Nimekiri territoorimidest, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks, on kehtestatud Rahandusministri määrusega.
Tähestikulises järjekorras
- Albaania Vabariik
- Ameerika Ühendriigid, välja arvatud Ühendriikide Neitsisaared ning Marshalli Saared
- Araabia Ühendemiraadid
- Armeenia Vabariik
- Aserbaidžaani Vabariik
- Austria Vabariik
- Bahreini Kuningriik
- Belgia Kuningriik
- Bulgaaria Vabariik
- Gruusia
- Hiina Rahvavabariik, välja arvatud Hongkong, Aomen (Macao)
- Hispaania Kuningriik
- Hollandi Kuningriik, välja arvatud Aruba, Sint Maarten ja Curaçao
- Horvaatia Vabariik
- Iirimaa
- Iisraeli Riik
- India
- Islandi Vabariik
- Itaalia Vabariik
- Jaapan
- Jersey
- Kanada
- Kasahstani Vabariik
- Korea Vabariik
- Kreeka Vabariik
- Küprose Vabariik
- Leedu Vabariik
- Luksemburgi Suurhertsogiriik
- Läti Vabariik
- Makedoonia Vabariik
- Malta Vabariik
- Mani saar
- Mehhiko Ühendriigid
- Moldova Vabariik
- Norra Kuningriik
- Poola Vabariik
- Portugali Vabariik
- Prantsuse Vabariik
- Rootsi Kuningriik
- Rumeenia
- Saksamaa Liitvabariik
- Serbia Vabariik
- Singapuri Vabariik
- Slovakkia Vabariik
- Sloveenia Vabariik
- Soome Vabariik
- Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, välja arvatud Anguilla, Bermuda, Briti Neitsisaared, Kaimanisaared (Cayman Islands), Gibraltar, Guernsey, Montserrat, Turks ja Caicos (Turks and Caicos Islands)
- Šveitsi Konföderatsioon
- Taani Kuningriik
- Tai Kuningriik
- Tšehhi Vabariik
- Türgi Vabariik
- Türkmenistan
- Ukraina
- Ungari Vabariik
- Usbekistani Vabariik
- Valgevene Vabariik
- Vietnami Sotsialistlik Vabariik
Madala maksumääraga territooriumitest
Eestil ei ole ametlikku loetelu riikidest, mida loetakse madala maksumääraga territooriumiks.
Juriidilist isikut, kelle majandusaasta tulust üle 50% moodustab tulu tegelikust majandustegevusest või kelle asukohariik või -territoorium annab maksuhaldurile teavet Eesti residentide kontrolli all oleva isiku tulude kohta, ei loeta madala maksumääraga territooriumil asuvaks.
Tegeliku majandustegevusega tegelevaks loetakse juriidilised isikud, kelle tehingud pole näilikud. Näiliku tehingu tunnuseks on vigane õiguslik vorm ning kavatsus maksudest kõrvale hoiduda, majandusliku eesmärgi puudumine, tehingute kunstlikkus.
Kui eelnimetatud tingimused täidetud ei ole, peab maksumaksja suutma tõendada, et tehingupartner ei ole isik, kes asub madala maksumääraga territooriumil, näiteks teise riigi maksuhalduri kinnitatud tõendiga juriidilise isiku tulumaksukohustuste kohta selles välisriigis.
Maksumaksjal on kohustus tõendada, et tehingud on tehtud heauskselt ärilistel eesmärkidel.