2020 IV kvartali siduvate eelotsuste kokkuvõtted

I. Taotlejad on Eesti äriühingu aktsionärid ning plaanivad väljuda oma investeeringust, müües neile kuuluvad aktsiaseltsi aktsiad uuele investorile. Tehingu teostamiseks sobiva ostja leidmiseks ja tehingu ettevalmistamiseks plaanivad taotlejad kasutada välismaise professionaalse finantsnõustaja abi ehk müügitehingu vahendamise teenust.

Maksuhaldur on seisukohal, et taotlejatele kui Eesti äriühingutele kuuluvate aktsiaseltsi aktsiate müügitehingu vahendamise teenusele kohaldub maksuvabastus käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lõike 21 punkti 7 alusel. Lisaks andis maksuhaldur taotlejate soovil järgmise hinnangu KMS § 16 lõike 21 punktide 7 ja 8 tõlgendamise osas:

  1. KMS § 16 lõike 21 punktis 7 sätestatud sõnaühendi „kaubeldavate väärtpaberite“ all tuleb mõista igasuguseid väärtpabereid, millega kauplemine on võimalik.
  2. KMS § 16 lõike 21 punktis 7 märgitud viide väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktidele 1–7 on kooskõlas Euroopa Nõukogu 28.11.2006 direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, artikli 135 lõike 1 punktis f sätestatuga.
  3. KMS § 16 lõike 21 punktis 8 sätestatud maksuvabastus on kohaldatav kõikidele väärtpaberite emiteerimise olukordadele, sealhulgas tavapärasele uute osade või aktsiate väljalaskmisele osa- või aktsiakapitali suurendamise käigus.
  4. KMS § 16 lõike 21 punktis 8 sisalduvat sõnaühendit „väärtpaberite emiteerimine ja müük“ tuleb tõlgendada selliselt, et maksuvabastus kohaldub väärtpaberite emiteerimisele ja väärtpaberite müügi teenusele ka üksikult ja eraldiseisvalt.

II. Taotleja kuulub kontserni, mille emaettevõte on Soome börsil noteeritud ühing. Kavandatakse kontsernisisest ümberkujundamist, mis muu hulgas hõlmaks endas kontsernisisest tütarühingute ühinemist, millele eelneks ühendava tütarettevõtte poolt ühendatava kontsernisisese ettevõtte ostmine.

  1. Taotleja soovis esmalt maksuhaldurilt hinnangut, ega ühinemisele eelnev müügilepingu alusel makstav turuhinnas olev ostuhind ei ole tulumaksuga maksustatav.

    Maksuhaldur ei saa anda siduvat eelotsust seotud isikute vahel tehtud tehingu väärtuse kindlaksmääramise suhtes (maksukorralduse seaduse § 912 lõige 2), kuid märgib, et kui ostu-müügitehing sooritatakse kontsernisiseselt turuhinnast kõrgema hinnaga, siis kuulub ühinemisele eelnev ostu-müügitehing maksustamisele tulumaksuseaduse (TuMS) § 50 lõike 4 alusel ehk siirdehinnana, mis on TuMSi mõistes võrdsustatud kasumi jaotamisega.
     
  2. Teiseks soovis taotleja teada, ega ühinemiseelne osaluse soetamine ning sellele järgnev sama osaluse ühendamine ei loo alust ega too kaasa muul põhjusel väljamaksete või tehingute maksustamist tulumaksuga.

    Maksuhaldur nõustus taotlejaga, et kontsernisiseselt on äritegevuse ümberkorraldamine ja kontserni ühingute ühendamine aegajalt vajalik, kaasa arvatud tütarühingu ühendamine emaettevõttega. Olukorras, kus aga ühinemisele vahetult eelneb kontserni tütarühingu osaluse ostu-müügitehing, tuleb alati hinnata, kas sellise tehingu tegemine on taotlejale vajalik ning tema äritegevuse seisukohalt põhjendatud, kuna ühinemise järgselt läheksid kõik tütarühingu varad ja kohustused ka ilma eelneva ostu-müügitehingu tegemiseta üle ühendavale ühingule.

Võttes arvesse eelnevat, peab emaühingu ja tütarühingu ühinemisele eelnev osaluse ost olema taotleja seisukohalt põhjendatud ning taotlejale kui ühendavale ühingule peavad osaluse ostuga ja sellele järgneva ühinemisega üle minema ka reaalsed varad ja äritegevus, mille majandusnäitajatel on ostuhinnale vastav väärtus. Kui kontsernisiseselt tehakse seotud isikute vahel turuhinnast erinevas hinnas tehinguid ja selle kaudu suunatakse maksustatavat tulu või jaotatakse kasumit ühest äriühingust ja riigist teise, siis toob see kaasa maksukohustuse.

Seetõttu on maksuhaldur TuMS § 50 lõike 2 ja 22 tõlgendamisel lähtunud põhimõttest, et maksukohustust ei teki, kui kontsernisisese tegevuse ümberkorraldamisel ja kontserni ühingute ühinemisel ei toimu kontserni siseselt kasumi jaotamist, mis peaks kuuluma tegelikkuses maksustamisele kas TuMS § 50 lõike 1 või TuMS § 50 lõike 4 alusel.

III. Taotleja palus vastust järgmistele küsimustele:

  1. Kas olukorras, kus töötaja annab optsiooni realiseerimise käigus ning vahetult enne (100%-list) exit’it või exit’i käigus optsioonist tuleneva optsiooni aktsiate või exit’i tulemi saamise õiguse mitterahalise sissemaksena üle tema kontrolli all olevale ühingule, kohaldub TuMS § 48 lõikes 53 sätestatud maksuvabastus ning tehing on maksuneutraalne nii äriühingu kui töötaja seisukohast?

    Olukorras, kus töötaja annab optsiooni täitmisel (realiseerimisel) exit’i korral rahalise hüvitise enda 100%-lise osalusega äriühingule, kohaldub TuMS § 48 lõike 53 alusel maksuvabastus ulatuses, mis vastab optsiooni hoidmise ajale. Töötajal tekib rahalisest hüvitisest kasu aktsiate võõrandamisest ja tulumaksukohustus oma tuludeklaratsiooni alusel.
  2. Kas TuMS § 48 lõikes 53 sätestatud maksuvabastus kohalduks ka siis, kui optsioonileping oleks kohe algusest peale sõlmitud töötaja kontrolli all oleva ühinguga või lubaks osaluse üle andmist otse töötaja kontrolli all olevale ühingule, kuid optsiooni välja teenimine oleks sõltuvusse seatud töötaja töötamisest äriühingus?

    Olukorras, kus optsioonileping sõlmitakse töötaja 100%-lise osalusega äriühinguga või lubatakse optsioonilepingu alusvara üleandmist otse töötaja 100%-lise osalusega äriühingule, kuid osaluse väljateenimine oleks sõltuvusse seatud töötaja töötamisega taotleja juures, ei kohaldu TuMS § 48 lõikes 53 toodud maksuvabastus.

    TuMS § 48 lõike 53 puhul on oluline, et säte kohaldub olukorras, kus osalusoptsioon antakse töötajale ning osalusoptsiooni alusvara on osalus tööandjas või tööandjaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus. Samuti on sätte kohaldamisel oluline, et optsiooni täitmisel vähemalt kolm aastat pärast optsiooni andmist ei maksustata tekkivat hüve erisoodustusena, vaid tulevikus töötaja kasuna vara võõrandamisest.
24.03.2021