Erikordade OSS ja IOSS korduma kippuvad küsimused

Registreerimine

1. Kui 2021. aastal teostatakse ühendusesisest kaugmüüki ka enne 1. juulit ja saab täis praegu veel kehtiv ostja liikmesriigi piirmäär, siis kas tuleb end ikkagi kauba sihtkoha liikmesriigis käibemaksukohustuslaseks registreerida hoolimata sellest, et 1. juulil 2021 jõustub OSS erikord? Kui enne 2020. aasta lõppu veel kaugmüügi piirmäär ei täitunud, siis kas 1. jaanuaril 2021 algab piirmäära arvestus uuesti nullist?

Jah, kuni 30. juunini 2021 kehtivad veel vanad reeglid – muuhulgas ka põhimõte, et kui kalendriaasta lõpuks ei ole kaugmüügi piirmäär kauba sihtkoha liikmesriigis ületatud, algab piirmäära arvestus järgmise aasta 1. jaanuarist uuesti nullist.

2. Kui ettevõte praegu kasutab MOSS erikorda, siis kas see asendub uue OSS erikorraga automaatselt?

Jah. MOSS erikorra kasutaja ei pea OSS erikorraga liitumiseks avaldust esitama.

3. Kas OSS erikorra kasutamiseks peab Eesti ettevõte olema Eestis käibemaksukohustuslasena registreeritud?

Jah. Ilma käibemaksukohustuslaseks registreerimata OSS erikorda kasutada ei saa ja Eestis registreeritud ettevõte ei saa end registreerida OSS erikorra kasutajaks üheski teises liikmesriigis, kus tal on käibemaksukohustuslasena registreerimise (VAT) number.

4. Eesti ettevõte teostab juba praegu ühendusesiseseid kaugmüüke ja on registreeritud käibemaksukohustuslasena liikmesriikides, kuhu kaubad eraisikutele saadetakse. Kui ettevõte soovib edaspidi kasutada OSS erikorda, kas siis peaks kaupade sihtkoha liikmesriikides käibemaksukohustuslasena registreerimise (VAT) numbrist loobuma? Probleemiks on, et ettevõte teostab ühendusesiseseid kaugmüüke ka Amazoni platvormi kaudu ja Amazon nõuab kauba sihtkoha liikmesriigis käibemaksukohustuslaseks olemist – kas see tähendab, et Eesti ettevõte ei saagi kasutada OSS erikorda?

Ka siis, kui Eesti ettevõttel on käibemaksukohustuslase number liikmesriigis, kuhu kaup ühendusesisese kaugmüügina lähetatakse, saab sellise kaugmüügi deklareerida OSS erikorra kaudu, selleks ei pea Eesti ettevõte kauba sihtkoha liikmesriigis käibemaksukohustuslase numbrist loobuma. OSS erikorra kaudu ei saa deklareerida sellist müüki, kus kaup toimetatakse ostjale samas liikmesriigis asuvast laost – niisugune müügitehing tuleb endiselt deklareerida ostja liikmesriigi siseriikliku käibena selles liikmesriigis esitatavas tavalises käibedeklaratsioonis. Ainsa erandina saab siseriikliku müügitehingu OSS erikorra kaudu deklareerida e-pood vms internetipõhine kauplemiskoht, kui ta on niinimetatud eeldatav tarnija ja tema kaudu müüb Euroopa Liidu välise riigi ettevõtja, kellel puudub Euroopa Liidus püsiv tegevuskoht, oma Euroopa Liidu liikmesriigis asuva kauba samas liikmesriigis mittemaksukohustuslasest ostjale (vastavalt uutele reeglitele loetakse e-pood niisugusel juhul kauba soetajaks ja lõpptarbijale edasimüüjaks, kuid ta saab sellise siseriikliku edasimüügi deklareerida OSS erikorra kaudu).

5. Kui e-poe kaudu müüakse eraisikutele nii Euroopa Liidu päritoluga kui ka imporditud kaupa, siis kumba erikorda tuleb rakendada? Või rakendada mõlemat?

Kui ettevõte tegeleb e-poe kaudu nii ühendusesisese kaugmüügiga kui ka ühendusevälistest riikidest imporditud kaupade kaugmüügiga ning soovitakse rakendada erikorda (ja mõlema erikorra rakendamise tingimused on täidetud), siis soovi korral saab registreeruda nii OSS kui IOSS erikorra rakendajaks (mõlema erikorra rakendamine on vabatahtlik).

6. Kui äriühing on käibemaksukohustuslane ja soetab kaupu teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest, kas siis tekib ka mingi erikorraga liitumise vajadus?

Käibemaksukohustuslasel teistest liikmesriikidest kauba soetamisel erikorraga liitumise vajadust ei teki.

7. Kui Maksu- ja Tolliamet lõpetab ise erikorra kasutamise, siis kas saab ettevõtja erikorraga hõlmatud tehingu teostamisel kohe järgmisest kuust uuesti erikorra kasutajaks registreerimise avalduse esitada või on mingi periood, mille jooksul uuesti registreerida ei saa?

Maksuhaldur lõpetab üldjuhul erikorra kasutamise siis, kui isik on korduvalt rikkunud erikorra kasutamise nõudeid (aluseks käibemaksuseaduse § 43 lõige 21 ja § 431 lõige 24). Sel juhul ei ole isikul õigus erikorda rakendada kahe aasta jooksul registrist kustutamise otsuse jõustumise kuule järgnevast kuust arvates.

Deklareerimine

1. Kas OSS erikorra alusel deklareeritud käibed tuleb kajastada ka käibedeklaratsioonil (vorm KMD)?

Ei. Need deklareeritakse ainult spetsiaalsel OSS deklaratsioonil.

2. Kas OSS erikorda rakendades saab Eestis deklareerida ka need ühendusesisesed kaubad, mille puhul kaup lähetamise ajal ei asu Eestis? Näiteks kaup on Saksamaal asuvas laos ja müüakse sealt Prantsusmaale eraisikule, Eestis registreeritud ettevõte müüb kaupu Lätist teistesse liikmesriikidesse mittemaksukohustuslastele või Eesti ettevõte ostab kauba Itaalia tehasest ja tema tellimusel saadab Itaalia tehas kauba otse näiteks Saksamaa eraisikule Saksamaale?

Jah. Kuna OSS erikorra kasutajaks saab Euroopa Liidu liikmesriigi maksukohustuslane end registreerida ainult oma asukoha liikmesriigis (Eesti maksukohustuslane Eestis), siis saab OSS erikorda kasutades deklareerida ka sellised kauba kaugmüügid, kus kaup lähetatakse ostjale mõnest teisest liikmesriigist.

3. Kui Eesti ettevõte müüb oma kauba näiteks Austria eraisikule Austrias asuvast laost või Eesti ettevõtte tellimusel Itaalia tehas saadab kauba otse Itaalia eraisikule, siis kas ka sellise müügi saab deklareerida OSS erikorra kaudu Eestis ning kas saab Eestis arvata maha Austrias või Itaalias kauba soetamisel makstud sisendkäibemaksu?

Ei, sest see ei ole ühendusesisene kaugmüük, vaid Austria või Itaalia siseriiklik käive, mis ei ole hõlmatud OSS erikorraga ning tuleb deklareerida ja maksustada vastavalt Austria või Itaalia kohalikele käibemaksureeglitele. Teises liikmesriigis kauba ostmisel makstud kohalikku käibemaksu Eestis sisendkäibemaksuna maha arvata ei saa – selle saab maha arvata vastavas liikmesriigis esitatavas tavalises käibedeklaratsioonis (kui Eesti ettevõttel on ka selles liikmesriigis käibemaksunumber) või kui Eesti ettevõttel vastavas liikmesriigis käibemaksunumbrit ei ole, taotleda selle käibemaksu tagastamist Euroopa Liidu piiriülese käibemaksu tagastamise süsteemi VAT Refund kaudu.

4. Kui mittekäibemaksukohustuslane ostab kauba Eestist ja teatab, et tema peamine elukoht on Euroopa Liidu välises riigis (näiteks Ühendkuningriigis Londonis, Norras Oslos), kuid tellitud kaubad palub saata Rootsi Stockholmi aadressile, siis mismoodi koostada arve?

Hoolimata sellest, et ostja elab Euroopa Liidu välises riigis, on tegemist ühendusesisese kaugmüügiga Eestist Rootsi. Kaugmüügi korral kauba ostjale esitatavale arvele tuleb alati märkida kauba hinnale lisanduv käibe tekkimise riigi, see tähendab sihtkoha liikmesriigi (praegusel juhul Rootsi) käibemaks, kuid kui müüja on liitunud OSS erikorraga, saab müügi deklareerida selle kaudu. Tegelikult peab müüja juba kaupa tellides ostjale esitataval arvel näitama ja temalt sisse nõudma selle riigi käibemaksu, kuhu kaup transporditakse.

5. Kui Eesti ettevõttel on juba praegu mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis kaugmüügi tõttu käibemaksukohustuslasena registreerimise (VAT) number, siis kas nendesse liikmesriikidesse tohib deklareerida kaugmüügid otse (see tähendab, kohalikus käibedeklaratsioonis) ja kaugmüügid teistesse liikmesriikidesse OSS erikorra kaudu?

Tuleb kas valida OSS erikord ja deklareerida selle kaudu kõik ühendusesisesed kaugmüügid kõigisse liikmesriikidesse (käibemaksukohustuslase numbri olemasolu sihtkoha liikmesriigis ei ole takistuseks OSS erikorra kaudu kaugmüügi deklareerimisel) või deklareerida kõik kaugmüügid üldkorras kauba sihtkoha liikmesriikides – ei saa deklareerida osa kaugmüüke OSS erikorra alusel ja osa kaugmüüke üldkorra alusel.

6. Kas kauba müük Ühendkuningriiki eraisikutele on nüüd eksport ja ei ole OSS erikorraga hõlmatud?

Jah, välja arvatud kauba müük Põhja-Iirimaale mittemaksukohustuslastele, mis on endiselt ühendusesisene kaugmüük.

7. Kas OSS deklaratsiooni täites tuleb ise märkida iga riigi käibemaksumäärad ja seega on vaja teada kõigi nende liikmesriikide käibemaksumäärasid, kuhu kaupa müüakse või teenust osutatakse, et ostjatele korrektsed arved esitada? Kas on kusagil ka ühine andmebaas liikmesriikide käibemaksumäärade kohta? Või on OSS deklaratsioonis juba käibemaksumäärad märgitud iga riigi kohta?

OSS deklaratsioonil on liikmesriikide maksumäärad ette antud, kuid vajaduse korral saab erikorra kasutaja neid deklaratsiooni täites muuta. Tuleb arvestada, et kauba müüja või teenuse osutaja peab juba müügi hetkel teadma tarbimisriigi (käibe tekkimise liikmesriigi) maksumäära ning maksustama tehingu selle käibemaksumääraga. Euroopa Liidu liikmesriikide käibemaksumäärasid on võimalik kontrollida Euroopa Komisjoni veebilehelt, ka Maksu- ja Tolliameti veebilehel on vastav link.

8. Kas transpordikulu kauba ühendusesisese kaugmüügi korral kuulub maksustatavasse väärtusesse ja ühendusevälisest riigist imporditud kauba transpordikulu ei kuulu kauba tegelikku väärtusesse?

Üldreeglina kuulub transpordikulu nii ühendusesisese kaugmüügi korras võõrandatava kauba maksustatavasse väärtusesse kui ka ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügil sellise kauba tegelikku väärtusesse. Ühendusesisese kaugmüügi korral määratakse kauba maksustatav väärtus vastavalt käibemaksuseaduse § 12 lõikele 1 – see tähendab, et transpordikulu on kauba maksustatava väärtuse hulgas, kui ei esitata transporditeenuse kohta eraldi arvet. Ühendusevälisest riigist imporditud kauba tegelik väärtus koosneb Euroopa Liidu territooriumile ekspordiks müüdava kauba hinnast ilma transpordi- ja kindlustuskuludeta (kuid kui transpordi- ja kindlustuskulud sisalduvad kauba hinnas ja ostjale nende kohta eraldi arvet ei esitata, on ka transpordi- ja kindlustuskulud ikkagi kauba tegeliku väärtuse üks osa) ning muudest maksudest ja tasudest, mida toll saab asjakohaste dokumentide abil kindlaks teha.

9. Kui osutatakse raamatupidamisteenust Eestist Soome mittemaksukohustuslasele või Läti mittemaksukohustuslasest juriidilisele isikule elektroonilist teenust (näiteks kasutamisega seotud teenust), siis kas see kuulub OSS erikorra alla?

Üldreeglina raamatupidamisteenust ei osutata tavalisele eraisikule, kes ei ole ettevõtja. Kuna nii raamatupidamisteenus kui ka elektrooniliselt osutatav teenus kuuluvad käibemaksuseaduse § 10 lõikes 5 loetletud mittemateriaalsete teenuste hulka, siis sellise teenuse saanud ettevõtlusega tegeleval teise liikmesriigi isikul tekib oma liikmesriigis (Soomes või Lätis) teenuselt käibemaksu arvestamise ja maksmise kohustus ka siis, kui ta teenuse saamise hetkel veel ei ole oma liikmesriigis käibemaksukohustuslasena registreeritud ning Eesti ettevõte deklareerib teenuse tavalisel käibedeklaratsioonil 0% määraga käibena, mitte OSS deklaratsioonil. Kui raamatupidamisteenust siiski osutatakse ettevõtlusega mittetegelevale teise liikmesriigi isikule, siis erinevalt elektroonilisest teenusest tekib raamatupidamisteenuse käive niisugusel juhul Eestis ja lisatakse Eesti 20% määraga käibemaks, mitte ei deklareerita teenust OSS erikorra kaudu.

10. Kas projekteerimisteenus teise liikmesriiki kuulub OSS erikorra alla?

Jah, kui see osutatakse teise liikmesriigi mittemaksukohustuslasele ja projekteeritakse kinnisasja, mis hakkab asuma mõnes teises liikmesriigis, mitte Eestis.

11. Veetakse kaupa marsruudil Eesti-Rootsi-Soome-Eesti. Teekonnal võetakse peale kaupu igast riigist. Kas Soome-sisene vedu mittekohustuslasele kuulub OSS erikorra alla sellel veoringil?

Jah, kaubaveo Soomes Soome eraisiku tellimusel saab panna OSS erikorra alla.

12. Käibemaksukohustuslane müüb edasi kasutatud kaupu, rakendades käibemaksuseaduse §-s 41 sätestatud erikorda. Seejuures osa edasimüüdavatest kaupadest imporditakse väljastpoolt Euroopa Liitu. Kas ka pärast 01.07.2021 saab müüja endiselt rakendada marginaalipõhist käibemaksu arvestamise erikorda ja deklareerida käibemaksu Eestis selle põhjal või tekib IOSS erikorra olukord, kui ostjaks on mittemaksukohustuslane?

Kõigepealt peab käibemaksukohustuslane arvestama, et tema poolt imporditud kaupade edasimüügil saab käibemaksuseaduse § 41 erikorda rakendada ainult originaalkunstiteoste, kollektsiooni- ja antiikesemete puhul, mitte aga muude kasutatud kaupade edasimüügil. Kui tõepoolest § 41 lõike 5 punktis 1 nimetatud imporditud kaupu praegu selles paragrahvis sätestatud erikorda kasutades edasi müüakse, siis IOSS erikord on vabatahtlik, seda ei pea rakendama ning võib jätkata § 41 erikorra alusel maksustamist.

13. Kas IOSS deklaratsioonid tekivad automaatselt tollideklaratsioonidest?

Ei, need tuleb eraldi esitada.

14. Kas OSS või IOSS deklaratsiooni parandatakse alati jooksva kuu deklaratsiooniga – nii siis, kui avastatakse viga samal aastal (näiteks septembri IOSS deklaratsioonis tehtud viga avastatakse detsembris), kui ka siis, kui aasta vahetub? Näiteks tuleb novembri deklaratsioonis tehtud viga välja jaanuaris.

Jah.

15. Kas OSS või IOSS deklaratsiooni parandamine toob kaasa maksuvõla koos intressidega?

Eestis elektrooniline rakendus intressi ei arvuta, kuid selle võib sisse nõuda tarbimisriigi (käibe tekkimise liikmesriigi) maksuhaldur vastavalt selle liikmesriigi maksureeglitele.

13.04.2021