46,5 mln kr Hiinasse, 2% ehk 46,2 mln kr Lõuna-Koreasse ning 2% ehk 45,9 mln kr Gibraltarile (joonis 4 (5.6 KB, GIF)).

Kaupu veeti 2005. aasta augustis sisse kõige enam Venemaalt – 33,3% ehk 997,3 mln kr, Hiinast – 9,9% ehk 297 mln kr, Jaapanist – 8,8% ehk 262,6 mln kr, Hongkongist – 6,7% ehk 199,2 mln kr, Ameerika Ühendriikidest – 5,1% ehk 151,9 mln kr, Valgevenest – 4,7% ehk 140,8 mln kr, Norrast – 4,4% ehk 131,7 mln kr, Singapurist – 3% ehk 89,3 mln kr, Ukrainast – 2,6% ehk 77,6 mln kr ning Lõuna-Koreast – 2,3% ehk 69,6 mln kr (joonis 5 (6.26 KB, GIF)).

Kokku oli 2005. aasta augustis välispartnereid 93 erinevast riigist. 43 riigiga oli tollistatistika kaubandusbilanss positiivne, st väljavedu ületas sisseveo.

2005. aasta augustis suurenes võrreldes 2005. aasta juuliga kõige enam kaupade väljavedu Nigeeriasse – 92 mln kr võrra, Norrasse – 73,6 mln kr võrra ja Ukrainasse – 69,1 mln kr võrra. 2005. aasta augustis vähenes võrreldes 2005. aasta juuliga kõige enam kaupade väljavedu Indiasse – 49,3 mln kr võrra, Usbekistani – 44,8 mln kr võrra ning Kasahstani – 41,6 mln kr võrra.

Sissevedu suurenes 2005. aasta augustis võrreldes 2005. aasta juuliga kõige enam Cote d`Ivoire`ist – 42,5 mln kr võrra, Ameerika Ühendriikidest – 35,4 mln kr võrra ja Hiinast – 30,2 mln kr võrra. Kõige rohkem vähenes 2005. aasta augustis võrreldes 2005. aasta juuliga kaupade sissevedu Venemaalt – 52,1 mln kr võrra ja Hongkongist – 49,3 mln kr võrra.

SUUREMAD KAUBAGRUPID

2005. aasta augusti tähtsamatest väljaveo kaubagruppidest annavad ülevaate tabel 3 (45.07 KB) ja joonis 6 (6.44 KB, GIF) ning sisseveo kaubagruppidest tabel 4 (48.81 KB) ja joonis 7 (6.19 KB, GIF).

Kaupade väljaveos oli 2005. aasta augustis esikohal mineraalsete toodete (KN 25–27) väljavedu , moodustades 14,8% kogu väljaveost. Teisel kohal 2005. aasta augusti kaupade väljaveos oli mehaaniliste masinate, elektriseadmete (KN 84–85) väljavedu – 14,5%, järgnesid metallide, metalltoodete (KN 72–83) väljavedu – 12,2%, puidu ja puittoodete (KN 44–46) väljavedu – 8,4%, muude tööstuskaupade (KN 94–96) väljavedu – 7,5%, valmistoidukaupade, alkohoolsete ning karastusjookide, tubaka (KN 16–24) väljavedu – 7,3%, keemiatööstuse toodangu (KN 28–38) väljavedu – 6,9%, tekstiili, tekstiiltoodete (KN 50–63) väljavedu – 5,7%, transpordivahendite (KN 86–89) väljavedu – 5,6% ning plastmass- ja kummitoodete (KN 39–40) väljavedu – 4,8% kogu väljaveost.

2005. aasta augustis oli suurim mehaaniliste masinate, elektriseadmete (KN 84–85) sissevedu – 33,4% kogu sisseveost, järgnesid mineraalsete toodete (KN 25–27) sissevedu – 20,1%, metallide, metalltoodete (KN 72–83) sissevedu – 10,4%, puidu ja puittoodete (KN 44–46) sissevedu – 5,6%, keemiatööstuse toodangu (KN 28–38) sissevedu – 5,3%, tekstiili, tekstiiltoodete (KN 50–63) sissevedu – 4,5%, valmistoidukaupade, alkohoolsete ning karastusjookide, tubaka (KN 16–24) sissevedu – 4,1%, plastmass- ja kummitoodete (KN 39–40) sissevedu – 3,5%, transpordivahendite (KN 86–89) sissevedu – 2,2% ning muude tööstuskaupade (KN 94–96) sissevedu – 2,1% kogu sisseveost.

2005. aasta augusti kaupade väljaveos on võrreldes 2005. aasta juuliga kõige enam suurenenud mineraalsete toodete (KN 25–27) väljavedu – 194 mln kr võrra, muude tööstuskaupade (KN 94–96) väljavedu – 66,2 mln kr võrra ja valmistoidukaupade, alkohoolsete ning karastusjookide, tubaka (KN 16–24) väljavedu – 36,7 mln kr võrra. 2005. aasta augusti kaupade väljaveos on võrreldes 2005. aasta juuliga kõige enam vähenenud metallide, metalltoodete (KN 72–83) väljavedu – 69,6 mln kr võrra, transpordivahendite (KN 86–89) väljavedu – 69,6 mln kr võrra ja keemiatööstuse toodangu (KN 28–38) väljavedu – 50 mln kr võrra.

2005. aasta augusti kaupade sisseveos on võrreldes 2005. aasta juuliga kõige enam suurenenud metallide, metalltoodete (KN 72–83) sissevedu – 56,7 mln kr võrra, plastmass- ja kummitoodete (KN 39–40) sissevedu – 40,9 mln kr võrra ja tekstiili, tekstiiltoodete (KN 50–63) sissevedu – 39,1 mln kr võrra. 2005. aasta augusti kaupade sisseveos on võrreldes 2005. aasta juuliga kõige enam vähenenud mineraalsete toodete (KN 25–27) sissevedu – 77,4 mln kr võrra ja transpordivahendite (KN 86–89) sissevedu – 28,3 mln kr võrra.

PÕLLUMAJANDUS

Põllumajandussaaduste ja -toodete (KN 1–24) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta augustis iseloomustavad joonis 8 (6.42 KB, GIF) ja joonis 9 (7.31 KB, GIF).

Põllumajandussaadusi ja -tooteid veeti 2005. aasta augustis välja 253,7 mln kr eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta augustis välja põllumajandussaadusi ja -tooteid Venemaale – 59%, Ukrainasse – 18,5%, Valgevenesse – 5,2%, Šveitsi – 4,7%, Kanadasse – 3,2%, Kasahstani – 2% ning Ameerika Ühendriikidesse – 1,7% (joonis 8 (6.42 KB, GIF)).

Põllumajandussaadusi ja -tooteid toodi 2005. aasta augustis sisse 209,6 miljoni krooni eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta augustis sisse põllumajandussaadusi ja -tooteid Cote d`Ivoire`ist – 20,3%, Venemaalt – 12%, Norrast – 10,2%, Valgevenest – 7%, Ghanast – 5,7%, Ukrainast – 4,6% ning Tšiilist – 4,1% (joonis 9). (7.31 KB, GIF)

Põllumajandussaaduste ja -toodete väljavedu ületas 2005. aasta augustis nende sisseveo 44,1 miljoni krooni võrra.

Põllumajandussaaduste ja -toodete (KN 1–24) väljavedu ja sissevedu kaubagruppide lõikes 2005. aasta augustis iseloomustavad joonis 10 (7.75 KB, GIF)  ja joonis 11 (7.97 KB, GIF).

MINERAALSED KÜTUSED

Mineraalsete kütuste, õlide, gaasiliste süsivesinike ja elektrienergia (KN 27) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta augustis iseloomustavad joonis 12 (7.78 KB, GIF) ja joonis 13 (6.09 KB, GIF).

Mineraalseid kütuseid, õlisid, gaasilisi süsivesinikke ja elektrienergiat veeti 2005. aasta augustis välja 323,9 miljoni krooni eest. 
Kõige enam veeti 2005. aasta augustis välja mineraalseid kütuseid, õlisid, gaasilisi süsivesinikke ja elektrienergiat Nigeeriasse – 28,5%, Ameerika Ühendriikidesse – 25,6%, Gibraltarile – 13,8%, Singapuri – 7,7%, Ukrainasse – 6,5%, Venemaale – 5,4% ning Hongkongi – 2% (joonis 12 (7.78 KB, GIF)).

Mineraalseid kütuseid, õlisid, gaasilisi süsivesinikke ja elektrienergiat toodi 2005. aasta augustis sisse 592 miljoni krooni eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta augustis sisse mineraalseid kütuseid, õlisid, gaasilisi süsivesinikke ja elektrienergiat Venemaalt – 71,2%, Valgevenest – 17%, Norrast – 6,8%, Kasahstanist – 4,2%, Aserbaidžaanist – 0,5% ning Hiinast – 0,3% (joonis 13 (6.09 KB, GIF)).

Mineraalsete kütuste, õlide, gaasiliste süsivesinike ja elektrienergia sissevedu ületas 2005. aasta augustis nende väljaveo 268,1 miljoni krooni võrra.

Mineraalsete kütuste, õlide, gaasiliste süsivesinike ja elektrienergia (KN 27) väljavedu ja sissevedu kaubagruppide lõikes 2005. aasta augustis iseloomustavad joonis 14 (5.4 KB, GIF)ja joonis 15 (5.95 KB, GIF).

MITTEVÄÄRISMETALLID

Mitteväärismetallide (KN 72–83) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta augustis iseloomustavad joonis 16 (6.88 KB, GIF)ja joonis 17 (5.94 KB, GIF).

Mitteväärismetalle veeti 2005. aasta augustis välja 279,4 miljoni krooni eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta augustis välja mitteväärismetalle Venemaale – 21,7%, Ukrainasse – 16,9%, Türki – 15,8%, Lõuna-Koreasse – 13,7%, Norrasse – 6,1%, Indiasse – 5,6% ning Hiinasse – 4,7% (joonis 16 (6.88 KB, GIF)).

Mitteväärismetalle toodi 2005. aasta augustis sisse 312,5 miljoni krooni eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta augustis sisse mitteväärismetalle Venemaalt – 58,5%, Ukrainast – 11,3%, Brasiiliast – 7,5%, Ameerika Ühendriikidest – 6,2%, Hiinast – 6,2%, Norrast – 2% ning Taiwanist – 1,5% (joonis 17 (5.94 KB, GIF)).

Mitteväärismetallide sissevedu ületas 2005. aasta augustis nende väljaveo 33,1 miljoni krooni võrra.

PUIT JA PUITTOOTED

Puidu ja puittoodete (KN 44) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta augustis iseloomustavad joonis 18 (7.04 KB, GIF) ja joonis 19 (4.99 KB, GIF).

Puitu ja puittooteid veeti 2005. aasta augustis välja 192,9 miljoni krooni eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta augustis välja puitu ja puittooteid Norrasse – 29,2%, Ameerika Ühendriikidesse – 20,8%, Islandile – 9,3%, Jaapanisse – 7,8%, Venemaale – 5,5%, Tuneesiasse – 3,9%, Lõuna-Koreasse – 3% ning Marokosse – 3% (joonis 18 (7.04 KB, GIF)).

Puitu ja puittooteid toodi 2005. aasta augustis sisse 168,1 miljoni krooni eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta augustis sisse puitu ja puittooteid Venemaalt – 86,3%, Valgevenest – 4,2%, Hiinast – 3,4% ning Norrast – 2,3% (joonis 19 (4.99 KB, GIF)).

Puidu ja puittoodete väljavedu ületas 2005. aasta augustis nende sisseveo 24,8 miljoni krooni võrra.

TEKSTIIL JA TEKSTIILTOOTED

Tekstiili ja tekstiiltoodete (KN 50–63) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta augustis iseloomustavad joonis 20 (5.43 KB, GIF)ja joonis 21 (7.06 KB, GIF).

Tekstiile ja tekstiiltooteid veeti 2005. aasta augustis välja 131,1 miljoni krooni eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta augustis välja tekstiile ja tekstiiltooteid Venemaale – 57,9%, Norrasse – 19,6%, Ameerika Ühendriikidesse – 10,9%, Ukrainasse – 4,1% ning Kasahstani – 2,5% (joonis 20 (5.43 KB, GIF)).

Tekstiile ja tekstiiltooteid toodi 2005. aasta augustis sisse 135,8 miljoni krooni eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta augustis sisse tekstiile ja tekstiiltooteid Pakistanist – 15,5%, Hiinast – 14,2%, Hongkongist – 10,7%, Türgist – 8,9%, Lõuna-Koreast – 7%, Taiwanist – 6,5%, Indiast – 5,9% ning Tadžikistanist – 5,9% (joonis 21 (7.06 KB, GIF)).

Tekstiili ja tekstiiltoodete sissevedu ületas 2005. aasta augustis nende väljaveo 4,7 miljoni krooni võrra.

ELEKTRI-, SALVESTUS- JA TAASESITUSSEADMED

Elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmete (KN 85) väljavedu ja sissevedu siht- ja lähteriikide lõikes 2005. aasta augustis iseloomustavad joonis 22 (6.43 KB, GIF)ja joonis 23 (6.94 KB, GIF).
Elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmeid veeti 2005. aasta augustis välja 166,3 miljoni krooni eest.

Kõige enam veeti 2005. aasta augustis välja elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmeid Venemaale – 51,7%, Ameerika Ühendriikidesse – 11,9%, Hiinasse – 7,3%, Norrasse – 7,1%, Brasiiliasse – 6,7%, Usbekistani – 4,4% ning Taisse – 2,8% (joonis 22 (6.43 KB, GIF)).

Elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmeid toodi 2005. aasta augustis sisse 781,9 miljoni krooni eest.

Kõige enam toodi 2005. aasta augustis sisse elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmeid Jaapanist – 24,5%, Hongkongist – 19,6%, Hiinast – 18,1%, Singapurist – 11,3%, Lõuna-Koreast – 4,8%, Ameerika Ühendriikidest – 3,9% ning Šveitsist – 3,6% (joonis 23 (6.94 KB, GIF)).

Elektri-, salvestus- ja taasesitusseadmete sissevedu ületas 2005. aasta augustis nende väljaveo 615,6 miljoni krooni võrra.

TOLLITULUD

2005. aasta augustis moodustas riigieelarvesse ülekantud tollitulude kogusumma 881 miljonit krooni, millest 54,51% moodustasid aktsiisid, 42,43% käibemaks, 3,01% tollimaks, 0,03% trahvid ning 0,02% väljanõudmata deposiidid. 2005. aasta augustis on maksude laekumine võrreldes 2005. aasta juuliga vähenenud 591 miljoni krooni võrra.

25.05.2016