Sa oled siin

Käibemaksuseaduse muudatused alates 01.01.2022

Alates 1. jaanuarist 2022 viiakse käibemaksuseadusesse sätted, millega antakse maksukohustuslasele võimalus kindlate tingimuste täitmise korral vähendada oma käibemaksukohustust seoses lootusetu võlgnevusega.

Praegu ei mõjuta ostja maksejõuetus kaubalt või teenuselt maksmisele kuuluva käibemaksu suurust, kui kaup tegelikult võõrandati või teenus osutati, kuid ostja ei ole selle eest kas üldse või täies ulatuses tasunud. Osaliselt või täielikult tasumata arvetega seotud käibemaksuarvestuse korra muudatus tuleneb Euroopa Kohtu lahendist C-246/16, mis muutis eelnevates kohtulahendites toodud põhimõtet Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi 2006/112/EÜ artikli 90 lõike 2 käsitluse osas.

Seda kohtulahendit arvestades täiendati käibemaksuseadust paragrahviga 291 jõustumisajaga 01.01.2022. Alates sellest kuupäevast saab maksukohustuslane vähendada oma käibemaksukohustust järgmiste asjaolude esinemisel:

  1. võõrandatud kauba või osutatud teenuse eest on väljastatud arve vastavalt käibemaksuseaduse §-le 37;
  2. käibemaksusumma on tehingult arvutatud ja kajastatud tehingu maksustamisperioodi käibedeklaratsioonil;
  3. nõuet pole võõrandatud;
  4. arve tasumise tähtpäevast on möödunud vähemalt 12 kuud, kuid mitte rohkem kui kolm aastat, välja arvatud punktis 6 nimetatud juhul;
  5. nõue on raamatupidamises maha kantud, kuna nõuet ei ole olnud võimalik koguda, vaatamata maksukohustuslase püüdlustele teha kõik endast olenev nõude kogumiseks, või selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saada olevat tulu;
  6. suuremat kui 30 000-eurost käibemaksu sisaldava nõude korral on nõue tõendatud jõustunud kohtulahendiga;
  7. kauba soetaja või teenuse saaja ei ole seotud isik tulumaksuseaduse tähenduses;
  8. maksukohustuslane on kauba soetajat või teenuse saajat teavitanud kirjalikult nõude raamatupidamises mahakandmisest selle mahakandmise kuul, märkides ära mahakantud nõudega seotud käibemaksusumma.

Kui kõik need tingimused on täidetud, saab müüja oma käibemaksukohustust tasumata summa ulatuses vähendada maksustamisperioodil, mil nõue raamatupidamisarvestuses maha kantakse. Kui maksukohustust sel viisil vähendatakse, kuid vähendamise aluseks olev nõue hiljem siiski osaliselt või täielikult tasutakse, siis arvestatakse see nõue vastavalt tasutud osale maksustatava väärtuse hulka sellel maksustamisperioodil, kui nõue osaliselt või täielikult tasutakse.

Kauba või teenuse eest maksejõuetuse tõttu osaliselt või täielikult tasumata jätnud ostja peab arvestama, et kui ta on samuti käibemaksukohustuslane, on arvanud osaliselt või täielikult tasumata arves sisalduva käibemaksu sisendkäibemaksuna maha ja on saanud müüjalt teavituse nõude raamatupidamises mahakandmise kohta, siis on tema kohustatud selle nõudega seotud käibemaksusumma võrra suurendama oma maksukohustust teavituse saamise maksustamisperioodil.

Eespool loetletud tingimuste täitmisel saab käibemaksuseaduse § 291 rakendada alates 2022. aasta 1. jaanuarist maha kantud lootusetute võlgade puhul. Paragrahvi 291 lõikes 2 on sätestatud: „(2) Maksukohustuslane korrigeerib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võõrandatud kaubalt või osutatud teenuselt, mille eest on osaliselt või täielikult tasumata, arvestatud käibemaksusumma võrra oma tasumisele kuuluvat käibemaksusummat maksustamisperioodil, kui nõue raamatupidamisarvestuses maha kanti." Kui nõue kantakse maha ajal, mil käibemaksuseaduse uus säte veel ei kehti (enne 01.01.2022), siis ka ei saa müüja § 291 veel rakendada ja selle uue sätte alusel oma maksukohustust vähendada.

20.04.2021