Vormi TSD lisa 3 täitmisest (kuni detsember 2014)

Järgnevalt vaatleme lähemalt maksudeklaratsiooni vormi TSD lisa 3 täitmist kuni detsembrini 2014).

Sisukord

1. Sissejuhatus
1.1. Üldinfo
1.2. Väljamakse tegija
1.3. Saaja registreerimisest

2. Residentsusest ja püsivast tegevuskohast

3. Vormi TSD lisa 3 täitmisest

4. Näited
 

1. Sissejuhatus

1.1. Üldinfo

1.1.1. Deklaratsiooni vorm TSD lisadega ja nende täitmise kord on kehtestatud rahandusministri määrusega. Kehtivad deklaratsioonivormid leiate siit.

1.1.2. Vormi TSD lisa 3 täidab väljamakse tegija mitteresidendist juriidilise isiku Eestis maksustatavate tulude kohta. Residendist füüsilisele isikule tehtud väljamaksed deklareeritakse TSD lisal 1, mitteresidendist füüsilisele isikule tehtud väljamaksed TSD lisal 2.

1.1.3. Vormi TSD lisa 3 esitatakse koos tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni (edaspidi TSD) vormiga TSD.

1.1.4. Vormi TSD lisa 3 esitatakse selle kalendrikuu kohta, millal väljamakse tehti.

1.1.5. TSD lisal 3 deklareeritavad maksud ja maksed tasutakse väljamakse tegija poolt MTA pangakontole (vt siit) hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks, samaks tähtpäevaks MTA-le esitatud maksudeklaratsiooni TSD lisa 3 alusel.

1.1.6. TSD lisa 3 teisele lehele on trükitud vormi täitmise selgitused.

1.1.7. TSD lisas 3 märgitakse kõik väljamaksed ning maksusummad eurodes, sendi täpsusega.

1.2. Väljamakse tegija

1.2.1. Tulumaks mitteresidendile tehtud maksustatavatelt väljamaksetelt kogutakse kinnipidamise teel. See tähendab, et väljamakse tegija (kes on tulumaksu kinnipidaja tulumaksuseaduse § 40 lg 1 alusel) on kohustatud mitteresidendile tehtud väljamakselt tulumaksusumma arvutama, deklareerima ja maksuhaldurile üle kandma.

1.2.2. Vormi TSD lisa 3 esitamise kohustus on järgmistel isikutel, kes teevad maksustatavaid väljamakseid mitteresidendist juriidilistele isikutele:

  • residendist juriidiline isik
  • riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutus
  • füüsilisest isikust ettevõtja
  • Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident

1.3. Saaja registreerimisest

1.3.1. TSD lisal 3 mitteresidendile tehtavate väljamaksete kajastamiseks peab mitteresidendist saajal olema registrikood Eestis (MTA väljastatud registrikood või Eesti äriregistri kood, kui see on olemas).

1.3.2. Lingi „Mitteresidentide koodid" kaudu ning e-maksuametis/e-tollis rubriigis „Avalikud päringud" asuva lingi „Mitteresidendi isikukoodi/registrikoodi otsimine" kaudu on väljamakse tegijal ja saajal võimalik kontrollida, kas tulusaajal on Eestis registrikood olemas ning kas tema kohta on andmebaasis kehtiv välisriigi residentsustõend.

1.3.3. Kui kontrollotsinguga ei leitud mitteresidendi registrikoodi, tuleb väljamakse tegijal pöörduda registrikoodi saamiseks MTA poole, edastades isiku registreerimiseks taotluse selleks ettenähtud avalduse vormil R3. Samal aadressil on võimalik leida ka avaldus andmete esitamiseks (soovitavalt e-posti teel), kui registrikoodi Eestis soovitakse korraga mitmele isikule.

1.3.4. Taotluse alusel väljastatakse avalduse esitajale registreeritava isiku registrikood Eestis esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 10 tööpäeva jooksul.

1.3.5. Oluline on tähele panna, et maksuhalduri poolt mitteresidendile omistatud registrikood Eestis ei muuda isiku residentsust, s.t isik ei saa nimetatud protseduuri tagajärjel Eesti residendiks.

1.3.6. Kui saaja on Eestis registreeritud püsiva tegevuskohana (vt p 2), väljamakse saajal tulumaksu kinnipidamise kohustus puudub ning väljamakset TSD lisal 3 ei deklareerita.

2. Residentsusest ja püsivast tegevuskohast

2.1. Juriidiline isik loetakse tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 6 lg 2 kohaselt residendiks, kui ta on asutatud Eesti seaduse alusel. Mitteresidendid on isikud, keda residendiks ei loeta (TuMS § 6 lg 3). Residendiks ei loeta mitteresidendi Eestis registreeritud püsivat tegevuskohta.

2.2. Kui välislepingu alusel määratud residentsus erineb TuMS alusel määratud residentsusest, kohaldatakse välislepingu sätteid (TuMS § 6 lg 5).

2.3. Mitteresidendist juriidiline isik, kellel ei ole Eestis asuvat püsivat tegevuskohta (TuMS § 5), maksab Eestis tulumaksu TuMS 5. peatükis nimetatud Eestis saadud tuludelt. Tulumaks kogutakse mitteresidendile tehtud maksustatavatelt väljamaksetelt kinnipidamise teel.

2.4. TuMS § 40 lg 2 p 2 kohaselt ei peeta tulumaksu kinni mitteresidendi Eestis registreeritud püsivale tegevuskohale tehtavatelt väljamaksetelt.

2.5. Mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis asuv püsiv tegevuskoht (TuMS § 5), maksab tulumaksu TuMS §-s 53 sätestatud korras deklaratsioonivormi TSD lisal 6.

2.6. Mitteresident, kellel on Eestis registreeritud püsiv tegevuskoht, saab MTA teenindusbüroost soovi korral registreerimise taotluse (vorm R2) koopia, et esitada see väljamakse tegijale tulumaksu kinnipidamisest vabanemiseks. Ka juhul, kui mitteresident on teinud taotluse püsiva tegevuskoha registreerimiseks, soovitame küsimuste ja kahtluste korral kindlasti üle täpsustada, kas püsiv tegevuskoht on tegelikult olemas, eriti kui registreerimisest on möödunud üle poole aasta.

Juhime tähelepanu, et Eesti registrikoodi (vt p 1.3) olemasolust ei piisa hindamaks, kas mitteresidendil on Eestis püsiv tegevuskoht tekkinud.

2.7. Mitteresidendist juriidilise isiku tulude maksustamist Eestis mõjutavad kahepoolsed riikidevahelised tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise lepingud (edaspidi maksulepingud). Kui saaja on resident Eestiga maksulepingu sõlminud riigis, võib ta saada maksulepingust tulenevaid maksuvähendusi ja -vabastusi tulumaksuseadusega võrreldes. Maksulepingu soodustuste ja -vabastuste kohaldamiseks peab saaja residentsus maksulepinguriigis olema kirjalikult tõendatud (TuMS § 43 lg 2, välisriigi maksuhalduri kinnitatud residentsuse tõend on MTA-le esitatud).

3. Vormi TSD lisa 3 täitmisest

Lahtrid

1 Jrk nr
2 Nimi
3 Registrikood Eestis
4 Residendiriigi kood
6 Väljamakse kood
9 Väljamakse summa, millelt peetakse kinni tulumaks
10 Kinnipeetud tulumaksu summa
11 Kinnipeetud tulumaksu määr protsentides
12 Tulu saajat ja tema residentsust tõendava dokumendi väljaandmise kuupäev

3.1. Lahtrisse 2 märgitakse mitteresidendi nimi. E-maksuametis/e-tollis täidetakse lahter automaatselt, kui on sisestatud isiku õige Eesti registrikood lahtrisse 3.

Lahtrisse 3 „Registrikood Eestis” märgitakse mitteresidendi identifitseerimiseks tema registrikood Eestis. See lahter peab kindlasti olema täidetud, kuid siia ei saa märkida mitteresidendi registrikoodi tema asukohariigis ega käibemaksukohustuslaseks registreerimise numbrit.

Kui mitteresidendil Eestis registrikoodi veel ei ole, väljastatakse talle registrikood Maksu- ja Tolliametist (vt p 1.3).

Kui saaja on registreeritud Eestis püsiva tegevuskohana (vt p 2), väljamakse tegijal tulumaksu kinnipidamise kohustus puudub.

3.2. Lahtrisse 4 „Residendiriigi kood” märgitakse mitteresidendi riigikood (st selle riigi kood, kus saaja on resident). Näiteks kui saaja on resident Soomes, märgitakse siia FIN, kui saaja on resident Rootsis siis SWE, jne. Maksulepinguriikide koodide nimekiri on leitav MTA koduleheküljelt siit. Kui mitteresidendist saaja riigiga nimetatud lepingut ei ole, märgitakse koodiks „XXX” – muud riigid.

3.3. Lahtrisse 5 märgitakse mitteresidendile tehtud väljamakse liik, mis peab vastama lahtrisse 6 märgitud väljamakse koodile (e-maksuametis/e-tollis valitakse liik ja kood tekib automaatselt).

3.3.1. Väljamakse liigi valimisel tuleb arvestada olemasoleva maksulepingu mõju väljamakse maksustamisele. Väljamakse koodid vormi TSD lisal 3 on kehtestatud OECD mudellepingu artiklite numeratsiooni alusel ning maksulepingu maksuvähendusi saab kasutada, valides väljamakse liigi vastavalt maksulepingute artiklites kasutatavatele tululiikidele.

3.3.2. Lõplik loetelu väljamakse liikidest (lahter 5) ja koodidest (lahter 6) on:

Kood Väljamakse liik 
6 kinnisvara üüri- või renditasu;
7 ärikasum;
8 tulu rahvusvahelistest vedudest;
11 intress;
12 litsentsitasu, välja arvatud koodiga 12a märgitav seadme rendi- või üüritasu;
12a seadme rendi- või üüritasu;
17 sportlase ja meelelahutaja esinemistasu või tasu tema teose Eestis esitamise eest;
21 muu tulu

3.3.3. NB! Ühele isikule tehtud erinevat liiki väljamaksete kohta täidetakse eraldi rida.

3.3.4. Erinevatele väljamakse liikidele vastavad tulumaksuseadusest ning tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise lepingutest tulenevad erinevad tulumaksu määrad, täpsemalt punktis 3.6.

3.4. Lahtrisse 7 märgitakse mitteresidendile tehtud tulumaksuga maksustatav väljamakse summa koos sellelt kinnipeetava tulumaksuga (brutosumma). See tähendab, et tegemist ei ole mitteresidendile tegelikult väljamakstud summaga, vaid summaga enne tulumaksu kinni pidamist.

Kui mitteresidendi tulu ei ole Eesti TuMS 5. peatüki alusel maksustatav, seda väljamakset TSD lisal 3 ei deklareerita.

Kui mitteresidendi tulu on Eesti TuMS 5. peatüki alusel maksustatav ning väljamaksjal on tulumaksu kinnipidamise kohustus, kuid Eesti ja mitteresidendi residendiriigiga sõlmitud tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu (edaspidi maksuleping) kohaselt Eestil maksustamise õigus puudub, deklareeritakse mitteresidendile tehtud väljamakse TSD lisal 3 lahtris 7, kuid lahtrisse 8 märgitakse tulumaksu summaks 0 ning lahtrisse 9 tulumaksu määraks 0.
Maksulepingu tulumaksuvabastust ning -vähendusi saab kohaldada vaid juhul, kui saaja kohta on MTA andmebaasis olemas välisriigi maksuhalduri kinnitatud saaja residentsuse tõend (lahter 10).

3.5. Lahtrisse 8 märgitakse mitteresidendile tehtud väljamakselt (lahtris 7) kinnipeetud (lahtris 9 märgitud määraga arvutatud) tulumaksu summa.

TSD lisal 3 näidatakse tulumaks TuMS 5. peatüki alusel. Mitteresidendi tulu tulumaksuga maksustamisest leiate täpsemat infot MTA kodulehelt siit.

Mitteresidendi tulult õiges määras kinnipeetud tulumaks on lõplik ning mitteresidendil endal sama tulu deklareerimise kohustust Eestis ei ole.

Mitteresidendist juriidilisele isikule makstavalt väljamakselt tulumaksu kinnipidamisel mahaarvamisi ei tehta. Kui väljamakse tegemisel ei saanud maksulepingu madalamaid tulumaksu määrasid või maksuvabastust kohaldada, saab mitteresident maksulepingus sätestatust enamkinnipeetud tulumaksu tagasi taotleda MTA Põhja maksu- ja tollikeskuse teenindusbüroolt (vt juhendit „Topeltmaksustamise vältimise lepingute rakendamine”).

3.6. Lahtrisse 9 märgitakse kinnipeetud tulumaksu määr protsentides, mis maksulepingu kohaldamisel võib olla madalam tulumaksuseaduses sätestatust (ka 0).

Üldine kinnipeetava tulumaksu määr Eestis on 21%.

Madalam kinnipeetava tulumaksu määr 10% kohaldub järgnevatele väljamaksetele:
a) mitteresidendile makstavalt litsentsitasult mitteresidendist kunstnikule või sportlasele Eestis toimunud tegevuse eest makstavalt tasult, samuti kunstniku või sportlase Eestis toimunud tegevuse eest mitteresidendist või füüsilisest isikust kolmandale isikule makstavalt tasult;
b) mitteresidendile Eestis osutatud teenuste eest makstavalt tasult.

Kui mitteresidendist saaja residendiriigiga on Eestil sõlmitud kehtiv tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (maksuleping) ning on olemas saaja residentsust kinnitav tõend (mille väljaandmise kuupäev on lahtris 10), saab mitteresidendile tehtavale väljamaksele kohe väljamakse tegemisel kasutada maksulepingus sätestatud tulumaksuseadusest soodsamaid määrasid või maksuvabastust.

Järgnevas tabelis on näitlikult toodud kokkuvõte erinevate väljamakse liikide üldistest määradest, olenevalt konkreetsest olukorrast võib määr muutuda.

Kood Väljamakse liik Maksusäte Määr
6 kinnisvara üüri- või renditasu TuMS § 29 lg 6 p-d 1 ja 2, § 41 p 7 21
Maksuleping art 6 21*
7 ärikasum TuMS § 29 lg 3,
§ 41 p 10

10
§ 41 p 11 21
Maksuleping art 7 0
8 tulu rahvusvahelistest vedudest TuMS § 29 lg 3,
§ 41 p 10

10
§ 41 p 11 21
Maksuleping art 8 0*
11 intress TuMS § 29 lg 7,
§ 41 p 4

21***
Maksuleping art 11 (vaid erandjuhul) 21***
12 litsentsitasu,
välja arvatud koodiga 12a märgitav
seadme rendi- või üüritasu
TuMS § 29 lg 6 p 4,
§ 41 p 8

10
Maksuleping art 12 0; 5; 10**
12a seadme rendi- või üüritasu TuMS § 29 lg 6 p 4,
§ 41 p 8

10
Maksuleping art 12 0; 5; 10**
17 sportlase ja meelelahutaja
esinemistasu või tasu tema teose
Eestis esitamise eest
TuMS § 29 lg 10,
§ 41 p 9

10
Maksuleping art 17 10*
21 muu tulu TuMS § 29 lg 9,
§ 41 p 6

21
Maksuleping art 21 0; 21**

* Maksuleping ei sisalda madalamat määra, võib teatud tingimustel olla maksuvabastus.
** Oleneb konkreetsest tulu sisust ja konkreetse maksulepingu sättest.
*** vaid intress, mida mitteresident sai seoses osalusega lepingulises investeerimisfondis või muus varakogumis, mille varast intressi maksmise ajal või mõnel perioodil sellele eelnenud kahe aasta jooksul moodustasid otse või kaudselt üle 50% Eestis asuvad kinnisasjad või ehitised kui vallasasjad ja milles mitteresidendil oli intressi saamise ajal vähemalt 10-protsendine osalus. Maksulepingu intressi maksuvähendus reeglina ei kohaldu, oleneb konkreetsest maksulepingust.

3.7. Lahtrisse 10 märgitakse tulu saajat ja tema residentsust tõendava dokumendi väljaandmise kuupäev juhul, kui selline tõend on olemas ning väljamaksele kohaldatakse maksulepingust tulenevaid maksuvähendusi või -vabastusi. Välisriigi maksuhalduri kinnitatud residentsuse tõend esitatakse maksu- ja tollikeskuse teenindusbüroole ning see on mitteresidendist füüsilisele isikule kehtiv 12 kuud. Kui tõendi kehtivuse ajal tehakse samale isikule veel väljamakseid, ei ole maksulepingu kohaldamiseks uut tõendit maksuhaldurile esitada vaja.

Päringu „Mitteresidentide koodid" kaudu ning e-maksuametis/e-tolli rubriigis „Avalikud päringud" asuva lingi „Mitteresidentide registrikood/isikukoodid" kaudu on väljamakse tegijal ja saajal võimalik kontrollida, kas tulusaajal on MTA andmebaasis kehtiv välisriigi residentsustõend olemas.

Kui väljamakse tegemise ajal kehtivat residentsustõendit ei ole, siis maksulepingu maksuvähendusi väljamakse tegemisel kasutada ei saa. Maksulepingus sätestatust enam Eestis kinnipeetud tulumaksu saab MTA teenindusbüroolt tagasi taotleda mitteresident ise, esitades selleks taotluse (vormi TM3) koos välisriigi maksuhalduri kinnitatud residentsustõendiga.

Tulumaksuseaduses sätestatud maksuvabastuse korral puudub vajadus välislepingu maksusoodustuse kohaldamiseks, tulumaksuseadusega vabastatud summat ei deklareerita ning residentsustõendit ei esitata ja lahtrit 10 täita pole vaja. (Vt juhendit „Topeltmaksustamise vältimise lepingute rakendamine” )

3.8. Kokku real veerus 8 liidetakse kõigilt mitteresidendist juriidilistele isikutele tehtud väljamaksetelt kinnipeetud tulumaksu summa kokku. Sama summa kantakse TSD põhivormi A osa reale 2 (liidetakse TSD lisadel 1 ja 2 saadud kinnipeetud tulumaksu summadele).

4. Näited

OÜ Tubli Maksumaksja (registrikood 12345678) tegi aprillis järgmisi väljamakseid.

4.1. Tasuti Eestis asuvate kontoriruumide rendi eest Soome äriühingule YYY OY, Eesti MTA registrikoodiga 61001234, summas 400.
Rendimakse on Soome äriühingu maksustatav tulu (TuMS § 29 lg 6 p 1, § 41 p 7, § 43 lg 1 p 1). Maksulepingus soodustusi ei ole.
Kuna MTA registrikood on olemas, saab seda deklareerimisel kasutada.
Arvutuskäik: 400 x 21% = 84

TSD lisa 3 (eurodes)

Jrk Nimi Registrikood
Eestis
Residendi-
riigi
kood
Väljamaksed, millelt peetakse kinni tulumaks Kinnipeetud tulumaks Tulu saajat ja tema
residentsust tõendava dokumendi väljaandmise kuupäev
Liik Kood Summa Summa  Määr %
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
1. YYY OY 61001234 FIN kinnisvara üüri- või renditasu 6 400 84 21  
                   
            Kokku  84    

4.2. Tasuti Soome äriühingule AAA OY litsentsitasu summas 2000, AAA OY osalus on 25% OÜ Tubli Maksumaksja osakapitalist, osalus on olnud kauem kui 2 aastat.
Saadud litsentsitasu ei ole Eestis tulumaksuga maksustatav (TuMS § 31 lg 3), väljamakset TSD lisal 3 ei deklareerita.

4.3. Tasuti mitteseotud Hollandi äriühingule LLL BV litsentsitasu summas 3000 kaubamärgi kasutamise eest.
Hollandi äriühingule LLL BV on litsentsitasu tulumaksuga maksustatav tulu (TuMS § 29 lg 6 p 4, § 41 p 8, § 43 lg 1 p 2). Maksulepingus ei ole soodsamat määra, mistõttu residentsuse tõendit pole vaja, lahter 10 võib olla tühi.
LLL BV peab saama MTA registrikoodi.
Arvutuskäik: 3000 x 10% = 300

TSD lisa 3 (eurodes)

 

Jrk Nimi Registrikood
Eestis
Residendi-
riigi
kood
Väljamaksed, millelt peetakse kinni tulumaks Kinnipeetud tulumaks Tulu saajat ja tema
residentsust tõendava dokumendi väljaandmise kuupäev
Liik Kood Summa Summa Määr %
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
1. LLL BV 60004321 NLD litsentsitasu 12 3000 300 10  
                   
            Kokku  300    

4.4. Tasuti mitteseotud Saksa residendile DDD Gmbh MTA registrikoodiga 60006060 seadme rendi tasu summas 1500.
Saksa residendile DDD Gmbh on litsentsitasu tulumaksuga maksustatav tulu (TuMS § 29 lg 6 p 4, § 41 p 8, § 43 lg 1 p 2). Väljamakse deklareeritakse vormi TSD lisal 3.
Kui saaja on kasusaav omanik ning tema kehtiv residentsuse tõend on MTA andmebaasis olemas (TuMS § 43 lg 2), kohaldub maksulepingu art 12 lg 2 punkt a maksuvähendus ning kinnipeetavaks tulumaksu määraks on 5%.
Kuna MTA registrikood on olemas, saab seda deklareerimisel kasutada.
Arvutuskäik: 1500 x 5% = 75

TSD lisa 3 (eurodes)

 

Jrk Nimi Registrikood
Eestis
Residendi-
riigi
kood
Väljamaksed, millelt peetakse kinni tulumaks Kinnipeetud tulumaks Tulu saajat ja tema
residentsust tõendava dokumendi väljaandmise kuupäev
Liik Kood Summa Summa Määr %
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
1. DDD Gmbh 60006060 DEU seadme rendi- või üüritasu
 
12a 1500 75 5 12.04.2011
                   
            Kokku 75    

4.5. Tasuti Rootsi äriühingule BBB AB dividend summas 20 000.
Olenemata osaluse suurusest dividend ei ole osaniku BBB AB maksustatav tulu.
Kuna tulumaksuseaduse alusel maksustamist ei toimu, ei kohaldu ka maksulepingu määrad. Väljamakset TSD lisal 3 ei kajastata.

4.6. SIA CCC eksperdid kutsuti nädalaks Eestisse nõustama Eesti äriühingu OÜ Tubli Maksumaksja töötajaid. Tasuti arve SIA CCC konsultatsiooniteenuste eest summas 8000 eurot. SIA CCC põhitegevuseks ei ole konsultatsiooniteenuse osutamine, nõustati OÜ Tubli Maksumaksja töötajaid mitmetes erinevates kontorites.
Mitteresidendi tulu ettevõtlusest Eestis on tulumaksuga maksustatav (TuMS § 29 lg 3, § 41 p 10, § 43 lg 1 p 2). Kui saaja residentsus on tõendatud (TuMS § 43 lg 2) ning MTA andmebaasis kehtiv residentsuse tõend olemas, saab kohaldada maksulepingu vabastusi. Maksulepingu art 7 lg 1 kohaselt maksustatakse Läti äriühingu ärikasum Eestis tulumaksuga ainult juhul ja osas, mis on saadud läbi Eestis asuva püsiva tegevuskoha (maksulepingu art 5). Kui mitteresidendi püsivat tegevuskohta maksulepingu mõistes tekkinud ei ole, siis väljamakselt tulumaksu kinni ei peeta, kuid väljamakse deklareeritakse vormi TSD lisal 3.
SIA CCC peab saama MTA registrikoodi (mis ei muuda teda püsivaks tegevuskohaks).
Arvutuskäik: 8000 x 0% = 0

TSD lisa 3 (eurodes)

 

Jrk Nimi Registrikood
Eestis
Residendi-
riigi
kood
Väljamaksed, millelt peetakse kinni tulumaks Kinnipeetud tulumaks Tulu saajat ja tema
residentsust tõendava dokumendi väljaandmise kuupäev
Liik Kood Summa Summa Määr %
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
1. SIA CCC 61004141 LVA ärikasum 7 8000 0 0 01.03.2011
                   
            Kokku 0    

Detsember 2013

16.02.2016