Vormi TSD lisa 2 täitmisest (kuni detsember 2014)

Juhendis käsitleme maksudeklaratsiooni vormi TSD lisa 2 täitmist kuni detsembrini 2014.

Sisukord

1. Sissejuhatus
1.1. Üldinfo
1.2. Väljamakse tegija
1.3. Saaja registreerimisest

2. TSD lisa 2 täitmisest

3. Näited
3.1. Litsentsitasu
3.2. Töövõtulepingu tasu
3.3. Väljaspool Eestit teenitud töötasu
3.4. Intress

1. Sissejuhatus

1.1. Üldinfo

1.1.1. Deklaratsiooni vorm TSD lisadega ja nende täitmise kord on kehtestatud rahandusministri määrusega. Kehtivad deklaratsioonivormid leiate Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) koduleheküljelt.

1.1.2. Vormi TSD lisa 2 täidab väljamakse tegija mitteresidendist füüsilise isiku Eestis maksustatavate tulude kohta. Residendist füüsilisele isikule tehtud väljamaksed deklareeritakse TSD lisal 1, mitteresidendist juriidilisele isikule tehtud väljamaksed TSD lisal 3.

1.1.3. Vormi TSD lisa 2 esitatakse koos tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni (edaspidi TSD) vormiga TSD.

1.1.4. TSD lisal 2 deklareeritavad maksud ja maksed tasutakse väljamakse tegija poolt MTA pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks (vt siit), samaks tähtpäevaks MTA-le esitatud maksudeklaratsiooni TSD lisa 2 alusel.

1.1.5. TSD lisa 2 pabervormi teisele lehele on trükitud vormi täitmise selgitused.

1.1.6. TSD lisas 2 märgitakse kõik väljamaksed ning maksusummad eurodes.

1.1.7. Saaja residentsuse määramine võib olla keeruline, kuna sõltub tema isiklikest asjaoludest, mistõttu kahtluse korral palume pöörduda MTA teenindusbüroo poole või küsida abi e-postiaadressil fyysisik@emta.ee. Füüsilise isiku residentsuse määramise juhend on kättesaadav MTA kodulehel siin.

1.2. Väljamakse tegija

1.2.1. Vormi TSD lisa 2 esitamise kohustus on järgmistel isikutel, kes teevad maksustatavaid väljamakseid mitteresidendist füüsilistele isikutele:

  • residendist juriidiline isik
  • riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutus
  • füüsilisest isikust ettevõtja
  • füüsilisest isikust tööandja
  • Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident
  • tööandjana tegutsev mitteresident

1.2.2. Väljamakse tegija on kohustatud mitteresidendi maksustatavalt tulult deklareerima ning kinni pidama tulumaksu tulumaksuseaduses ja välislepingus ettenähtud määras. Mitteresidendist töötajale või teenuse osutajale makstud tasult deklareerib ja tasub väljamaksja ka sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakset.

1.2.3. Mitteresidendist väljamakse tegija (näiteks tööandja), kes ei ole kohustatud Eestis registreerima füüsilisest isikust ettevõtjana ega mitteresidendist juriidilise isiku püsivat tegevuskohta ja kes teeb saajale Eestis maksustatavaid väljamakseid, registreeritakse maksuhalduri juures tööandjana, avalduse vormi R2 alusel.

1.3. Saaja registreerimisest

1.3.1. TSD lisal 2 mitteresidendile tehtavate väljamaksete näitamiseks peab mitteresidendist saajal olema registrikood Eestis (Eesti isikukood või selle puudumisel MTA väljastatud registrikood).

1.3.2. Päringu „Mitteresidentide koodid" kaudu ning e-maksuametis/e-tollis rubriigis „Avalikud päringud" asuva lingi „Mitteresidendi isikukoodi/registrikoodi otsimine" kaudu on väljamakse tegijal ja saajal võimalik kontrollida, kas tulusaajal on Eestis registrikood olemas ning kas tema kohta on MTA andmebaasis kehtiv välisriigi residentsustõend.

1.3.3. Kui kontrollotsinguga ei leitud mitteresidendi registrikoodi, tuleb väljamakse tegijal pöörduda registrikoodi saamiseks MTA poole, edastades isiku registreerimiseks taotluse isiku registreerimiseks vajalike andmetega selleks ettenähtud avalduse vormil R3Siin on ka avaldus andmete esitamiseks (soovitavalt e-posti teel), kui registrikoodi Eestis soovitakse korraga mitmele isikule. Kui tööandja kavatseb esitada uue välismaalasest töötaja andmed Eesti Haigekassale ravikindlustuskaitse tekitamiseks, mis põhineb Eesti isikukoodil, on otstarbekam mitte registreerida välismaalasest töötajat Maksu- ja Tolliametis, vaid taotleda talle kohe Eesti isikukoodi andmist lihtsustatud korras (seda võib teha juba enne töötaja Eestisse saabumist kohaliku notari või Eesti konsulaadi või pärast kohalejõudmist kohaliku omavalitsuse kaudu, näiteks Tallinna Perekonnaseisuametis (Pärnu mnt 67)).

1.3.4. Taotlust ei ole vaja esitada, kui mitteresidendil on olemas Eesti isikukood, mis võimaldab samuti deklareerida isikule tehtud maksustatavaid väljamakseid vormi TSD lisal 2. Eesti isikukoodi olemasolul tuleb deklareerimisel seda kasutada.

1.3.5. Taotluse alusel väljastatakse avalduse esitajale registreeritava isiku registrikood Eestis esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 10 tööpäeva jooksul.

1.3.6. Oluline on tähele panna, et ei Eesti isikukood ega maksuhalduri poolt mitteresidendile omistatud registrikood Eestis ei muuda isiku residentsust, isik ei saa nimetatud protseduuri tagajärjel Eesti residendiks.

1.3.7. Kui ettevõtlustulu saaja on Eesti äriregistris või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjaks, siis väljamaksja tulumaksu kinni ei pea (tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 40 lg 2 p 3).

2. TSD lisa 2 täitmisest

TSD lisa 2 lahtrid

1 Jrk nr
2 Ees- ja perekonnanimi
3 Registrikood Eestis
4 Residendiriigi kood
6 Väljamakse kood
7 Arvutatud sotsiaalmaks
8 Sotsiaalmaksuga maksustatavad väljamaksed
9 Väljamaksed, millelt peetakse kinni tulumaks
10 Kinnipeetud tulumaksu summa
11 Kinnipeetud tulumaksu määr protsentides
12 Tulu saajat ja tema residentsust tõendava dokumendi väljaandmise kuupäev
13 Kinnipeetud töötuskindlustusmakse
14 Väljamaksed, millelt peetakse kinni töötuskindlustusmakset

2.1. Lahtrisse 2 märgitakse mitteresidendi ees- ja perekonnanimi. E-maksuametis/e-tollis täidetakse lahter automaatselt, kui on sisestatud isiku õige Eesti registrikood lahtrisse 3.

2.2. Lahtrisse 3 – „Registrikood Eestis“ – märgitakse mitteresidendi identifitseerimiseks tema isikukood Eestis. See lahter peab kindlasti olema täidetud, kuid siia ei saa märkida mitteresidendi isiku- või registrikoodi tema elukohariigis.

Kui mitteresidendil Eestis isikukoodi ei ole, väljastatakse talle registrikood Maksu- ja Tolliametist (vt p 1.3).

Kui ettevõtlustulu saaja on Eesti äriregistris või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjaks, siis väljamaksja tulumaksu kinni ei pea (TuMS § 40 lg 2 p 3) ning väljamakset TSD lisal 2 ei deklareerita.

2.3. Lahtrisse 4 – „Residendiriigi kood” – märgitakse mitteresidendi riigikood (st selle riigi kood, kus saaja on resident). Näiteks kui saaja aadress on Soomes, märgitakse siia FIN, kui saaja elab Rootsis siis SWE, jne. Maksulepinguriikide koodide nimekiri on leitav siit. Kui mitteresidendist saaja elukohariigiga nimetatud lepingut ei ole, märgitakse koodiks „XXX" – muud riigid.

2.4. Lahtrisse 5 märgitakse mitteresidendile tehtud väljamakse liik, mis peab vastama lahtrisse 6 märgitud väljamakse koodile (e-maksuametis/e-tollis valitakse liik ning kood tekib automaatselt).

2.5. Väljamakse liigi valimisel on tähtis maksulepingu mõju väljamakse maksustamisele, koodid on kehtestatud OECD mudellepingu artiklite numeratsiooni alusel.

2.6. Lõplik loetelu väljamakse liikidest (lahter 5) ja koodidest (lahter 6) on:

Kood Väljamakse liik 
6 kinnisvara üüri- või renditasu;
11 intress;
12 litsentsitasu,
välja arvatud koodiga 12a märgitav seadme rendi- või üüritasu;
12a seadme rendi- või üüritasu;
14 ettevõtlusest (kutsetegevusest) saadud tulu,
välja arvatud, kui väljamakse saaja on äriregistrisse või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja ning tasu on tema ettevõtlustulu;
15 palgatulu töölepingu või töövõtu-, käsundus- või muu töö tegemiseks või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töötamise eest,
välja arvatud koodiga 15a märgitav töösuhte lõppemisel või lõpetamisel töötajale makstav hüvitis;
tööandja makstav haigushüvitis;
15a töösuhte lõppemisel või lõpetamisel töötajale makstav hüvitis;
16 juhatuse ja nõukogu liikme tasu;
17 sportlase ja meelelahutaja esinemistasu või tasu tema teose Eestis esitamise eest;
18 pension ja muu sarnane väljamakse,
välja arvatud koodiga 18a märgitav pension;
18a Eesti riigi poolt seaduse alusel makstav pension ja „Kogumispensionide seaduse” alusel makstav kohustuslik kogumispension;
19 avalikus teenistuses töötamisest saadud tasu,
välja arvatud koodiga 19a märgitav teenistusest vabastamisel teenistujale makstav hüvitis;
tööandja makstav haigushüvitis;
19a teenistusest vabastamisel teenistujale makstav hüvitis;
20 üliõpilase tulu;
21 muu tulu, kaasa arvatud toetus, abiraha, stipendium, hasartmänguvõit; kultuuri-, spordi- ja teaduspreemia;
„Vanemahüvitise seaduse” alusel makstav hüvitis;
Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa või Eesti residendist kindlustusseltsi makstud kindlustushüvitis,
Eesti pensionifondist tehtud väljamakse.

2.7. NB! Ühele isikule tehtud erinevat liiki väljamaksete kohta täidetakse eraldi rida.

2.8. Erinevatele väljamakse liikidele vastavad tulumaksuseadusest ning tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise lepingutest tulenevad erinevad tulumaksumäärad, vt täpsemalt punktis 2.13.

2.9. Lahtrisse 7 märgitakse arvutatud sotsiaalmaks.

Sotsiaalmaksu mitteresidendile tehtud väljamaksetelt tasub Eestis tööandja määraga 33%.

Juhime tähelepanu sellele, et olenevalt asjaoludest võib juhtuda, et Eesti tööandja, kes maksab mitteresidendile töötasu, peab maksma Eestis nii tulu- kui ka sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse või ainult tulumaksu Eestis või ainult sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse Eestis, kuna need maksud alluvad erinevatele rahvusvahelise maksustamise regulatsiooni allikatele. Sotsiaalmaksu rahvusvahelisest aspektist saate täpsemat infot sotsiaalmaksuseaduse kommentaaridest MTA kodulehel siit.

2.10. Lahtrisse 8 märgitakse sotsiaalmaksuga maksustatavad väljamaksed.

2.11. Lahtrisse 9 märgitakse mitteresidendile tehtud tulumaksuga maksustatav väljamakse summa koos sellelt kinnipeetava tulumaksuga (brutosumma). See tähendab, et tegemist ei ole mitteresidendile tegelikult väljamakstud summaga, vaid summaga enne mahaarvamiste tegemist ning tulumaksu kinni pidamist.

Kui mitteresidendi tulu ei ole Eesti tulumaksuseaduse alusel maksustatav (tulu pole TuMS §-s 29 maksustatavana nimetatud, näiteks välisriigis töötamise eest saadud töötasu või on TuMS § 31 alusel maksuvaba, näiteks välislähetuse päevaraha), nimetatud väljamakset TSD lisal 2 ei deklareerita.

Kui ettevõtlustulu saaja on Eesti äriregistris või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjaks, väljamaksja tulumaksu kinni ei pea (TuMS § 40 lg 2 p 3).

Kui mitteresidendile tehtud väljamakselt tulumaksu kinni ei peeta, kuid tasutakse sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmakset, jäetakse lahter 9 tühjaks.

Kui mitteresidendi tulu on Eesti tulumaksuseaduse alusel maksustatav ning väljamaksjal on tulumaksu kinnipidamise kohustus, kuid Eesti ja mitteresidendi elukoha riigiga sõlmitud tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu (edaspidi maksuleping) kohaselt Eestil maksustamise õigus puudub, deklareeritakse mitteresidendile tehtud väljamakse TSD lisal 2 lahtris 9, kuid lahtrisse 10 märgitakse tulumaksu summaks 0.

Maksulepingu tulumaksuvabastust saab kohaldada vaid juhul, kui saaja kohta on olemas saaja residentsust kinnitav tõend (lahter 12).

2.12. Lahtrisse 10 märgitakse mitteresidendile tehtud väljamakselt kinnipeetud tulumaksu summa.

Eestis maksustatakse vaid mitteresidendi Eesti tulu, tulumaksuseaduse 5. peatükis sätestatud ulatuses.

Mitteresidendist füüsilisele isikule makstavalt väljamakselt tulumaksu kinnipidamisel ei tehta mahaarvamisi, ainsa erandina arvatakse väljamakselt enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha töötuskindlustuse seaduse § 42 lõike 1 punkti 1 kohaselt kinni peetud töötuskindlustusmakse (lahtris 13).

Näiteks kui töötasult summas 1000 eurot (lahter 9) peetakse kinni töötuskindlustusmakse 20 eurot (lahter 13), siis tulumaksu summa lahtris 10 on (1000 - 20) x 21%= 205.80 eurot. Ühtki teist summat (näiteks maksuvaba tulu) peale töötuskindlustusmakse mitteresidendile tehtud väljamakselt maha ei arvata.

Kui mitteresidendi tulu on Eesti tulumaksuseaduse alusel maksustatav ning väljamaksjal on tulumaksu kinnipidamise kohustus, kuid Eesti ja mitteresidendi riigiga sõlmitud tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu (edaspidi maksuleping) kohaselt Eestil maksustamise õigus puudub, deklareeritakse mitteresidendile tehtud väljamakse TSD lisal 2 lahtris 9, kuid lahtrisse 10 märgitakse tulumaksu summaks 0. Kui maksulepingus on ette nähtud Eesti tulumaksuseaduses sätestatust madalam määr, arvutatakse tulumaksu summa lahtris 10 maksulepingu määraga.

Maksulepingu tulumaksuvabastust- või vähendust saab väljamakse hetkel kohaldada vaid juhul, kui saaja kohta on olemas saaja residentsust kinnitav tõend (lahter 12).

Näiteks kui Ameerika Ühendriikide residendile makstud esinemistasu, kui esinemistasu brutotulu suurus ei ületa maksuaastal 20 000 dollarit, märgitakse eurodes lahtrisse 9, kuid lahtrisse 10 kirjutatakse 0.

Mitteresidendi tulu tulumaksuga maksustamisest leiate täpsemat infot MTA kodulehelt siit.

2.13. Lahtrisse 11 märgitakse kinnipeetud tulumaksu määr protsentides, mis maksulepingu kohaldamisel võib olla madalam tulumaksuseaduses sätestatust (ka 0).

Üldine kinnipeetava tulumaksu määr Eestis on 21%.

Madalam kinnipeetava tulumaksu määr 10% kohaldub järgnevatele väljamaksetele:
a) mitteresidendile makstavalt litsentsitasult;
b) mitteresidendist kunstnikule või sportlasele Eestis toimunud tegevuse eest makstavalt tasult, samuti kunstniku või sportlase Eestis toimunud tegevuse eest mitteresidendist või füüsilisest isikust kolmandale isikule makstavalt tasult;
c) täiendavalt kogumispensionilt TuMS § 21 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustel.

Kui mitteresidendist saaja elukoha riigiga on Eestil sõlmitud kehtiv tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (maksuleping) ning on olemas saaja residentsust kinnitav tõend (mille väljaandmise kuupäev on lahtris 12), saab mitteresidendile tehtavale väljamaksele kohe väljamakse tegemisel kasutada maksulepingus sätestatud tulumaksuseadusest soodsamaid määrasid või maksuvabastust.

Järgnevas tabelis on näitlikult toodud kokkuvõte erinevate väljamakseliikide üldistest määradest, olenevalt konkreetsest olukorrast võib määr muutuda.

Kood Väljamakse liik Maksusäte Määr
6 kinnisvara üüri- või renditasu TuMS § 29 lg 6 p-d 1 ja 2,
§ 41 p 7

21
Maksuleping 21**
11 intress****; TuMS § 29 lg 7,
§ 41 p 4

21****
Maksuleping vaid erandjuhul 21****
12 litsentsitasu,
välja arvatud koodiga 12a märgitav seadme rendi- või üüritasu
TuMS § 29 lg 6 p 4,
§ 41 p 8

10
Maksuleping 0; 5; 10*
12a seadme rendi- või üüritasu TuMS § 29 lg 6 p 4,
§ 41 p 8

10
Maksuleping 0; 5; 10*
14 ettevõtlusest (kutsetegevusest) saadud tulu,
välja arvatud, kui väljamakse saaja on äriregistrisse või Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriik) registrisse
kantud füüsilisest isikust ettevõtja ning tasu on tema ettevõtlustulu
TuMS § 29 lg 1,
§ 41 p 3

21
Maksuleping 0
15,
15a
palgatulu töölepingu või töövõtu-, käsundus- või muu töö
tegemiseks või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku
lepingu alusel töötamise eest,
töösuhte lõppemisel või lõpetamisel töötajale makstav hüvitis;
tööandja makstav haigushüvitis
TuMS § 29 lg 1,
§ 41 punktid 2 ja 3

21
Maksuleping 21**
16 juhatuse ja nõukogu liikme tasu TuMS § 29 lg 2,
§ 41 p 2

21
Maksuleping 21**
17 sportlase ja meelelahutaja esinemistasu või tasu tema
teose Eestis esitamise eest
TuMS § 29 lg 10,
§ 41 p 9

10
Maksuleping 10**
18 pension ja muu sarnane väljamakse,
välja arvatud koodiga 18a märgitav pension
TuMS § 29 lg 9,
§ 41 p 6

21
§ 41 p 12 10
Maksuleping 10; 21*
18a Eesti riigi poolt seaduse alusel makstav pension ja „Kogumis-
pensionide seaduse” alusel makstav kohustuslik kogumispension
TuMS § 29 lg 9,
§ 41 p 6

21
Maksuleping 0; 21**
19,
19a
avalikus teenistuses töötamisest saadud tasu,
teenistusest vabastamisel teenistujale makstav hüvitis;
tööandja makstav haigushüvitis
TuMS § 29 lg 1,
§ 41 p 2

21
Maksuleping 0; 21***
21 muu tulu, kaasa arvatud toetus, abiraha, stipendium, hasartmänguvõit;
kultuuri-, spordi- ja teaduspreemia;
„Vanemahüvitise seaduse” alusel makstav hüvitis;
Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa või Eesti residendist kindlustusseltsi
makstud kindlustushüvitis, Eesti pensionifondist tehtud väljamakse
TuMS § 29 lg 9,
§ 41 p 6

21
Maksuleping 0; 21*

*Oleneb konkreetsest tulu sisust ja konkreetse maksulepingu sättest.
**Maksuleping ei sisalda madalamat määra, võib maksust vabastada.
***Oleneb saaja kodakondsusest ja konkreetsest maksulepingust.
****Vaid intress, mida mitteresident sai seoses osalusega lepingulises investeerimisfondis või muus varakogumis, mille varast intressi maksmise ajal või mõnel perioodil sellele eelnenud kahe aasta jooksul moodustasid otse või kaudselt üle 50% Eestis asuvad kinnisasjad või ehitised kui vallasasjad ja milles mitteresidendil oli intressi saamise ajal vähemalt 10-protsendine osalus.
Maksuleping reeglina ei piira, oleneb konkreetsest maksulepingust.

2.14. Lahtrisse 12 märgitakse tulu saajat ja tema residentsust tõendava dokumendi väljaandmise kuupäev juhul, kui selline tõend on olemas ning väljamaksele kohaldatakse maksulepingust tulenevaid maksuvähendusi või -vabastusi. Välisriigi maksuameti kinnitatud residentsuse tõend esitatakse maksu- ja tollikeskuse teenindusbüroole ning see on mitteresidendist füüsilisele isikule kehtiv 12 kuud. Kui tõendi kehtivuse ajal tehakse samale isikule veel väljamakseid, ei ole maksulepingu kohaldamiseks uut tõendit maksuhaldurile esitada vaja.

Päringu „Mitteresidentide koodid" kaudu ning e-maksuametis/e-tollis rubriigis „Avalikud päringud" asuva lingi „Mitteresidendi isikukood/registrikood" kaudu on väljamakse tegijal ja saajal võimalik kontrollida, kas tulusaajal on MTA andmebaasis kehtiv välisriigi residentsustõend olemas.

Kui väljamakse tegemise ajal kehtivat residentsustõendit ei ole, maksulepingu soodusmäärasid väljamakse tegemisel kasutada ei saa. Maksulepingus võimaldatust enam Eestis kinnipeetud tulumaksu saab Maksu- ja Tolliametilt tagasi taotleda mitteresidendist füüsiline isik ise, esitades selleks taotluse (vorm TM3) koos välisriigi maksuhalduri kinnitatud residentsustõendiga.

Tulumaksuseaduses sätestatud maksuvabastuse korral puudub vajadus välislepingu maksusoodustuse kohaldamiseks, tulumaksuseadusega vabastatud summat ei deklareerita ning residentsustõendit ei esitata ja lahtrit 12 täita pole vaja.

2.15. Lahtrisse 13 märgitakse kinnipeetud töötuskindlustuse makse (lahter 14 x 2%).

Töötuskindlustusmakset makstakse mitteresidendist töötajale makstud palgalt ja muudelt tasudelt. Makse määrad on 2013. a kindlustatule 2% ja tööandjale 1%. Makse kogumine toimub väljamakse tegija poolt paralleelselt sotsiaalmaksu kogumisega, ehk kui väljamakse ei ole sotsiaalmaksuga maksustatav, siis seda ei maksustata ka töötuskindlustusmaksega.

2.16. Lahtrisse 14 märgitakse väljamakse, millelt makstakse töötuskindlustusmakset.

2.17. Rea „Kokku" lahtrites 7, 8, 10, 13 ja 14 liidetakse vastavate veergude summad kokku. Arvestatud sotsiaalmaksu summa veerust 7 kantakse TSD põhivormi A osa reale 1; sotsiaalmaksuga maksustatavate väljamaksete summa veerust 8 – reale 3; kinnipeetud töötuskindlustusmaksete summa veerust 13 – reale 4. Kinnipeetud tulumaksu summa veerust 10 kantakse TSD põhivormi A osa reale 2 (liidetakse TSD lisadel 1 ja 3 arvutatud kinnipeetud tulumaksu summadele).

3. Näited

OÜ Tubli Maksumaksja (registrikood 12345678) tegi septembris järgmised väljamaksed.

3.1. Tasuti litsentsitasu mitteresidendile

3.1.1. Tharman Shamnurman (Eesti isikukood 35005050505) on Singapuri resident, tema teose autoriõiguse kasutamise eest on litsentsitasu summas 2000 eurot.
Tulumaks: mitteresidendile on litsentsitasu tulumaksuga maksustatav tulu (TuMS § 29 lg 6 p 4, § 41 p 8, § 43 lg 1 p 2). Kui saaja on kasusaav omanik ning tema kohta on kehtiv residentsuse tõend MTA andmebaasis olemas ja veerus 12 on tõendi väljastamise kuupäev olemas, kohaldub Singapuri maksulepingu art 12 (2) ning kinnipeetavaks tulumaksumääraks on 7,5%. Väljamakse deklareeritakse vormi TSD lisal 2.
Sotsiaalmaks: väljamakse tegija ei maksa litsentsitasult sotsiaalmaksu.
Tulumaksu arvutuskäik: 2000 x 7,5% = 150

TSD lisa 2 (eurodes)

Jrk Väljamakse saaja Väljamakse Arvutatud sotsiaalmaks Sotsiaalmaksuga maksustatud
väljamaksed
Ees- ja
perekonnanimi
Registrikood
Eestis
Residendi-
riigi
kood
Liik Kood
1 2 3 4 5 6 7 8
  Tharman Shamnurman 35005050505 SGP Litsentsitasu,
välja arvatud koodiga 12a
märgitav seadme
rendi- või üüritasu
12    
               
          Kokku    
Väljamaksed, millelt peetakse kinni tulumaks Kinnipeetud tulumaksu Tulu saajat ja tema residentsust tõendava dokumendi väljaandmise kuupäev Kinnipeetud töötus-kindlustusmakse Väljamaksed, millelt makstakse töötus-kindlustusmakset
Summa Määr %
9 10 11 12 13 14
2000 150 7,5 05.01.2013    
2000  150  X X    

3.1.2. Sharma Nurman (MTA registrikood A0000123456) elab Singapuris, tema teose autoriõiguse kasutamise eest on litsentsitasu summas 2000 eurot.
Tulumaks: mitteresidendile on litsentsitasu tulumaksuga maksustatav tulu (TuMS § 29 lg 6 p 4, § 41 p 8, § 43 lg 1 p 2). Saaja kohta residentsustõendit ei ole ning maksulepingu soodusmäära väljamakse tegemisel kasutada ei saa.
Sotsiaalmaks: väljamakse tegija ei maksa litsentsitasult sotsiaalmaksu.
Tulumaksu arvutuskäik: 2000 x 10% = 200

TSD lisa 2 (eurodes)

Jrk Väljamakse saaja Väljamakse Arvutatud sotsiaalmaks Sotsiaalmaksuga maksustatud
väljamaksed
Ees- ja
perekonnanimi
Registrikood
Eestis
Residendi-
riigi
kood
Liik Kood
1 2 3 4 5 6 7 8
  Sharma Nurman A0000123456 SGP Litsentsitasu,
välja arvatud koodiga 12a
märgitav seadme
rendi- või üüritasu
12    
               
          Kokku    

 

Väljamaksed, millelt peetakse kinni tulumaks Kinnipeetud tulumaksu Tulu saajat ja tema residentsust tõendava dokumendi väljaandmise kuupäev Kinnipeetud töötus-kindlustusmakse Väljamaksed, millelt makstakse töötus-kindlustusmakset
Summa Määr %
9 10 11 12 13 14
2000 200 10      
2000 200  X X    

3.1.3. Leedu elanikule Vaide Valasinaviciute (MTA kood B0102030405) tasuti litsentsitasu summas 2000 eurot.
Tulumaks: mitteresidendile on litsentsitasu tulumaksuga maksustatav tulu (TuMS § 29 lg 6 p 4, § 41 p 8, § 43 lg 1 p 2).
Leeduga on sõlmitud maksuleping, kuid seal puudub tulumaksuseadusest soodsam säte, residentsustõendit pole vaja.
Sotsiaalmaks: väljamakse tegija ei maksa litsentsitasult sotsiaalmaksu
Tulumaksu arvutuskäik: 2000 x 10% = 200

TSD lisa 2 (eurodes)

Jrk Väljamakse saaja Väljamakse Arvutatud sotsiaalmaks Sotsiaalmaksuga maksustatud
väljamaksed
Ees- ja
perekonnanimi
Registrikood
Eestis
Residendi-
riigi
kood
Liik Kood
1 2 3 4 5 6 7 8
  Vaide Valasinaviciute B0102030405 LTU Litsentsitasu,
välja arvatud koodiga 12a
märgitav seadme
rendi- või üüritasu
12    
               
          Kokku    

 

Väljamaksed, millelt peetakse kinni tulumaks Kinnipeetud tulumaksu Tulu saajat ja tema residentsust tõendava dokumendi väljaandmise kuupäev Kinnipeetud töötus-kindlustusmakse Väljamaksed, millelt makstakse töötus-kindlustusmakset
Summa Määr %
9 10 11 12 13 14
2000 200 10      
2000 200  X X    

3.2. Rootsi ekspert Lars Larsson (MTA registrikood B0000654321) kutsuti Eestisse nõustama Eesti äriühingu OÜ Tubli Maksumaksja töötajaid.

3.2.1. Koolitus kestis ühe päeva. Lars Larssonile tasuti konsultatsiooniteenuste eest summas 5000 eurot.
Tulumaks: mitteresidendi tulu teenuse osutamisest Eestis on tulumaksuga maksustatav (TuMS § 29 lg 1, § 41 p 3, § 43 lg 1 p 1).
Rootsiga on sõlmitud kehtiv maksuleping. Kui saaja residentsus on tõendatud (TuMS § 43 lg 2), ehk MTA andmebaasis on kehtiv Rootsi maksuameti kinnitatud residentsustõend ning selle väljastamise kuupäev on lahtris 12, saab kohaldada maksulepingu vabastusi. Maksulepingu art 14 lg 1 kohaselt maksustatakse ettevõtja tulu Eestis vaid juhul, kui tema äritegevuseks on tekkinud Eestis kindel asukoht. Ühepäevase koolitusega kindlat asukohta ei teki. Kui mitteresidendi tegevus Eestis ei toimu läbi kindla asukoha maksulepingu mõistes, siis väljamakselt tulumaksu kinni ei peeta, kuid väljamakse deklareeritakse vormi TSD lisal 2.
Sotsiaalmaks: sotsiaalmaksuga maksustatakse mitteresidendi tasu töö tegemise (teenuse osutamise) eest Eestis (sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 punktid 1 ja 6, § 3 p 7; määrus 883/2004 art 11.3). Kui mitteresidendist väljamakse saaja esitab väljamakse tegijale koduriigi pädeva asutuse poolt välja antud vormi A1, siis ei pea Eestis sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakset maksma.
Tulumaksu arvutuskäik: (5000) x 0% = 0

TSD lisa 2 (eurodes)

Jrk Väljamakse saaja Väljamakse Arvutatud sotsiaalmaks Sotsiaalmaksuga maksustatud
väljamaksed
Ees- ja
perekonnanimi
Registrikood
Eestis
Residendi-
riigi
kood
Liik Kood
1 2 3 4 5 6 7 8
  Lars Larsson B0000654321 SWE Ettevõtlusest saadud tulu 14    
               
          Kokku    

 

Väljamaksed, millelt peetakse kinni tulumaks Kinnipeetud tulumaksu Tulu saajat ja tema residentsust tõendava dokumendi väljaandmise kuupäev Kinnipeetud töötus-kindlustusmakse Väljamaksed, millelt makstakse töötus-kindlustusmakset
Summa Määr %
9 10 11 12 13 14
5000 0 0      
X    X X    


3.2.2. Koolitus kestis pool aastat. Lars Larssonile tasuti konsultatsiooniteenuste eest summas 5000 eurot kuus.
Tulumaks: mitteresidendi tulu teenuse osutamisest Eestis on tulumaksuga maksustatav (TuMS § 29 lg 1, § 41 p 3, § 43 lg 1 p 1).
Rootsiga on sõlmitud maksuleping, kuid kuna Eestis osutatud teenusest on tekkinud kindel asukoht, maksustatakse teenustasu Eestis. Residentsustõendit esitada ei ole vaja.
Kuna väljamakselt peetakse Eestis kinni töötuskindlustusmakse, arvatakse see enne tulumaksu kinnipidamist väljamakselt maha (TuMS § 42 lg 5).
Sotsiaalmaks: Sotsiaalmaksuga maksustatakse mitteresidendi tasu töö tegemise (teenuse osutamise) eest Eestis (sotsiaalmaksuseadus § 2 lg 1 p 1, 6, § 3 p 7; määrus 883/2004 art 11.3).
Tulumaksu arvutuskäik: (5000 - 100) x 21% = 1029;
Sotsiaalmaksu arvutuskäik: 5000 x 33% = 1650;
Töötuskindlustusmakse arvutuskäik: kinnipeetud töötuskindlustusmakse 5000 x 2% = 100.
Tööandja töötuskindlustusmakse 5000 x 1% = 50 (TSD põhivormi rida 5).

TSD lisa 2 (eurodes)
 

Jrk Väljamakse saaja Väljamakse Arvutatud sotsiaalmaks Sotsiaalmaksuga maksustatud
väljamaksed
Ees- ja
perekonnanimi
Registrikood
Eestis
Residendi-
riigi
kood
Liik Kood
1 2 3 4 5 6 7 8
  Lars Larsson B0000654321 SWE Palgatulu töölepingu või töövõtu-, käsundus- või muu töö tegemiseks või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töötamise eest 15 1650 5000
               
          Kokku  1650  5000

 

Väljamaksed, millelt peetakse kinni tulumaks Kinnipeetud tulumaksu Tulu saajat ja tema residentsust tõendava dokumendi väljaandmise kuupäev Kinnipeetud töötus-kindlustusmakse Väljamaksed, millelt makstakse töötus-kindlustusmakset
Summa Määr %
9 10 11 12 13 14
5000 1029 21   100 5000
5000 1029  X X 100 5000


3.2.3. Koolitus kestis pool aastat. Lars Larssonile tasuti konsultatsiooniteenuste eest summas 5000 eurot kuus.
Tulumaks: mitteresidendi tulu teenuse osutamisest Eestis on tulumaksuga maksustatav (TuMS § 29 lg 1, § 41 p 3, § 43 lg 1 p 1).
Rootsiga on sõlmitud maksuleping, kuid kuna Eestis osutatud teenusest on tekkinud kindel asukoht, maksustatakse teenustasu Eestis. Residentsustõendit esitada ei ole vaja.
Sotsiaalmaksuga: maksustatakse mitteresidendi tasu töö tegemise (teenuse osutamise) eest Eestis (SMS § 2 lg 1 p 1, 6, § 3 p 7; määrus 883/2004 art 11.3). Kui mitteresidendist väljamakse saaja esitab väljamakse tegijale koduriigi pädeva asutuse poolt välja antud vormi A1, siis ei pea Eestis sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakset maksma
Tulumaksu arvutuskäik: (5000) x 21% = 1050

TSD lisa 2 (eurodes)

Jrk Väljamakse saaja Väljamakse Arvutatud sotsiaalmaks Sotsiaalmaksuga maksustatud
väljamaksed
Ees- ja
perekonnanimi
Registrikood
Eestis
Residendi-
riigi
kood
Liik Kood
1 2 3 4 5 6 7 8
  Lars Larsson B0000654321 SWE Palgatulu töölepingu või töövõtu-, käsundus- või muu töö tegemiseks või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töötamise eest 15    
               
          Kokku    

 

Väljamaksed, millelt peetakse kinni tulumaks Kinnipeetud tulumaksu Tulu saajat ja tema residentsust tõendava dokumendi väljaandmise kuupäev Kinnipeetud töötus-kindlustusmakse Väljamaksed, millelt makstakse töötus-kindlustusmakset
Summa Määr %
9 10 11 12 13 14
5000 1050 21      
5000 1050  X X    


3.3. OÜ Tubli Maksumaksja palkas töötaja Björn Svenssoni Rootsi, kes tegeleb Rootsis Eesti äriühingule info kogumisega. Töö toimub ainult Rootsis.
Eestis tulu- ega sotsiaalmaksu ning töötuskindlustuse makse ei tasuta, kui töötamine toimub väljaspool Eestit, deklaratsioonil TSD lisa 2 väljamakset ei kajastata.

3.4. Tasuti mitteresidendile Päivi Päivinenile, kes on Soome resident, laenuintressi summas 700.
Tulumaks: mitteresidendile makstud intress on üldreeglina maksuvaba (TuMS § 29 lg 7), mistõttu väljamakset ei maksustata ning summat TSD lisal 2 ei deklareerita. Kuna Eestis intressi ei maksusta, ei kohaldu ka Soome maksulepingus intressile sätestatud kinnipidamise piirmäärad.
Sotsiaalmaksu intressilt ei tasuta.

Detsember 2013

16.02.2016