Arved

17.1. Arve väljastamine


Maksukohustuslane on kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, alates päevast, mil kaup ostjale lähetati või kättesaadavaks tehti või teenust osutati. Pikaajaliste teenuste ning regulaarselt võõrandatavate kaupade või regulaarselt osutatavate teenuste korral tuleb arve väljastada seitsme kalendripäeva jooksul KMS § 11 lõikes 4 nimetatud maksustamisperioodi viimasest päevast.

Maksukohustuslane võib volitada enda eest arvet väljastama ka isikut või ostjat, kes tegutseb tema nimel ja arvel. Ka sel juhul peab ta tagama, et arve väljastataks sama tähtaja jooksul (seitse kalendripäeva) (KMS § 37 lg 1).

Eestis registreeritud maksukohustuslasel on kohustus väljastada Eestis kehtiva KMS nõuetele vastav arve, kui (KMS § 37 lg 11):
1) käibe tekkimise koht on Eesti;
2) käibe tekkimise koht on ühendusevälises riigis;
3) teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, mis kuulub maksustamisele saaja liikmesriigis ning saaja pole iseendale antud tehingu kohta arvet väljastanud.

Arve tuleb väljastada üldjuhul selle riigi eeskirju järgides, kus asub kauba võõrandaja või teenuse osutaja. Juhul kui kauba või teenuse saaja asub teises liikmesriigis ja esitab ise endale kauba või teenuse kohta arve, siis väljastatakse arve järgides selle riigi eeskirju, kus käive toimub.

Kui käive tekib kauba või teenuse eest osalisel või täielikul makse laekumisel, tuleb arve väljastada seitsme kalendripäeva jooksul, alates kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise päevast (KMS § 37 lg 2).

Kui üldjuhul on kohustus väljastada arve 7 kalendripäeva jooksul käibe tekkimisest, siis kauba ühendusesisese käibe korral ning KMS § 10 lg 4 p 9 nimetatud teenuse osutamisel teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele võib esitada arve kauba lähetamisele või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise kuule järgneva kalendrikuu 15. kuupäevaks (KMS § 37 lg 21).

KMS § 37 nõuetele vastavat arvet ei pea väljastama kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel füüsilisele isikule isiklikuks otstarbeks, välja arvatud kaugmüügi, uue transpordivahendi võõrandamise ning ühendusevälise riigi füüsilisele isikule müüdava kauba ekspordina käsitamise korral (tax-free müügi puhul). Arve väljastamise kohustus puudub ka KMS § 16 lõikes 1, 2 või 21 sätestatud maksuvaba kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel, kui vastavat käivet ei maksustata käibemaksuga (KMS § 37 lg 1 ja 3).

Maksukohustuslase või välisriigi maksukohustuslase asemel võib arve väljastada ka kauba soetaja või teenuse saaja (ingl. k self-billing). Seda, et ostja arve väljastab, peab müüja aktsepteerima, kuna arve tähtajalise väljastamise tagab alati müüja. Self-billingu kasutamiseks peavad ostja ja müüja olema varem kirjalikult kokku leppinud, kusjuures kokkuleppes peab olema sätestatud, mil viisil kauba müüja või teenuse osutaja aktsepteerib ostja poolt väljastatud arvet (KMS § 37 lg 5).

Näiteks võib müüja kokkulepitud tähtaja jooksul ostja poolt väljastatud ja müüjale edastatud arve kinnitada aktsepteerimise märgiks oma allkirjaga, kuigi allkiri ei ole kohustuslik arve rekvisiit. Või on kokku lepitud ajaline periood, mille jooksul on müüjal võimalik väljastatud arvet vaidlustada ning pärast mida loetakse arve aktsepteerituks. Kuna müüjal on kohustus pidada arvestust oma käibe üle ning säilitada ka enda eest väljastatud arveid, siis loomulikult ei saa teine isik väljastada müüja eest arvet ilma, et ta selle ka müüjale edastaks.

See, et ostja väljastab arve, on otstarbekas juhul, kui müüjal puudub tehingut tehes arve väljastamiseks vajalik informatsioon. Näiteks kasutatakse seda vahel põllumajanduslike toodete müümisel tööstusettevõttele, kus liha, vilja vms koguse mõõtmine ja kvaliteedi määramine ning sellele vastava hinna arvutamine toimub kauba ostja poolt.

Dokumenti, sealhulgas kreeditarvet, millega muudetakse algset arvet ja millel on viide sellele arvele, käsitatakse arvena, mistõttu laienevad sellele dokumendile ka KMS § 37 sätestatud nõuded arve sisu osas (KMS § 37 lg 4). Arve võib väljastada paberil või ka kauba soetaja või teenuse saaja nõusolekul elektrooniliselt (KMS § 37 lg 6). Arve säilitamise nõuded kehtivad ka elektroonilistele arvetele ning maksuhalduri nõudel tuleb võimaldada maksuhalduril ligipääs elektrooniliselt säilitatavatele arvetele.


17.2. Arve vormistamine


17.2.1. Arvele märgitavad andmed


Arvele tuleb märkida (KMS § 37 lg 7):
1) arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev;
2) maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number;
3) kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress;
4) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel;
5) kauba või teenuse nimetus või kirjeldus;
6) kauba kogus või teenuse maht;
7) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast;
8) kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud;
9) maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa;
10) tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse eurodes.

Seega on põhinõueteks arve number, väljastamise kuupäev ning andmed maksukohustuslase, kauba või teenuse ostja ja kauba või teenuse kohta, samuti tehingu hind, maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa ja tasumisele kuuluv käibemaksusumma eurodes.

Teatud ühendusesiseste tehingute puhul kehtestatakse arvele täiendavad nõuded. Kui kauba väljastamise või teenuse osutamise aeg või teenuse eest osalise või täieliku ettemakse kuupäev on erinev arve väljastamise kuupäevast, tuleb arvele märkida, kas kauba väljastamise/teenuse osutamise kuupäev või siis ettemaksu kuupäev, kui seda on võimalik kindlaks määrata.

Kauba ühendusesisese käibe korral on oluline märkida arvele ostja teises liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise number, kuna üksnes kehtiv ostja registreerimise number annab õiguse vastavat müüki käsitada nullmääraga maksustatava ühendusesisese käibena. Kui müüja ei märgi arvele ostja kehtivat registreerimise numbrit, tuleb käive deklareerida ja maksustada siseriikliku käibena. Ostja maksukohustuslasena registreerimise numbrit on võimalik kontrollida siit.


17.2.2. Arvele märgitavad viited


Teatud tehingute puhul tuleb arvele täiendavalt märkida ka viide kas KMS vastavale sättele või käibemaksudirektiivi sättele. See nõue tuleneb käibemaksudirektiivi artiklist 226 ja on KMS § 37 lõikes 8 võimalikult täpselt sätestatud, märkides ära nii konkreetsed tehingud kui ka iga tehingu puhul vajalikud viited. Viited on vajalikud näiteks maksuvaba käibe ja nullmääraga maksustatava käibe puhul, ühendusesiseste tehingute puhul ja erikordade rakendamisel.

Allolevates tabelites on ära toodud arvele märgitavad viited vastavalt käibemaksuseaduse § 37 lõikele 8. 

Nr Teenus Käibemaksuseadus (KMS) Direktiiv 2006/112
  Teenuse käibe tekkimise koht ei ole Eesti ning seoses sellega maksustatakse teenust 0% määraga (KMS § 15 lg 4 punkt 1)    
1 Teenuse osutamine teise liikmesriigi maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isikule, välja arvatud KMS § 10 lg 2 ja § 10 lg 4 punktides 1­-8 nimetatud juhtudel. (KMS § 10 lg 4 p 9) „Pöördmaksustamine“ (ingl. k „Reverse charge“)
2 Teenuse osutamine ettevõtlusega tegelevale ühendusvälise riigi isikule, välja arvatud KMS § 10 lg 2 ja § 10 lg 4 punktides 1-8 nimetatud juhtudel. (KMS § 10 lg 4 p 9) § 15 lg 4 p 1 -
3 Välisriigis asuva kinnisasjaga seotud teenus, sealhulgas ehitamine, hindamine või hooldamine või kinnisasja võõrandamiseks, ehitamise ettevalmistamiseks või korraldamiseks osutatav teenus ja majutusteenus. (KMS § 10  lg 4 p 1) § 15 lg 4 p 1 -
4 Osutatakse välisriigis kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusteenust või messi või näitusega seotud teenust isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusvälise riigi isik. Teenuse hulka arvatakse ka asjaomase ürituse korraldamine ja kõrvalteenuse osutamine. (KMS § 10 lg 4 p 2) § 15 lg 4 p 1 -
5 Osutatakse välisriigis kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusüritusele või messile või näitusele sissepääsu teenust või sissepääsuteenusega seotud kõrvalteenust maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele või ettevõtlusega tegelevale ühendusvälise riigi isikule. (KMS § 10 lg 4 p 21 § 15 lg 4 p 1  ­-
6 Töö välisriigis asuva vallasasjaga või hinnatakse välisriigis asuvat vallasasja ning teenus osutatakse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusväline isik. (KMS § 10 lg 4 p 3) § 15 lg 4 p 1 -
7 Osutatakse väljaspool Eestit reisijateveo teenust, kaasa arvatud reisijate isikliku pagasi ja isikliku transpordivahendi vedu. (KMS § 10 lg 4 p 4) § 15 lg 4 p 1 -
8 Transpordivahend antakse välisriigis lühiajaliselt üürile, rendile või kasutusvaldusesse. (KMS § 10 lg 4 p 41) § 15 lg 4 p 1 -
9 Transpordivahend (v.a huvi- ja lõbusõidulaev) antakse üürile, rendile või kasutusvaldusesse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusvälise riigi isik ja kelle asu- või elukoht on välisriigis, v.a lühiajaline üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmine. (KMS § 10 lg 4 p 42) § 15 lg 4 p 1

-

10 Huvi- või lõbusõidulaev antakse üürile-, rendile- või kasutusvaldusesse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusvälise riigi isik ja teenuse osutaja asukoht või püsiv tegevuskoht on välisriigis, v.a KMS § 10 lg 4 punktis 41 sätestatud juhul. (KMS 10 lg 4 p 43) § 15 lg 4 p 1 -
11 Osutatakse ühenduse territooriumil toimuva reisijateveo ajal restorani- või toitlustusteenust sellise vee- või õhusõiduki pardal või rongis, mis väljub teisest liikmesriigist rahvusvahelisele reisile. (KMS § 10 lg 4 p 5) § 15 lg 4 p 1 -
12 Osutatakse välisriigis restorani- ja toitlustusteenust, v.a KMS §10 lg 2 p 5 nimetatud juhul. (KMS § 10 lg 4 p 51) § 15 lg 4 p1 -
13 Osutatakse kauba teisest liikmesriigist Eestisse või väljaspool Eestit vedamise teenust, kaasa arvatud kaubaveoga seotud transpordivahendi vedu, või korraldatakse sellist kaubavedu isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik. (KMS § 10 lg 4 p 6) § 15 lg 4 p 1 -
14 Osutatakse väljaspool Eestit kaubaveoga seotud kõrvalteenust isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik. (KMS §10 lg 4 p 7) § 15 lg 4 p 1 -
15 Vahendatakse tehingut või toimingut, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti, ning vahendamisteenust osutatakse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik. (KMS § 10 lg 4 p 8) § 15 lg 4 p 1 -
16 KMS § 10 lõikes 5 nimetatud teenuste osutamine ettevõtlusega mittetegelevale ühendusvälise riigi isikule. § 15 lg 4 p 1 -
  Teenust maksustatakse 0% määraga, välja arvatud KMS § 15 lg 4 punktis 1 toodud juhul (ülal loetletud)     
17 Rahvusvahelise reisi ajal laeval või õhusõidukil reisijale osutatav reisiks vajalik teenus.  § 15 lg 4 p 2 Art 37 (3)
18 Rahvusvahelistes vetes sõitva laeva teenindamisega otseselt seotud sadamateenus.  § 15 lg 4 p 3 Art 148(d)
19 Peamiselt rahvusvahelistel lende korraldava lennuettevõtja õhusõiduki teenindamisega otseselt seotud navigatsiooniteenus ja lennuväljateenus.  § 15 lg 4 p 4 Art 148(g)
20 Rahvusvahelistes vetes sõitva merelaeva, välja arvatud ettevõtlusega mitteseotud huvi- või lõbusõiduks kasutatava laeva, remontimine, hooldamine, prahtimine, rendile või kasutusvaldusesse andmine või sellisel merelaeval kasutatava seadme remontimine, hooldamine, rendile või kasutusvaldusesse andmine. § 15 lg 4 p 6 Art 148(c)
21 Peamiselt rahvusvahelisi lende teostava lennuettevõtja kasutatava õhusõiduki remontimine, hooldamine, prahtimine, rendile või kasutusvaldusesse andmine või sellises õhusõidukis kasutatava seadme remontimine, hooldamine, rendile või kasutusvaldusesse andmine.  § 15 lg 4 p 6 Art 148 (f)
22 Vahendamisteenus, kui vahendatakse tehingut, mille käive tekib ühendusevälises riigis.  § 15 lg 4 p 7 Art 153
23

Vahendamisteenus, kui vahendatakse järgnevat kaupa:

  • eksporditav kaup;
  • rahvusvahelistes vetes sõitev merelaev (välja arvatud ettevõtlusega mitte seotud huvi- või lõbusõitudeks kasutatav merelaev) ja sellise merelaeva varustus, seadmed, varuosad, kütus ja muud varud ning reisijale kohapeal tarbimiseks võõrandatav kaup, välja arvatud ühenduse vetes sõitval merelaeval kaasamüüdav kaup;
  • peamiselt rahvusvahelisi lende korraldava lennuettevõtja kasutatav õhusõiduk ning selle varustus, seadmed, varuosad, kütus ja muud varud ning reisijale kohapeal tarbimiseks võõrandatav kaup, välja arvatud ühendusesisesel lennul õhusõidukis kaasamüüdav kaup;
  • kaup, mis võõrandatakse ja toimetatakse teise liikmesriiki diplomaatilisele esindajale, konsulaarametnikule (välja arvatud aukonsul) ning erimissiooni ja Välisministeeriumi tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esindajale või esindusele, diplomaatilisele esindusele või konsulaarasutusele, erimissioonile ning ühenduse institutsioonile;
  • teise liikmesriiki, mis on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) liikmesriik, võõrandatav ja toimetatav kaup mis tahes muu NATO liikmesriigi relvajõudude või nendega kaasas oleva tsiviilkoosseisu tarbeks või toitlustamiseks, kui need relvajõud osalevad ühises kaitsetegevuses;
  • Eesti Pangale võõrandatav kuld.
§ 15 lg 4 p 7 Art 153
24

Vahendamisteenus, kui vahendatakse järgnevat teenust:

  • rahvusvahelise reisi ajal laeval või õhusõidukil reisijale osutatav reisiks vajalik teenus; 
  • rahvusvahelistes vetes sõitva laeva teenindamisega otseselt seotud sadamateenus;
  • peamiselt rahvusvahelisi lende korraldava lennuettevõtja õhusõiduki teenindamisega otseselt seotud navigatsiooniteenus ja lennuväljateenus;
  • rahvusvahelistes vetes sõitva merelaeva, välja arvatud ettevõtlusega mitteseotud huvi- või lõbusõiduks kasutatava laeva, remontimine, hooldamine, prahtimine, rendile või kasutusvaldusesse andmine või sellises merelaeval kasutatava seadme remontimine, hooldamine, rendile või kasutusvaldusesse andmine;
  • peamiselt rahvusvahelisi lende teostava lennuettevõtja kasutatava õhusõiduki remontimine, hooldamine, prahtimine, rendile või kasutusvaldusesse andmine või sellises õhusõidukis kasutatava seadme remontimine, hooldamine, rendile või kasutusvaldusesse andmine;
  • kauba eksportimiseks osutatav kaubaveoteenus, kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused;
  • kauba importimiseks osutatav kaubaveoteenus, kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused, kui nimetatud teenuste kulu on arvatud imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka;
  • töö vallasasjaga, mis on selle teenuse osutamiseks soetatud Eestist või  toimetatud Eestisse ning see vallasasi toimetatakse pärast teenuse osutamist ühendusest välja;
  • teenus mida osutatakse käibemaksuseaduse § 15 lõike 3 punktides 5 või 6 nimetatud isikule, esindusele, asutusele, erimissioonile, ühenduse institutsioonile või relvajõule. 
§ 15 lg 4 p 7 Art 153
25 Välistransiidi tolliprotseduuril oleva kauba veoteenus, sellise kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused, kui see vedu moodustab osa veost, mis algab või lõpeb ühendusevälises riigis. § 15 lg 4 p 8 -
26 Kauba eksportimiseks osutatav kaubaveoteenus, kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused. § 15 lg 4 p 9 Art 146 (1) (e)
27 Kauba importimiseks osutatav kaubaveoteenus, kaubaveo korraldamise teenus ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused, kui nimetatud teenuste kulu on arvatud imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka. § 15 lg 4 p 10 Art 146 (1) (e)
28 Kauba vedu Assooridele või Madeirale või sealt Eestisse või teise liikmesriiki. § 15 lg 4 p 11 Art 142
29 Töö vallasasjaga, mis on selle teenuse osutamiseks soetatud Eestist või toimetatud Eestisse ning see vallasasi toimetatakse pärast teenuse osutamist ühendusest välja. § 15 lg 4 p 12 Art 146 (1) (d)
30 Eestis osutatakse reisijateveo teenust (nimetatud KMS § 10 lg 2 p 3), kaasaarvatud reisijate isikliku pagasi ja isikliku transpordivahendi vedu, kui Eestis osutatav reisijateveo teenus on rahvusvahelise reisi osa. § 15 lg 4 p 13 Art 382
31 Teenus, mida osutatakse välisriigis asuvale käibemaksuseaduse § 15 lõike 3 punktides 5 või 6 nimetatud isikule, esindusele, asutusele, erimissioonile, ühenduse institutsioonile või relvajõule. § 15 lg 4 p 14 Art 151(1)
  Maksuvabad teenused     
32 Universaalne postiteenus postiseaduse tähenduses ja riikliku pensionikindlustuse seadusega ettenähtud korras riiklike pensionide, abirahade, toetuste ja hüvitiste posti vahendusel väljamaksmine. § 16 lg 1 p 1 Art 132 (1) (a)
33 Tervishoiuteenus tervishoiuteenuse korraldamise seaduse tähenduses.  § 16 lg 1 p 2 Art 132 (1) (b) ja (c)
34 Sotsiaalministri määrusega kinnitatud nimekirjas nimetatud inimorgan või -kude, inimveri või inimverest valmistatud verepreparaat ja rinnapiim. § 16 lg 1 p 2 Art 132 (1) (d)
35 Hambatehniku poolt kutsealases tegevuses osutatav teenus. § 16 lg 1 p 21 Art 132 (e)
36 Teenus, mida mittetulundusühing tasuta või liikmemaksu eest osutab oma liikmele, ning spordirajatise või spordivahendite kasutamise teenus, mida mittetulundusühing osutab füüsilisele isikule.  § 16 lg 1 p 3 Art 132 (1) (f) või (l) või (m)
37 Sotsiaalhoolekande seaduse § 10 punktides 1, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 3, 4, 5, 51 ja 6 nimetatud sotsiaalteenus ja § 10 punktis 21 nimetatud riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarvest rahastatav sotsiaalteenus. § 16 lg 1 p 4  Art 132 (1) (g)
38 Laste ja noorukite kaitsega seotud turvakoduteenus. § 16 lg 1 p 5  Art 132 (1) (h)
39 Alus-, põhi-, kutse-, kesk- või kõrghariduskoolitus, sealhulgas õppevahend, mille koolitusteenuse osutaja võõrandab teenuse saajale, üldhariduskoolitusega seotud eraõppetunni andmine ja muu koolitus, välja arvatud ärilistel eesmärkidel antav muu koolitus. § 16 lg 1 p 6    Art 132 (1) (i) või (j)
40 Haige, vigastatu või puudega inimese vedu selleks kohandatud sõidukiga, mis vastab liiklusseaduses kehtestatud nõuetele. § 16 lg 1 p 7 Art 132 (1) (p)
41 Teenus, mida sõltumatu isikuteühendus osutab oma liikmele, kui on täidetud järgmised tingimused: teenuse saaja käive on 90% ulatuses maksuvaba või tema tegevus ei kuulu käibemaksuga maksustamisele; teenus on otseselt vajalik liikme põhitegevuseks ning teenuse eest makstav tasu ei ületa teenuse osutamiseks tehtud kulutusi. § 16 lg 1 p 8 Art 132 (1) (f)
42 Kindlustusteenus, sealhulgas edasikindlustus- ja kindlustusvahendusteenus. § 16 lg 2 p 1 Art 135 (1) (a)
43 Kinnisasja või selle osa üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmine.  § 16 lg 2 p 2 Art 135 (1) (l)
44 Väärtpaber  § 16 lg 2 p 6 Art 135 (1) (f)
45 Loteriipilet ja hasartmängu korraldamine, välja arvatud kaubandusliku loterii korraldamine ning sellise osavusmängu korraldamine, mille ainus võimalik võit on uuesti osaleda samas mängus. § 16 lg 2 p 7 Art 135 (1) (i)
46 Investeeringukulla võõrandamise või võõrandamislepingu sõlmimisega seotud teenus või nende käibega seotud teenus, mida osutab teise isiku nimel ja arvel tegutsev agent. § 16 lg 2 p 8 Art 347
47 Käibemaksuseaduse § 16 lg 21 nimetatud finantsteenused:
1) hoiustamistehingud avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks;
2) laenutehingud, sealhulgas tarbijakrediit, hüpoteeklaenud ja muud äritehingute finantseerimise tehingud;
3) liisingutehingud;
4) arveldus-, sularaha siirdamise ja muud raha edastamise tehingud;
5) mittesularahaliste maksevahendite, näiteks elektrooniliste maksevahendite, e-raha, reisitšekkide ja vekslite väljastamine ja haldamine;
6) tagatis- ja garantiitehingud ning muud isikule tulevikus siduvaid kohustusi tekitavad tehingud;
7) tehingud nii oma kui ka klientide arvel väärtpaberituru seaduse §-s 2 sätestatud kaubeldavate väärtpaberite ja välisvaluutaga ning muud rahaturutehingud, sealhulgas tehingud tšekkide, vekslite, hoiusesertifikaatide ja muude selletaoliste instrumentidega;
8) väärtpaberite emiteerimise, müügi ja ostmisega seotud tehingud ja toimingud;
9) rahamaakleri tegevus;
10) käesoleva lõike punktides 1–9 nimetatud teenustega seotud läbirääkimisteenus;
11) investeerimisfondide seaduses sätestatud investeerimisfondi ja muu finantsjärelevalve alla kuuluva Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi investeerimisfondi valitsemine, sealhulgas fondivalitseja ülesannete edasiandmise korral fondi valitsemisega seonduvate teenuste osutamine fondile.
§ 16 lg 21 vastavale punktile Art 135 (1) punktid b kuni g
  Erikord    
48 Erikorra alusel maksustatav reisiteenus „Kasuminormi maksustamise kord – reisibürood“
(ingl. k „Margin scheme – Travel agents“)

 

Nr Kaup KMS Direktiiv
2006/112
  Kaupa maksustatakse 0% määraga    
1 Kauba võõrandamine teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele koos selle toimetamisega Eestist teise liikmesriiki ning aktsiisikauba võõrandamine teise liimesriigi isikule koos selle toimetamisega Eestist teise liimesriiki.

§ 15 lg 3 p 2

Art 138
2 Kauba toimetamine Eestist teise liikmesriiki oma seal toimuva ettevõtluse tarbeks, sealhulgas äriühingu ja tema teises liikmesriigis asuva püsiva tegevuskoha vaheline kauba üleandmine. (eeldusel, et kaupade toimetamist käsitatakse teises liikmesriigis ühendusesisese kauba soetusena ning Eesti äriühing on end teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreerinud).

§ 15 lg 3 p 2

Art 138
3 Võrgu kaudu edastatava maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergia võõrandamine teise liikmesriigi edasimüüjale või muule isikule, kes Eestis seda kaupa ei kasuta. (KMS § 9 lg 2 p 3) „Pöördmaksustamine“
(ingl. k „Reverse charge“)
4 Rahvusvahelistes vetes sõitev merelaev (välja arvatud ettevõtlusega mitteseotud huvi- või lõbusõitudeks kasutatav merelaev) ja sellise merelaeva varustus, seadmed, varuosad, kütus ja muud varud ning reisijale kohapeal tarbimiseks võõrandatav kaup. (Kaasamüüdava kauba korral ei rakendata) § 15 lg 3 p 3 Merelaev, seadmed ja varuosad art 148 (c).
Merelaeva varustus ja kütus art 148 (a).
Kohapeal tarbimiseks võõrandatav kaup art 37 (3).
5 Peamiselt rahvusvahelisi lende korraldava lennuettevõtja kasutatav õhusõiduk ning selle varustus, seadmed, varuosad, kütus ja muud varud ning reisijale kohapeal tarbimiseks võõrandatav kaup. (Kaasamüüdava kauba korral ei rakendata) § 15 lg 3 p 4 Õhusõiduk, seadmed ja varuosad art 148 (f).
Õhusõiduki varustus ja kütus art 148 (e).
Kohapeal tarbimiseks võõrandatav kaup art 37 (3).
6 Kaup, mis võõrandatakse ja toimetatakse teise liikmesriiki diplomaatilisele esindajale, konsulaarametnikule (välja arvatud aukonsul) ning erimissiooni ja Välisministeeriumi tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esindajale või esindusele, diplomaatilisele esindusele või konsulaarasutusele, erimissioonile ning ühenduse institutsioonile. § 15 lg 3 p 5 Art 151 (1)
7 Teise liikmesriiki, mis on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) liikmesriik, võõrandatav ja toimetatav kaup mis tahes muu NATO liikmesriigi relvajõudude või nendega kaasas oleva tsiviilkoosseisu tarbeks või toitlustamiseks, kui need relvajõud osalevad ühises kaitsetegevuses. § 15 lg 3 p 6 Art 151 (1)
8 Vabatsoonis või vabalaos olev ühenduseväline kaup (ühenduse tolliseadustiku tähenduses), kui seda kaupa ei ole suunatud ühelegi tolliprotseduurile ning seda ei ole tarbitud ega kasutatud muudel kui tollieeskirjades ettenähtud juhtudel. § 15 lg 3 p 7 Art 156 (1) (b)
9 Vabatsooni või vabalattu paigutatud või muu ühenduseväline kaup, mis on suunatud tolliladustamise tolliprotseduurile, peatamissüsteemiga seestöötlemise tolliprotseduurile, transiidi tolliprotseduurile või impordimaksudest täieliku vabastusega ajutise impordi tolliprotseduurile, või ajutiselt ladustatud ühenduseväline kaup tingimusel, et seda kaupa ei ole viidud tollijärelevalve alt ebaseaduslikult välja ja ei ole tarbitud ega kasutatud muudel kui tollieeskirjades ettenähtud juhtudel. § 15 lg 3 p 8 Art 156 (1) (a) (b) (c)
10 Ekspordi eesmärgil vabatsooni või vabalattu toimetatav ja võõrandatav ühenduse kaup ja vabatsoonis või vabalaos olev ühenduse kaup, mis eksporditakse kahe kuu jooksul vabatsooni või vabalattu toimetamisest. § 15 lg 3 p 9 Art 156 (1) (b)
11 Eesti Pangale võõrandatav kuld.  § 15 lg 3 p 10 Art 152
12 Direktiivi 2006/112/EÜ V lisas nimetatud kaup, kui see suunatakse viivitamata maksuladustamisele või on maksuladustatud ja tehinguga ei kaasne kauba maksuladustamise lõpetamine. (V.a juhul kui tarbimisse lubatud kütus on paigutatud ka aktsiisilattu) § 15 lg 3 p 11 Art 160
13 Aktsiisilattu paigutatud ajutises aktsiisivabastuses olev aktsiisikaup, kui tehinguga ei kaasne kauba aktsiisilaost väljatoimetamist, välja arvatud aktsiisikauba toimetamine ühest aktsiisilaost teise. § 15 lg 3 p 12 Art 160 (1) (b)
14 Ühendusevälise riigi füüsilisele isikule müüdava kauba ekspordina käsitamine. § 5 lg 2 Art 147
   Maksuvabad kaubad    
15 Hambaarsti või hambatehniku poolt võõrandatav hambaprotees. § 16 lg 1 p 21 Art 132 (1) (e)
16 Kinnisasi või selle osa. (Maksuvabastust ei kohaldata kinnisasjale, mille oluline osa on ehitis ehitusseadustiku tähenduses või ehitise osa, mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa esmast kasutuselevõttu; ega kinnisasjale, mille oluline osa on oluliselt parendatud ehitis või selle osa ning mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu, ning krundile planeerimisseaduse tähenduses, kui sellel ei asu ehitist) § 16 lg 2 p 3  Art 135 (1) (j) või (k)
17 Eesti Vabariigis kehtiv postimaksevahend, kui müüakse nimiväärtuses. § 16 lg 2 p 4 Art 135 (1) (h)
18 Investeeringukuld. § 16 lg 2 p 8 Art 346
19 Kaup, mille soetamisel puudus õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, välja arvatud juhul, kui kaup on soetatud enne soetaja maksukohustuslasena registreerimist või kui kauba soetamisel on sisendkäibemaks maha arvatud osaliselt. § 16 lg 2 p 9 Art 136
  Erisätted    
20 Uue transpordivahendi ühendusesisene võõrandamine. § 15 lg 3 p 2 + andmed, mis tõendavad, et on uus transpordi-vahend Art 138 (2) (a) + andmed, mis tõendavad, et on uus transpordi-vahend
21 Kolmnurktehingu puhul kauba võõrandaja. (Esimese liikmesriigi maksukohustuslane, kes käsitab tehingut kauba ühendusesise käibena)

§ 15 lg 3 p 2

Art 138
22 Kolmnurktehingu puhul kauba edasimüüja.  „Pöördmaksustamine“
(ingl. k „Reverse charge“)
23 Kasutatud kauba edasimüügi maksustamine erikorra alusel. (KMS § 41 ja § 42) „Kasuminormi maksustamise kord – kasutatud kaubad“
(ingl. k. „Margin sceme – Second-hand goods“)
24 Originaalkunstiteose edasimüügi maksustamine erikorra alusel. (§ 41 ja § 42) „Kasuminormi maksustamise kord – kunstiteosed“
(ingl. k „Margin sceme – Works of art“)
25 Kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi maksustamine erikorra alusel. (§ 41 ja § 42) „Kasuminormi maksustamise kord - kollektsiooni ja antiikesemed“
(ingl. k „Margin sceme – Collector`s items and antiques
26 Kinnisasja, metallijäätmete ja kulla maksustamine erikorra alusel vastavalt KMS § 411 toodud juhtudel. (Siseriiklik pöördmaksustamine) „Pöördmaksustamine“
(ingl. k „Reverse charge“)

Muud viited
  • Kui ettevõtlusega tegelev välisriigi isik on määranud maksuesindaja (KMS § 20), siis selle maksuesindaja maksukohustuslasena registreerimise number, nimi, aadress ning viide KMS § 20 lõikele 6 või direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 204
  • Käibemaksuseaduse § 37 lõike 5 alusel arve koostamisel märge „endale arve koostamine“ (ingl. k „self-billing“)

Märkused
  • Maksuvabastuse ning 0% määra rakendamisel (v.a juhul kui märkida tuleb „pöördmaksustamine“) võib viited käibemaksuseadusele või direktiivile asendada muu selge ja üheselt mõistetava märkega.
  • Kauba ekspordi korral viidet maksumäära aluseks olevale sättele ei tule märkida (v.a juhul kui kauba ekspordina käsitatakse ühendusvälise riigi füüsilisele isikule kauba müümist).
  • Kui käive kuulub pöördmaksustamisele, siis märgitakse arvele „pöördmaksustamine“ sõltumata sellest, kas tegemist on maksuvaba käibega või maksustatakse käivet 0% määraga. Näiteks kauba ekspordiga seotud kaubaveoteenuse osutamisel teise liikmesriigi maksukohustuslasele pannakse märge „pöördmaksustamine“. Samuti märgitakse arvele viide „pöördmaksustamine“ juhtudel, kui käibe tekkimise koht on teises liikmesriigis kus rakendatakse laialdast pöördmaksustamist  (lähtudes direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 194) ning seetõttu kauba müüja või teenuse osutaja ei ole kohustatud teises liikmesriigis end maksukohustuslasena registreerima. Näiteks kinnisasjaga seotud teenuse osutamisel teise liikmesriigi maksukohustuslasele liikmesriigis, kus rakendatakse laialdast pöördmaksustamist märgitakse arvele „pöördmaksustamine“.
     

17.3. Lihtsustatud arve väljastamine


KMS § 37 lõike 9 kohaselt on võimalik väljastada lihtsustatud nõuetele vastavaid arveid, kui arve väljastatakse reisijateveo teenuse osutamisel või parkimisautomaadi, automaattankla makseterminali jm samalaadsete aparaatide kaudu. Vastav säte tähendab eelkõige seda, et ka maksukohustuslasel, kes vastava teenuse saab, on sisendkäibemaksu mahaarvamisel võimalik aluseks võtta arve, mis vastab üksnes lihtsustatud arve nõuetele. Lihtsustatud arve võib väljastada, kui arvel olev summa ei ületa 160 eurot ilma käibemaksuta.

Lihtsustatud arvele tuleb märkida vähemalt arve väljastamise kuupäev, maksukohustuslase nimi ja maksukohustuslasena registreerimise number, kauba või teenuse nimetus või kirjeldus ning maksustatav summa ja tasumisele kuuluv käibemaksusumma (KMS § 37 lg 10).

Maksukohustuslane, kellele väljastatakse lihtsustatud arve, on kohustatud sellele arvele märkima oma nime ja maksukohustuslasena registreerimise numbri (KMS § 37 lg 11).
 

04.10.2017