2014 II kvartali siduvate eelotsuste kokkuvõtted

2014 II kvartali siduvate eelotsuste märksõnad: kinnisasjade võõrandamine ja KMS § 46 lg 3 kohaldamise eeldused, osalusoptsioonid, läbirääkimisteenus, ettevõtete ühinemine, litsentsitasude maksustamine, ühinemiseelsete võlakohustuste ühinemisjärgselt täitmise maksustamine, dividendide maksmine.

 

2014 II kvartalis siduvates eelotsustes lahendatud õiguslikud küsimused:

1. Taotleja soovis maksuhalduri siduvat hinnangut küsimuses, kas taotluses kirjeldatud optsioonide tingimuste täitmine ja optsioonide arveldamine kvalifitseerub tulumaksuseaduse (TuMS) § 48 lg 53 lauses 2 sätestatud maksuvabastuse alla, mis käsitleb vähemalt kolme aastase realiseerimistähtajaga osalusoptsioonide erisoodustusena maksustamisest vabastamist.

Vastavalt TuMS § 48 lõikele 53 ei loeta erisoodustuseks osalusoptsiooni andmist. Sama sätte teise lause kohaselt juhul, kui osalusoptsiooni alusvara on osalus tööandjas või tööandjaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus, ei loeta erisoodustuseks osalusoptsiooni alusvaraks oleva osaluse omandamist, kui osalus omandatakse mitte varem kui kolme aasta möödumisel osalusoptsiooni andmisest arvates.

MTA on osalusoptsiooni määratlenud kui tööandjaga sõlmitud tuletislepingut, mis annab töötajale õiguse, kuid mitte kohustuse osta või müüa tööandja väärtpabereid kokkulepitud hinnaga kindla ajaperioodi jooksul või kindlal päeval. Määravaks on seejuures osaluse omandamise võimalus tööandjas või tööandjaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus.

Taotluse kohaselt on osalusoptsioonide tingimuste täitumise tähtajaks kolm aastat alates optsioonide andmisest, s.t. õigus saada optsioonide alusel ettevõtte aktsiaid tekib kolme aasta möödumisel optsioonide väljastamisest töötajatele, tingimusel, et viimane töötab jätkuvalt optsioonide tingimuste täitumise ajal ettevõttes või tema tütarettevõttes.

Arvestades eeltoodut leidis MTA, et taotluses kirjeldatus optsioonid vastavad osalusoptsiooni tunnustele ja on täidetud tingimused selleks, et realiseeritavad optsioonid ei muutuks erisoodustuse objektiks lähtuvalt TuMS § 48 lõikest 53.

2. Taotleja soovis maksuhalduri siduvat hinnangut selle kohta, kas taotluses kirjeldatud lepingu alusel taotlejale osutatavad teenused kvalifitseeruvad KMS § 16 lg 2¹ punktides 2 ja 10 nimetatud käibemaksuvabadeks finantsteenusteks, mille puhul teenuse osutaja ei pea arvetele käibemaksu lisama ning taotleja Eestis käibemaksu pöördmaksustamise korras deklareerima ja tasuma.

Seoses kontsernis toimuvate ümberkorraldustega plaanib taotleja alustada finantsteenuste vahendamise teenuste ostmist teises liikmesriigis registreeritud ning kontserni kuuluvalt äriühingult. Muuhulgas plaanitakse, et ta hakkab osutama finantsteenuste vahendamise teenuseid ka Eestis asuvale tütarettevõttele.

Taotleja kavatseb sõlmida loodava teise liikmesriigi ettevõttega finantsteenuste vahendamise lepingu, mille alusel viimane kohustub taotlejale osutama laenulepingute vahendamise ja taotleja nimel ja arvel laenulepingute läbirääkimise teenuseid, mis on vajalikud taotleja ja potentsiaalsete klientide vahel laenulepingute sõlmimiseks.

Maksuhaldur nõustus taotleja esitatud hinnanguga, et käesoleval juhul tuleb KMS § 16 lõike 21 punktis 10 nimetatud „läbirääkimisteenuste“ mõiste sisustamisel lisaks KMS-is sätestatule juhinduda Euroopa Kohtu praktikas antud seletustest.

KMS § 16 lõike 21 punktis 10 nimetatud maksuvaba läbirääkimisteenuse puhul on määravaks seos KMS § 16 lõike 21 punktides 1-9 nimetatud finantsteenustega. Euroopa Kohus on 21. juuni 2007 aasta otsuses kohtuasjas C-453/05 (Volker Ludwig versus Finanzamt Luckenwalde) leidnud, et lisaks peab selline finantsteenustega seotud läbirääkimisteenus olema eraldiseisev teenus, mille osutaja ei ole finantsteenuse lepingu osapool ja ei oma lepingu sisu suhtes omapoolset huvi. Teenuse osutaja eesmärk on teha kõik vajalik selleks, et pooled sõlmiksid seaduse § 16 lõike 21 punktides 1-9 nimetatud finantstehinguid käsitleva lepingu, pikendaksid ja muudaksid seda lepingut või lõpetaksid sellise lepingu. Oluline on teenuse osutamise laad.

Taotluses kirjeldatud lepingu tingimuste pinnalt saab teha järelduse, et kavandatava vahenduslepinguga asub taotleja ostma läbirääkimisteenust KMS § 16 lg 21 p 10 mõttes. Seega nõustus maksuhaldur, et taotluses kirjeldatud tingimustel osutatavat teenust ei maksustata käibemaksuga.

3. Taotlejad soovisid saada maksuhalduri siduvat hinnangut ühinemise ja litsentsitasude maksustamise kohta ning ühinemiseelsete võlakohustuste ühinemisjärgselt täitmise maksustamisele.

Taotlejad kuuluvad rahvusvahelisse kontserni. Taotluse kohaselt ei ole eraldiseisvate äriühingute pidamine majanduslikult otstarbekas. Kontsern kaalub Eesti äriühingute ühendamist, sh ühe taotleja nimevahetust ja ümberkujundamist osaühinguks. Esialgse analüüsi põhjal on otsustatud, et ühinemine on äriliselt põhjendatud ja et eelistatud on ühinemine viisil, kus emaettevõte A ühendatakse tütarühinguga B.

MTA nõustus taotlejate seisukohaga, et kirjeldatud ühinemiste korral (tütarühing ühineb emaühingusse või emaühing ühineb tütarühingusse) ühendatakse ühinemises osalevatesse äriühingutesse sissemakstud kapitalid ilma elimineerimiseta.

Äriühingute ühinemise korral ei teki tulumaksukohustust TuMS § 50 lg 22 ja muude sätete alusel ühinemises osalevate äriühingute tasemel sõltumata läbiviidava ühinemise viisist.

A ühinemisel B-sse toimuv osaluste asendamine ei too nende emaettevõttele kui mitteresidendist osanikule kaasa maksukohustust TuMS § 31 lg 1 p 9 alusel, kui osaluse asendamise aluseks olev tehing vastab ÄS § 403 lg 3 tingimustele.

Taotluses kirjeldatud ühinemise järgselt tütarühingusse säilib B-l õigus maksta tulumaksuvabalt litsentsitasu emaettevõttele.

Taotluses toodud asjaolude põhjal on maksuhaldur seisukohal, et B aktsiate ostu – müügitehingu, finantseerimise tehingute ja nendele järgneva äriühingute ühinemise tegelikuks eesmärgiks on maksueelise saamine. Eelnimetatud tehingute tegelik majanduslik sisu seisneb maksuhalduri hinnangul selles, et emaettevõtte üks tütarühing A omandab nn laenuraha eest (valdusühingu emaettevõte laen A-le ja valdusühingu sissemakse A omakapitali) emaettevõtte teise tütarühingu B aktsiad ning tütarühingute A ja B ühinemise tulemusena on ühendaval äriühingul võlakohustus oma emaettevõtte ja/või omakorda selle emaettevõtte ees. Võlakohustuse tekitamine võimaldab edaspidi ühinenud tütarühingute kasumit intressimaksete näol Eestist maksuvabalt välja viia ja kohustuse, mille eesmärk ja majanduslik sisu taotlusest ei selgu, täitmist.

Seetõttu ei saa MTA kinnitada, et A ja B ühinemise korral A ühinemiseelsed võlakohustused, sealhulgas laenukohustused, ei muutu ühinemise tagajärjel ettevõtlusega mitteseotud kohustuseks. MTA leidis, et käesoleval juhul toob vähemalt osaliselt võlakohustuse täitmine ja väljamaksete tegemine ühendava ühingu poolt endaga kaasa maksukohustuse. Maksustamise alus võib sõltuvalt tehingute tegelikust majanduslikust sisust olla ka TuMS § 51 lg 2 punkt 5. Kui tehingute sisust ilmneb aga kasumi jaotamine ja väljaviimine, siis on maksustamise alus TuMS § 50 lg 1. Eeltoodust tulenevalt keeldus maksuhaldur siduva eelotsuse andmisest ühinemiseelsete võlakohustuste ühinemisjärgselt täitmise maksustamisele (MKS § 912 lg 1 p 3).

4. Taotleja soovis maksuhalduri hinnangut juhuks, kui nad maksavad dividende Eesti äriühingu teises liikmesriigis registreeritud tütarühingult saadud dividendide ja Malta riigi maksuhaldurilt saadud tulumaksutagastuse arvel. Taotleja hinnangul rakendub taotluses kirjeldatud tehingule TuMS § 50 lõikes 11 sätestatud maksuvabastus.

MTA nõustus taotleja maksukäsitlusega eeldusel, et dividendi laekumise ajal on täidetud vähemalt 10% suuruse osaluse omamise nõue.
 

21.01.2016