Käive

Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 4

Käive on KMS § 4 lõike 1 tähenduses:

  1. kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus;
  2. kauba või teenuse omatarve;
  3. kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks (§ 7 lõike 1 punkt 3);
  4. kauba sundvõõrandamine tasu eest.

Käibemaksuseaduse tähenduses on kauba võõrandamine kauba valduse üleandmine koos kauba juhusliku hävimise riisikoga ja õigusega kasutada kaupa ning sellega seotud hüvesid omanikuna, sõltumata kauba asjaõiguslikust staatusest. Võõrandamine on ka kauba üleandmine komisjonilepingu alusel ning kauba üleandmine niisuguse lepingu alusel, milles on sätestatud kauba omandiõiguse üleminek kauba lepingujärgsele kasutajale lepingu lõppemise korral. Kui võõrandamisel renditingimustel ei ole lepingus omandiõiguse üleminekut sätestatud, käsitatakse seda käibemaksuga maksustamisel kui teenust.

Teenus on ettevõtluse korras hüve osutamine või õiguse (sealhulgas väärtpaberi) võõrandamine ning tasu eest majandustegevusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine. Teenuse osutamine on ka elektrooniliselt edastatav tarkvara ja teave ning ostja tellimuse kohaselt spetsiaalselt koostatud või kohandatud tarkvaraga või teabega andmekandja võõrandamine.

Käive on ka see, kui kaupu ja teenuseid tarbib tasuta isiklikult või muul ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil maksukohustuslane, tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liige. Kaupade ja teenuste sellist kasutamist maksustatakse omatarbena. Kui omatarbe moodustab maksukohustuslase poolt tema ettevõtte vara hulka kuuluva kauba tasuta võõrandamine või tasuta kasutada andmine, siis omatarbena käsitatakse nimetatut ainult juhul, kui maksukohustuslane on sellelt kaubalt või selle kauba osalt sisendkäibemaksu täielikult või osaliselt maha arvanud oma arvestatud käibemaksust.

Ühendusesisese kaubanduse puhul loetakse käibeks teatud juhtudel ka seda, kui ettevõtja toimetab kauba ilma võõrandamiseta teise liikmesriiki oma sealse ettevõtluse tarbeks. Oma kauba toimetamisega teise liikmesriiki kaasneb reeglina teises liikmesriigis registreerimiskohustuse tekkimine kauba ühendusesiseselt soetamiselt.

Alates 01. jaanuarist 2010 peab seaduses otseselt käibeks ka kauba sundvõõrandamist tasu eest. Käibemaksudirektiivi artikli 14 punkti 2 a) kohaselt käsitatakse kauba käibena ametivõimude poolt ja nimel tehtud korralduse alusel või vastavalt õigusaktidele vara omandiõiguse üleminekut hüvitise eest. Käibemaksudirektiivi mõtte kohaselt tuleb käsitada võrdselt olukordi, mil võimuorgan jõuab maksukohustuslasega kokkuleppele kauba võõrandamises või kui võimuorgan kasutab sundvõõrandamise õigust.

Käivet ei teki (KMS § 4 lg 2):

  1. ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses;
  2. kui omanik toimetab kauba Eestist välja ilma selle võõrandamiseta, välja arvatud KMS § 4 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul;
  3. riigivara tasuta kasutusse andmisest riigivaraseaduse tähenduses ning riigi-, valla- või linnavara erastamisest;
  4. äriühingute, mittetulundusühingute või sihtasutuste ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus vara üleandmisest teisele äriühingule, mittetulundusühingule või sihtasutusele;
  5. ettevõtluse huvides kauba tasuta üleandmisest mittemüüdava kaubanäidisena või kauba, mille maksustatav väärtus ei ületa 10 eurot, üleandmisest reklaami eesmärgil;
  6. ettevõtluses kasutatava sõiduauto tasu eest kasutada andmisest maksukohustuslase töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele, välja arvatud KMS § 30 lõike 4 punktides 3 ja 4 (tasu eest korraldatav sõitjatevedu ja õppesõit) nimetatud juhtudel.

Käibemaksuseadus sätestab mitmeid tehinguid ja toiminguid, mille puhul käivet ei teki. Loetelus on toodud ainult need tehingud ja toimingud, mis tavakorras ilma eraldi sätestatuna oleksid tõlgendatavad käibena.

Ettevõtte või selle osa üleandmist ei käsitleta käibena, kui üleminek vastab võlaõigusseaduse §-des 180–185 sätestatud regulatsioonile. Säte hõlmab nii ettevõtte üleandmist mitterahalise sissemaksena kui ka näiteks ettevõtte müüki, kuid ei hõlma ettevõtte üksiku vara üleandmist näiteks mitterahalise sissemaksena. Seega üksiku vara üleandmisel mitterahalise sissemaksena tuleb vara üleandmist käsitleda tavapärase käibena.

Kauba Eestist väljatoimetamine omaniku poolt ilma võõrandamiseta hõlmab põhiliselt kauba ajutist väljavedu, näiteks näitusele.

Käivet ei teki ka ettevõtluse huvides kauba, mille väärtus ei ületa 10 eurot, üleandmisest reklaami eesmärgil või kauba tasuta üleandmisest mittemüüdava kaubanäidisena. Eeltoodust tulenevalt on 10 eurone väärtuse ülempiir kinnitatud ainult reklaami huvides kauba üleandmisel ja nimetatu kehtib ühe kaubaühiku suhtes.

Kui on tegemist kaubanäidisega, ei ole nimetatule väärtuselist piiri käibemaksuseaduses sätestatud. Kaubanäidise puhul on oluline asjaolu, et tegemist oleks mittemüüdava kaubanäidisega. Maksuvabastuse saamiseks peab näidis olema muudetud lõplikult kasutuskõlbmatuks rebimise, augustamise või kustutamatu märgistusega või mis tahes muul viisil, tingimusel, et see näidist ei hävita. Kui kaubanäidis on kasutuskõlbulik ja seda on võimalik lõpuks allahinnatuna maha müüa, ei rakendu kaubanäidise üleandmisel tarbimiskohale KMS § 4 lg 2 sätestatu ja üleandmist tuleb maksustada üldkorras. Kaubanäidisena saab üldjuhul käsitada ka mittemüüdavaid toodete proovipakendeid. 

Ettevõtluses kasutatava sõiduauto (v.a. tasu eest korraldatav sõitjatevedu ja õppesõit) tasu eest kasutada andmisest maksukohustuslase töötajale, teenistujale või juhtumis- või kontrolliorgani liikmele ei teki käivet ning tegemist on sõiduauto kasutamisega ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel.                

26.01.2016