Sa oled siin

Eraisiku virtuaalses valuutas/krüptovaluutas saadud tulu maksustamine

Erinevate keskkondade kaudu virtuaalse valuutaga/krüptovaluutaga (nt bitcoin vms) tulu teenimine on saanud uudseks tulu teenimise viisiks. Selgitame alljärgnevalt, kuidas eraisik peab virtuaalses valuutas saadud tulu deklareerima.

Tulu saab tekkida erineval viisil, näiteks:

  • virtuaalse valuuta hinnamuudatusest, ostes ja müües/vahetades virtuaalset valuutat

  • virtuaalse valuuta nn kaevandamisest

  • arvuti andmemahu rentimisest

  • saades tehtud töö eest tasu virtuaalses valuutas

Virtuaalses valuutas saadud tulu (kasu vara võõrandamisest, palgatulu, ettevõtlustulu) maksustatakse sarnastel põhimõtetel kui traditsioonilises valuutas saadud tulu. Tulu maksustamisel tuleb virtuaalse valuuta ostu- ja müügihind või saadud tulu ümber arvutada eurodesse tulu saamise või kulu tegemise kuupäeval kehtinud virtuaalvaluuta vahetuskursi (turuhinna) alusel.

Virtuaalse valuuta keskmise vahetuskursi leidmisel on abiks turuülevaade siit.

Turutingimustel tehingu korral võib kasutada turuhinnana ka selle keskkonna vahetuskurssi, kus tehing toimus. Kui virtuaalvaluutaga tehingu keskkonnas on toodud vahetuskurss muu traditsioonilise valuuta kaudu, nt USD, siis tuleb USD summa ümber arvestada eurodesse, kasutades keskpanga päevakurssi Eesti Panga veebilehelt „Eurokursside ajalugu”.

Virtuaalse valuuta ost-müük või vahetus

Virtuaalset valuutat käsitletakse tulumaksuseaduse (TuMS) § 15 lõike 1 tähenduses varana.

Tulumaksuga maksustatakse virtuaalse valuuta võõrandamisest, sh vahetamisest, saadud kasu (TuMS § 15 lg 1 ja § 37 lg 1).

Kui eraisik saab tulu kauplemisest, ostes-müües või vahetades virtuaalset valuutat teise virtuaalse valuuta või tavavaluuta vastu, tuleb saadud tulu deklareerida tuludeklaratsiooni tabelis 6.3 või 8.3 kasuna muu vara võõrandamisest.

Kasu leitakse tehingupõhiselt virtuaalse valuuta müügihinna ja ostuhinna vahena või vahetamisel vastu saadud vara hinna ja vahetatava virtuaalse valuuta ostuhinna vahena.

Deklareerida tuleb vaid need müügi- või vahetustehingud, millest saadi kasu. Iga võõrandamistehingut, sh vahetustehingut vaadatakse vara maksustamisel eraldi maksuobjektina.

Võõrandamistehingut, mille tulemusel saadi kahju, saab maksustamisel arvesse võtta vaid väärtpaberite võõrandamise korral TuMS §-s 39 sätestatud tingimustel. Virtuaalvaluuta ei ole käsitletav väärtpaberina ja virtuaalvaluuta vahetamisest saadud kahju ei saa maksustamisel arvesse võtta ning sellist tehingut ei saa deklareerida. Tulenevalt eelnimetatust jäävad majanduslikud riskid virtuaalvaluuta väärtuse languse korral isiku enda kanda. Finantsinspektsioon avaldas 5. veebruaril 2014 virtuaalvaluuta kasutajatele ka selle kohta hoiatuse oma veebilehel „Virtuaalraha pakkujad ei kuulu järelevalve alla".

Kaevandamine

Krüptoraha kaevandamine on ettevõtlus ja maksustamisel koheldud võrdselt ise kauba tootmisega (TuMS § 14 lg 2, §-d 32–35 ja 47 ning osaliselt §-d 36–38). Kaevandatud krüptoraha maksustatakse selle võõrandamisel, s.o hetkel, kui kaevandatud krüptoraha konverteeritakse tavavaluuta vastu, vahetakse mõne muu krüptoraha vastu või võetakse tarbimisse. Kaevandamistulu deklareeritakse tuludeklaratsiooni vormil E.

Kui eraisik tegeleb krüptoraha kaevandamisega, siis peab eraisik saadud tulu deklareerima ettevõtlustuluna ning tuludeklaratsiooni alusel sellelt maksud maksma. Kaevandamistulu saamiseks tehtud kulud (seadmed, elektrikulu) ei saa eraisik mahaarvata.

Püsivalt krüptoraha kaevandamisega tegelev isik peab end registreerima äriregistris ja tegutsema füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE) või äriühingu kaudu. Registreeritud FIE saab ettevõtlustulust maha arvata ning deklareerida ka ettevõtlustulu saamiseks tehtud kulud (näiteks seadmed, elektrikulu). Ettevõtluse netotulult tuleb tuludeklaratsiooni alusel maksta tulumaksu, sotsiaalmaksu ning kohustatud isik ka kohustusliku kogumispensioni makset.

FIE peab tähele panema, et maksukohustuse edasilükkamiseks kasutatavale erikontole ei ole võimalik krüptoraha kanda.

Äriühing saab samuti ettevõtlusega seotud kulud arvesse võtta. Äriühingul tekib maksukohustus, kui ta teeb palgatulu, erisoodustuse, dividendi või ettevõtlusega mitteseotud kulude väljamakseid.

Arvuti andmemahu rentimine

Eraisiku arvuti andmemahu rentimisest saadud tulu deklareeritakse füüsilise isiku tuludeklaratsioonis tabelis 5.4 rendituluna. Kui renditulu väljamaksja ei pidanud renditulult tulumaksu kinni, siis eraisik deklareerib saadud renditulu füüsilise isiku tuludeklaratsiooni tabeli 5.4 II osas.

Kui krüptorahade kaevandamine ja arvuti andmemahu rentimine on ettevõtluseks, siis sel juhul tuleb arvuti andmemahu rentimisest saadud tulu deklareerida vormil E ettevõtlustuluna.

Palk/dividend virtuaalses valuutas

Eesti tööandja peab virtuaalses valuutas makstud töötasu ümber arvutama turuhinna alusel eurodesse ning makstavalt töötasult kinni pidama ning tasuma tööjõumaksud.

Kui eraisik saab töö- või teenustasu virtuaalses valuutas, millelt ei ole maksu kinni peetud – näiteks välismaa tööandjalt, siis tuleb isikul see tulu ümber arvestada krüptovaluuta laekumise kuupäeval kehtinud turuhinna alusel eurodesse ning deklareerida saadud tulu ettevõtlustuluna. Töötasuna juba maksustatud virtuaalses valuutas saadud tulu kasutamine erinevate kaupade või teenuste ostmiseks enam täiendavat maksukohustust kaasa ei too.

Dividendi võib maksta nii virtuaalses valuutas kui ka muud liiki virtuaalses varas.

Kui dividend on makstud virtuaalses valuutas, koheldakse seda saaja tasandil nagu eurodes saadud dividendi:

  • kui äriühing on dividendilt tulumaksu tasunud, siis eraisikul täiendavat tulumaksukohustust ei ole;
  • kui äriühing ei ole dividendilt või selle aluseks olevalt kasumiosalt tulumaksu tasunud, siis tuleb dividendi saajal tulumaks tuludeklaratsiooniga maksta. Sellise dividendi kasutamisel kaupade või teenuste ostmiseks täiendavat maksukohustust ei ole.

Kui aga äriühing on dividendi jaganud muud liiki virtuaalses varas, kohaldatakse selle vara edasisel müügil/vahetusel vara võõrandamise reegleid. See tähendab, et dividendi saaja saab soetamismaksumusena arvesse võtta äriühingu tasandil maksustatud dividendi väärtuse ning selle vara müügi- või vahetustulust maha arvata. Vara müügist/vahetusest tekkinud kasum kuulub maksustamisele.

Agendileping

Maksu- ja Tolliamet on seisukohal, et tuleb eristada inimese enda ja äriühingu nimel tehtud krüptovara tehinguid. Seda seetõttu, et inimesele (füüsilisele isikule) kehtivad maksustamisel ühed ja äriühingule (juriidilisele isikule) teised reeglid:

  • kui krüptovara tehingud on tehtud inimese nimel, siis on ka inimesel endal kohustus kasumlikud tehingud deklareerida. Inimesel tekib maksukohustus residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel.
  • kui krüptovara tehingud on tehtud äriühingu nimel, siis tuleb tehingud raamatupidamises kajastada ja äriühingu maksustamise reeglite kohaselt maksustada. Äriühingul tekib maksukohustus väljamaksete tegemisel maksudeklaratsiooni vorm TSD alusel.

Juhatuse liige on äriühingu seaduslik esindaja ja juhatuse liikmena tehtud krüptovara tehinguid teostatakse äriühingu nimel. Krüptovara tehingu tegemine eeldab konto/wallet‛i olemasolu. Seega äriühingu (juriidilise isiku) nimel krüptovara tehingu tegemiseks on kohustuslik avada äriühingu nimel ka konto/wallet.

Maksu- ja Tolliamet on seisukohal, et võlaõigusseaduses reguleeritud agendileping kuulub käsundi tüüpi teenuse osutamise lepingute hulka. Agendilepingut iseloomustab ja eristab teistest sarnastest lepingutest agendi iseseisev ja püsiv lepingute vahendamise või sõlmimise kohustus käsundiandja nimel ja huvides. Agent on küll iseseisev ettevõtja, kuid tegutsedes püsivalt käsundiandja heaks ning olles seotud lojaalsuskohustuse ja sellest tulenevate tegutsemispiirangutega, sarnaneb agent töötajaga.

See tähendab, et kui äriühing sõlmib inimesega agendilepingu (käsundi tüüpi teenuse osutamise lepingu), siis tegutsedes agendina ei tee inimene tehinguid enda nimel, vaid talle käsundi andnud äriühingu nimel, arvel ja huvides. Käsunduslepingu erivormiks loetakse ka juhatuse liikme suhet juriidilise isikuga. Juhatuse liige sõlmib samuti lepingud äriühingu nimel ja huvides.

Nii agendilepingu alusel kui ka otse äriühingu sõlmitud krüptovara ostu-müügitehingud peavad kajastuma äriühingu kontol/wallet'is.

29. aprilli 2021 Eesti Krüptoraha Liidu koolitusel kõlas ekslikult Maksu- ja Tolliameti seisukoht, et äriühing võib agendilepingu alusel kasutada krüptovara tehinguteks eraisiku (agendi) kontot/wallet'it. Koolituse tõttu agendilepingut ja eraisiku (agendi) kontot kasutanud äriühing saab erandkorras kajastada tehingud äriühingu tehingutena, kuid peab uuteks tehinguteks kindlasti avama äriühingu nimel konto/wallet'i.

15. oktoober 2021

Küsimused ja vastused

1. Kas krüptovaluuta tehingute puhul saab kasutada investeerimiskontot?

Krüptovaluuta ei kvalifitseeru finantsvaraks TuMS § 17¹ lõike 2 tähenduses, seetõttu on füüsilise isiku maksukohustuse edasilükkamine investeerimiskonto kaudu välistatud.

2. Kas krüptovaluuta tehingute puhul saab deklareerida ainult see tulu, mis reaalselt laekub pangakontole?

Tulumaksuga maksustatakse kõik kasumlikud tehingud krüptovaluutaga, sh ostes-müües või vahetades virtuaalset valuutat teise virtuaalse valuuta. Kasu vara vahetamisest on vahetatava vara soetamismaksumuse ning vahetuse teel vastu saadud vara turuhinna vahe (TuMS § 37 lg 1). Selle tõttu kuulub deklareerimisele tuludeklaratsiooni tabelis 6.3 või 8.3 ka tulu, mis on saadud krüptovaluutade vahetamise tulemusel ning mis ei ole tavavaluutaks vahetatud.

3. Kas euroväärtuste arvutamiseks sobib Binance vahetuskeskkonna euro vahetuskurss (kui nt investeerin/kauplen Binance vahetuskeskkonnas, siis Binance vahetuskeskonna euro vahetuskurss)?"

Jah, turutingimustel tehingu korral võib kasutada turuhinnana ka selle keskkonna vahetuskurssi, kus tehing toimus.

4. Ma ei tea krüptovaluuta soetusmaksumust ja müügihinda, mida ma deklareerin?

Kui eraisik saab tulu kauplemisest, ostes-müües või vahetades virtuaalset valuutat teise virtuaalse valuuta või tavavaluuta vastu, tuleb saadud tulu deklareerida tuludeklaratsiooni tabelis 6.3 või 8.3 kasuna muu vara võõrandamisest. Kasu leitakse tehingupõhiselt virtuaalse valuuta müügihinna ja ostuhinna vahena või vahetamisel vastu saadud vara hinna ja vahetatava virtuaalse valuuta ostuhinna vahena. See tähendab, et iga kasumlik tehing kuulub deklareerimisele ja tulumaksuga maksustamisele. Tulumaksuseadus ei võimalda arvestada kasu vara võõrandamisest päevakäibena, kuna arvestus peab käima iga kasumliku tehingu kohta.

5. Kui ma saan palka krüptovaluutas, kas pean selle tavavaluutaks vahetamisel tulumaksu maksma?

Isikul ei teki deklareerimiskohustust, kui ta võõrandab (vahetamine virtuaal- või tavavaluuta vastu või kaupade ja teenuste ostmine) töötasuna saadud krüptovaluuta, mis on tööjõumaksudega maksustatud. Kui isik investeerib tööjõumaksudega maksustatud krüptovaluuta ning saab investeerimisest kasu, siis kuuluvad kasumlikud tehingud deklareerimisele tuludeklaratsiooni tabelis 6.3 või 8.3 kasuna muu vara võõrandamisest.

6. Kui ma kasutan robotit, mis pidevalt teeb tehinguid väikeste summadega, lisades või kahandades, sel juhul pole mul võimalik määratleda üksikute tehingute kasumit vaid ainult portaalist raha välja võttes. Näiteks ostan 2 ja 2 ühikut mingit krüptot ning müün 3 ja 1 krüptot, siis kuidas määratleda üksikute müügitehingute kasumit, kui mitte summaarselt?

Virtuaalvaluuta ei ole käsitletav väärtpaberina ja virtuaalvaluuta vahetamisest saadud kahju ei saa maksustamisel arvesse võtta. Juhul kui robot ehk maakler teeb teie eest ainult kasumlikud tehingud, siis saate päeva kasu arvutada summaarselt, kuid krüptovaluuta tehingute deklareerimisel tuleb lähtuda võõrandatud vara soetusmaksumusest ja müügihinnast. Krüptovaluuta võõrandamisel on müügihinnast lisaks soetusmaksumusele õigus maha arvata ka vara müügi või vahetusega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud, näiteks tehingutasud vms. See eeldab, et maksumaksja peab nende varade üle arvestust aasta ringi.

Kuigi tulumaksuseadus ei näe ette valuutavahetustehingute soetamismaksumuse arvutamisele lihtsustatud meetodeid, mõistame me, et suure hulga tehingute puhul on iga üksiku krüptovaluuta soetamismaksumuse üle arve pidamine keeruline. Seetõttu aktsepteerime soetamismaksumuse arvutamiseks FIFO-meetodi kasutamist.

7. Kui füüsiline isik laenab ettevõttele krüptovaluutat ja see tagastatakse ka hiljem krüptovaluutas. Näiteks laenan 2 BTC (bitcoin) ja ettevõtte tagastab kunagi mulle 2 BTC. Kas eraisikul ehk laenajal tekib tulumaksu kohustus?

Kui eraisik laenab laenulepingu alusel ettevõttele 2 BTC ja ettevõtte tagastab eraisikule 2 BTC, siis eraisikul ei teki maksukohustust.

8. Kui ma laenan 1 BTC sõbrale ja ta tagastab mulle 1,06 BTC, mida ja kus ma pean deklareerima?

Kui isik laenab 1 BTC ja saab tagasi 0,06 BTC rohkem, siis kuulub eraisikule antud laenult saadud intress deklareerimisele tuludeklaratsiooni tabelis 5.6. Intressitulu kuulub deklareerimisele selle saamise aastale vastaval füüsilise isiku tuludeklaratsioonil. Kuna saadud intressitulu deklareeritakse eurodes, siis deklareeritakse saadud intressitulu on 0,06 BTC väärtus eurodes intressi saamise hetkel.

15.10.2021