Sa oled siin

Muudatused käibemaksuseaduses alates 01.10.2018

Ehitusmaa mõiste


Alates 1. oktoobrist 2018 muudetakse käibemaksuseaduse (KMS) §  2 lg 3 punkti 1 ning seadusesse tuuakse „ehitusmaa“ mõiste.

KMS §  2 lg 3 punkt 1 sätestatakse järgnevalt:

„Kaup on asi, loom, gaas ja elektri-, soojus- ning jahutusenergia. Kinnisasjana käsitatakse kinnisasja tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses, hoonestusõigust ja tehnovõrku või -rajatist asjaõigusseaduse tähenduses, ehitist kui vallasasja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse tähenduses ja korteriomandit ning korterihoonestusõigust korteriomandi- ja korteriühistuseaduse tähenduses. Ehitusmaana käsitatakse sellist kinnisasja tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses, millel ei asu ehitist, välja arvatud tehnovõrku või -rajatist, ja mis on projekteerimistingimuste, detailplaneeringu või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kohaselt ehitamiseks kavandatud või mille kohta on esitatud ehitusteatis või mille katastriüksuse sihtotstarve on üle 50 protsendi elamumaa või ärimaa või need ühiselt. Kaup on ka kõigile ostjatele vabalt kättesaadav ja samade funktsioonide täitmiseks ettenähtud standardtarkvaraga või standardteabega andmekandja“.

Seega, kui kinnisasjal on üksnes kasutuses olevad tehnovõrgud või -rajatised asjaõigusseaduse tähenduses, siis on tegemist ilma ehitiseta maatükiga, mille võõrandamist tuleb maksustada eelolevas punktis nimetatud tingimustel. Tehnovõrgud ja -rajatised asjaõigusseaduse tähenduses on eraldi kinnisasjad, mis kuuluvad kolmandatele isikutele ning ei ole võõrandatavad maatüki omaniku poolt.

Kui maatükil on mitu otstarvet ning muud tingimused ei ole täidetud, st puuduvad projekteerimistingimused, detailplaneering, eriplaneering ning ehitusteatis, siis tuleb ehitusmaa määratlemisel lähtuda maatüki peamisest sihtotstarbest, ehk ehitusmaa on maatükk, mille sihtotstarve on üle 50 protsendi elamumaa või ärimaa või need ühiselt.
 

Krundi mõiste asendamine ehitusmaa mõistega


Samuti muudetakse 1. oktoobrist 2018 KMS § 16 lg 2 punkti 3 teine lause.

KMS § 16 lg 2 punkti 3 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„Maksuvabastust ei kohaldata kinnisasjale, mille oluline osa on ehitis ehitusseadustiku tähenduses või ehitise osa ja mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa esmast kasutuselevõttu, kinnisasjale, mille oluline osa on oluliselt parendatud ehitis või selle osa ja mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu, ega ehitusmaale. Ehitis või selle osa on oluliselt parendatud, kui parendustega seotud kulutused ületavad vähemalt 10 protsenti ehitise või selle osa soetusmaksumust enne parendamist“.

Seega on seaduses varasemalt kasutuses olnud „krundi“ mõiste asendatud „ehitusmaa“ mõistega, mille tähendus on esimeses  punktis kirjeldatu kohaselt laiem.
 

KMS § 46 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks


KMS § 46 lõige 3 on rakendussäte, mille kohaselt käibemaksuga ei maksustata ehitise ja selle aluse maa võõrandamist enne nende esmast kasutuselevõttu juhul, kui ehitamist on alustatud enne 1. maid 2004, ning krundi võõrandamist, millel ei asu ehitist kui maatükk on soetatud enne 1. maid 2004. Nimetatud tehingud on muul juhul käibemaksuseaduse kohaselt maksustatavad tehingud. Käibemaksudirektiivi kohaselt tuleb ehitist enne esmast kasutuselevõttu ning ehitusmaad maksustada ilma eranditeta. Seega tuleb ehitusmaa võõrandamist alates 1. oktoobrist 2018 maksustada sõltumata sellest, kas see soetati enne 1. maid 2004 või hiljem.
 

06.12.2018