Sa oled siin

Töötamise registri küsimused ja vastused

Kes registreerib töötamise?
Kelle töötamine tuleb registreerida?
Millised andmed tuleb registrisse kanda?
Kuidas saab välismaalane töötamise registreerimiseks Eesti isikukoodi?
Kuidas ja kus saab töötamist registreerida?
Kas töötamise registris on võimalik andmeid parandada?
 

Kes registreerib töötamise?
 

1. Kes registreerib õpilasmaleva raames tööd tegevad õpilased?

Töötamise registreerib see isik, kes sõlmib töötamise aluseks oleva kokkuleppe (lepingu) ja teeb väljamaksed ehk see asutus või ettevõte, kelle juures noor tööl käib.

2. Emaettevõte maksab tütarettevõtte arve alusel tütarettevõtte juhatuse liikmele tasu. Kas sellisel juhul registreerib tütarettevõte või emaettevõte?

Maksukorralduse seaduse § 251 lg 3 järgi on töötamise registreerimisel tööd võimaldavaks isikuks see isik, kes sõlmib töötamise aluseks oleva kokkuleppe. Juhul kui töötamise aluseks oleva kokkuleppe on sõlminud tütarettevõte, on registreerimiskohustus tütarettevõttel. Juhul kui väljamakse tegija (maksudeklaratsioonide esitaja) ja tegelik tööd võimaldav isik on erinevad, tuleb registreerimisel lisaks märkida tööd tegevale isikule tegeliku väljamaksete tegija andmed.

3. Kes registreerib töötajaid riigi- ja kohaliku omavalistuse asutuste puhul, kes kasutavad tsentraliseeritud raamatupidamist, st inimesega sõlmib lepingu nt vallas asuv kool, kuid väljamakseid töötajatele teeb omavalitsus?

Registreerib asutus, kes sõlmis töötamise aluseks oleva kokkuleppe ehk kool. Töötamise registris tuleb väljamakse tegijaks märkida omavalitsus.

4. Kas füüsiline isik peab töötamise registris registreerima VÕS-lepinguga teenuseid osutava isiku?

Jah. Maksukorralduse seaduse § 251 lg 3 p 4 kohaselt võib tööd võimaldavaks isikuks olla ka füüsiline isik. Kui võlaõigusseaduslik leping on sõlmitud teise füüsilise isikuga ja töötamisel tekib maksukohustus Eestis, tuleb see töötamine registreerida.

5. Kas mittetulundusühingud (MTÜ) ja sihtasutused (SA) on äriseadustiku mõistes äriühingud? Kas MTÜ-des ja SA-des vabatahtlikkuse alusel töötavad isikud tuleb kanda töötamise registrisse?

Mittetulundusühingud ja sihtasutused ei ole äriseadustiku mõistes äriühingud. MTÜ-des ja SA-des vabatahtlikkuse alusel tegutsevaid isikuid töötamise registris registreerima ei pea. Aga juhul, kui tegevuse eesmärgiks on käibe ja kasumi teenimine, ei ole tegemist enam heategevusliku tegevusega, vaid töötamisega, mis tuleb registreerida. Vabatahtliku tegevuse maksustamisest »


Kelle töötamine tuleb registreerida?
 

1. Kas juhatuse liikmed, kes töötasu sellest ettevõttest ei saa, tuleb registreerida?

Juhatuse liikmel on õigus saada oma ametiülesannete täitmise eest osaühingult juhatuse liikme tasu. Kui osaühing juhatuse liikmele tasu ei maksa, siis juhatuse liiget töötamise registris registreerima ei pea. Sel juhul on juhatuse liige kantud üksnes äriregistrisse.
Samas peab silmas pidama, et kui juhatuse liige (võib olla ka ainuosanik) tegutseb aktiivselt äriühingu sisulises tegevuses ning tema tegevuse tagajärjel tekib äriühingul kasum, siis peab ta oma töö eest saama ka kõigi tööjõumaksudega maksustatud töötasu. Näiteks kui juhatuse liige valmistab restoranis ise toitu, siis teeb ta koka tööd või kui juhatuse liige töötab ehitusobjektil, siis teeb ta ehitaja tööd jne. Nendel juhtudel on tegemist juba töösuhtega ja isik peab olema registreeritud töötamise registris.

2. Kuidas registreerida, kui isik saab ühest firmast nii juhatuse liikme tasu kui töötab töölepinguga?

Mõlemad töötamised tuleb registreerida, tekib kaks eraldi töötamise kannet.

3. Kas tuleb registreerida endine töötaja, kellele makstakse konkurentsipiirangu hüvitist?

Ei pea registreerima, kuna tegemist ei ole töötamisega maksukorralduse seaduse § 251 lg 3 mõttes. Isikule tehtud väljamaksed tuleb aga deklareerida tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni vormil TSD (väljamakse liik 17).

4. Kas endine töötaja tuleb registreerida, kui pärast lepingu lõppemist (nt aasta lõpus) makstakse talle preemiat või tulemustasu?

Ei tule, kuna töötamine on lõppenud ning väljamakse tehakse juba lõppenud töötamise (varasema perioodi) eest.

5. Kas töötamise registrisse peab registreerituks jääma töötaja, kes on lähetatud mõneks ajaks välismaale ja isikul Eestis maksukohustust selle aja eest ei teki?

Maksukohustuse üleminekul teise riiki tuleb töötamine töötamise registris lõpetada või peatada.

6. Poola ettevõte lähetab oma Poola töötajad aastaks Eestisse tööle. Poola ettevõte registreerib end mitteresidendist palgamaksude maksjaks ning tasub töötasult maksud ja maksed vastavalt Eesti seadusandluse kohaselt, kuivõrd Poola töötajad viibivad Eestis kauem kui kuus kuud. Kas Poola ettevõttel tuleb Eestisse lähetatud töötajad (Poolas sotsiaalselt kindlustatud, eksisteerib A1) töötamise registris registreerida?

Jah. Maksukorralduse seaduse § 251 lg 4 kohaselt tuleb töötamine registreerida, kui tekib Eestis maksukohustus. Kui isikutel ei ole õigust Eesti ravikindlustusele (nad on kindlustatud Poolas), tuleb registreerimisel valida töötamise liigiks „Töötamine tulumaksukohustuse tekkimisega Eestis, sotsiaalkindlustusmaksed välisriigis“.

7. Kas tulumaksuga maksustatud stipendiumi, rendi-, litsentsi- jms tasu saaja saaja tuleb töötamise registris registreerida? Kas autoritasu saaja tuleb registreerida?

Töötamise peab registreerima autorilepingu alusel uue teose loomise või kasutamise korral, mil kohaldatakse autorilepingule võlaõigusseaduses töövõtu kohta sätestatut (autoriõiguse seaduse § 48 lg 4).
Teistel nimetatud juhtudel ei ole tegemist töötamisega maksukorralduse seaduse § 251 lg 3 mõttes ning registreerima ei pea.

8. Kas töötamise registris tuleb registreerida suulise lepinguga töötamine?

Jah, registreerida tuleb kõikide füüsiliste isikute töötamised, kelle töötamisel tekib Eestis maksukohustus ning seda olenemata lepingu vormist ja ajalisest kestvusest.

9. Kui vormistatakse tööettevõtuleping näiteks üheks päevaks (ettekande pidamine vms) ning sellel isikul on põhitöökoht teises ettevõttes ning miinimumkuumääralt sotsiaalmaksu tasuda ei tule, kas tuleb registreerida kui „VÕS leping”? Kui leping sõlmitakse üheks päevaks, kas siis registreerimise algus ja lõpp märkida samale päevale?

Jah, töötamine tuleb registreerida ja valida töötamise liigiks „VõS leping“. Töötamise algus- ja lõpukuupäev on sama.

10. Millal tuleb tasuta töötamine registreerida?

Mõisted tasuta töötamine ja vabatahtlik tegevus ei ole samatähenduslikud ning maksukorralduse seaduse mõistes tuleb neid eristada. Tasuta töötamine äriühingu või FIE majandushuvides eeldab töötamise registris registreerimist, kuivõrd tavapäraselt makstakse sellise töötamise eest tasu ning töötamisel on töölepingu või VÕS-lepingu tunnused. Kahtluse korral, kas mingi tegevus tuleb kanda töötamise registrisse, tuleb esmalt analüüsida, kas tegevus võib üldse olla käsitletav töö tegemisena. Kui isik ei tee tööd, siis ei ole midagi (st töötamist) registreerida. Tasuta töötamine kasumi teenimisele suunatud ärisektoris saab olla ikkagi üksnes erandlik ning ei ole mõeldav, et keegi teeks pikema perioodi vältel tööd ilma selle eest tasu saamata.
Puhtalt heategevusliku olemusega tegevust — nt abivajajate abistamine või ühiskonna hüvanguks tegutsemine, mis ei ole seotud ettevõtja põhitegevusega ega soodusta tema majandushuve, registrisse ei kanta. Vabatahtliku tegevuse saab siduda avaliku huvi ja ühiskonnaga, mille käigus pakutakse oma aega, energiat või oskuseid vabast ajast ja tahtest ning mille eest tavapäraselt tasu ei maksta. Majandushuvi omajaks saab töötamise registri seisukohalt olla üksnes äriühing (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu) või füüsilisest isikust ettevõtja. Muud juriidilised isikud (sihtasutus ja mittetulundusühing) nende olemusest lähtudes majandushuvi omajaks olla ei saa.

11. Kas proovipäeval osaleja tuleb registreerida?

Eestis kehtivate seaduste kohaselt võib proovipäeval olla ainult Eesti Töötukassas arvele võetud töötu, kelle suhtes on rakendatud tööturumeedet vastavalt tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 41 lõikele 1 ja selle alusel välja antud Vabariigi Valitsuse määruse „Tööhõiveprogramm 2017–2020” §-le 20. Muid proovipäevi ette nähtud ei ole, töötaja proovimiseks on töölepingu seaduses ette nähtud katseaeg. Juhime tähelepanu, et ka töötuna arvel olev isik, kelle suhtes on rakendatud tööturumeedet, võib proovipäeval olla ainult ühe päeva ning seda töötamise registris registreerima ei pea. Küll aga peab isik ka sellel päeval olema enne tööle asumist töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt juhendatud.
Kõik ülejäänud tööle lubatud, kuid lepinguta isikud on töölepingu seaduse § 4 lg 2 alusel vaadeldavad töölepingu alusel töötavate töötajatena ning nende töötamine tuleb ka vastavalt registreerida.

12. Kas töövari tuleb registreerida?

Juhul kui isik tuleb tutvuma võimaliku pakutava tööga, et seejärel otsustada, kas asuda sellele töökohale või mitte, ning tema tegevus piirdub ainult võimaliku töö vaatlemisega, siis teda töötamise registris registreerida ei tule. Juhul kui isik lubatakse juba tööle (tööd proovima), on tegemist töölepingu seaduse § 4 lg 2 kohaselt töölepingu alusel töötava töötajaga, kelle töötamine tuleb registreerida.

13. Kas praktikant tuleb registreerida?

Üldjuhul sõlmitakse praktika läbimise kohta kolmepoolne praktikaleping (õppeasutus, praktikant, praktikaandja). Juhul, kui praktika eest praktikandile tasu ei maksta, siis praktika läbimist töötamise registris registreerima ei pea. Juhul, kui praktika alguses otsustatakse maksta praktikandile ka tasu, siis on tegemist juba töötamisega, mis tuleb registreerida.

14. Praktikandiga on sõlmitud kolmepoolne praktikaleping praktika läbimise kohta ettevõttes (õppeasutus, praktikant, praktikaandja), praktikant läbib praktika ning praktika lõppedes otsustab praktikaandja maksta eriti silmapaistvale praktikandile tasu, sõlmides temaga töövõtulepingu. Praktikaandja ei saanud praktikaperioodi alguses eeldada, et ta tasustab praktikandi tööd. Mis hetkel peab/võib tööandja töötamise registreerida?

Sellisel juhul võib teha töötamise kande tagantjärele, kuna asjaolud on muutunud ning sellise kande tegemine on ka hiljem põhjendatud. Registrisse tuleb kanda tegelik töötamise aeg. Elektroonselt on võimalik andmeid parandada 3 kuud ning kui praktika mahub selle perioodi sisse, on elektroonselt võimalik teha vastav paranduskanne. Sellega tekib ka praktikandile töötuskindlustusstaaž.

15. Praktikandiga on sõlmitud kolmepoolne praktikaleping praktika läbimise kohta ettevõttes (õppeasutus, praktikant, praktikaandja), mis eeldab ka tasu maksmist praktika läbimise eest. Praktikant läbib praktika, mille lõppedes makstakse talle välja praktikalepinguga ettenähtud tasu. Kas praktikaandja peaks seda üldse registreerima, makstakse ju tasu mitte tehtud töö, vaid lihtsalt praktikas osalemise eest, mis ei ole töösuhe, kuid samas ei saa seda ka töövõtuks nimetada. Kuidas peaks tööandja antud juhul toimima?

Juhul kui praktika alguses otsustatakse maksta praktikandile ka tasu, siis tuleb töötamine registreerida. Üldjuhul on sellised töötamised reguleeritud töölepingu seadusega, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

16. Vallavalitsuste sihtasutuste nõukogu liikmetele otsustatakse palka maksta volikogu määrusega. Kui nende isikutega lepinguid sõlmitud ei ole, siis kas on vaja nõukogu liige registreerida?

On vaja registreerida. Töötamine, mille osas tekib maksukohustus, tuleb registreerida.

17. Kas volikogu liikmed, kes tasu ei saa, tuleb registreerida?

Ei, volikogu liikmed tuleb registreerida vaid juhul, kui volikogu liikmele tehakse maksustatavaid väljamakseid.

18. Kas seltsingu töötajad registreeritakse?

Kui tekib maksukohustus, tuleb registreerida. Seltsingu töötaja saab registreerida seltsingu liige enda nimel füüsilise isikuna (nagu toimub ka väljamaksete deklareerimine). Kui maksukohustust töötamisel ei teki, st väljamakseid ei ole, siis registreerida ei tule.

19. Kas töötamise registris tuleb registreerida ka FIE abikaasa?

Üldjuhul tuleb FIE abikaasa, kes osaleb FIE ettevõtlustegevuses, töötamise registris registreerida.
Erandina ei pea FIE oma abikaasat töötamise registris registreerima juhul, kui abikaasa on registreeritud Maksu- ja Tolliameti maksukohustuslaste registris FIE abikaasana ning FIE-l on kohustus maksta abikaasa eest sotsiaalmaksu.
Lugege täpsemalt juhendist „FIE abikaasa registreerimine maksukohustuslaste registris ning abikaasa eest sotsiaalmaksu arvestamine, deklareerimine ja tasumine”.

20. Kas töötamise registrisse tuleb registreerima hakata ka honorarisaajad (kellele makstavalt honorarilt deklareerime sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu)? Nad ei ole aga meie firma lepingulised töötajad, vaid tehakse meile mingi artikkel, pilt vmt, mille eest me maksame neile honorari, kui teos on kätte saadud ja ka avaldamisse läinud. Meile pole ette teada, millal nad seda teost/ tööd tegema hakkavad ja kas me üldse selle avaldame ja seega kas tasustamisele läheb, seega ei ole võimalik teada ka n-ö alustamise kuupäeva, vaid ainult väljamaksu kuupäev (millal honorar määratakse).

Töötamise registris tuleb registreerida honorarisaajad, kui nende puhul on tegemist töötamisega maksukorralduse seaduse § 251 lg 3 mõttes, mille kohaselt loetakse töötamiseks muuhulgas töö tegemist võlaõigusliku lepingu alusel. Töötamise alguseks on sellisel juhul lepingu jõustumise kuupäev.

Võlaõigusseaduse § 9 „Lepingu sõlmimine“ kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest.

Kui honorari (millelt deklareeritakse sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakset) makstakse näiteks ettetellitud töö või teenuse (artikkel, pilt vms) eest võlaõigusliku tellimuslepingu alusel, siis lepingu jõustumise kuupäevaks võiks lugeda autori nõustumist toimetuse ettepanekuga artikli kirjutamise kohta, muudel juhtudel – toimetuse otsuse langetamist artikli avaldamise ja selle eest honorari maksmise kohta.

Litsentsilepingu (nt autoriõiguse loovutamine) alusel tasu (millelt makstakse ainult tulumaksu) saajaid töötamise registris ei registreerita, kuna antud juhul ei ole tegemist töötamisega maksukorralduse seaduse § 251 lg 3 mõttes.

21. Kui töötaja asub tööle lapsehoolduspuhkuse ajal, millal töötamine on peatatud, siis kas töötamine tuleb eraldi registreerida või töötamise peatamine lõpetada?

Kui töötamine on peatatud lapsehoolduspuhkuse ajaks, aga isik töötab edasi sama tööandja juures, tuleb töötamise peatamine lõpetada. Selliselt on tagatud, et isikul on haigestumise korral õigus ka haigushüvitisele. Kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni on isik kindlustatud riigi poolt.

22. Kas FIE (notar, kohtutäitur, vandetõlk) tuleb töötamise registris registreerida?

FIE-t töötamise registris ei registreerita.
FIE-le, kes teostab töid või osutab teenuseid kui ettevõtja, tasutakse tööde eest arve alusel.

23. Tasume igal kuul ühekordsete maksetena erinevate lepinguvormide, mitte töölepingu alusel töötavatele isikutele tasusid (retsensioonid, ostetud katkendid teostest, ostetud pildid õpikutesse). Vastavalt lepingule maksustatakse kas ainult tulumaksuga või siis tulumaksu ja sotsiaalmaksuga jne. Vastavalt kehtivatele autorilepingutele makstakse honorarid välja vastavalt läbimüügile (mõnele igal kuul, mõnel paar korda aastas). Väljamaksed maksustatakse tulumaksuga. Millal tuleb töötamine registreerida, millal mitte?

Registreerida tuleb nende isikute töötamine, kelle autoritasud maksustatakse nii tulumaksuga, sotsiaalmaksuga kui ka maksetega (töötuskindlustusmakse ja kohustuslik kogumispensioni makse kohustatud isiku puhul).
Registreerida ei tule nende isikute töötamine, kelle autoritasud (litsentsitasud) maksustatakse ainult tulumaksuga.


Millised andmed tuleb registrisse kanda?


1. Kas töötukassa arvestab oma otsuste tegemisel ka lihtsustatud kehtivaid töötamise kandeid (SMSi või telefoni teel tehtud kandeid)? Kas töötu peab jätkuvalt oma tööle asumisest teavitama?

Töötukassa arvestab ka lihtsustatud kandeid, kuid lihtsustatud kande alusel automaatselt kohe arveloleku lõpetamist ei tehta. Makse peatatakse kuni täpsete asjaolude selgumiseni ehk kuni töötamise kande kinnitamiseni e-maksuametis/e-tollis. Kehtiva korra kohaselt peab töötu tööle asumisest töötukassat teavitama ka peale töötamise registri rakendumist.
Allikas: Eesti Töötukassa

2. Kui isik registreeritakse sünniajaga ja hiljem saab isik isikukoodi, kas siis teiste ametiasutustega vahetatakse sünnikuupäevaga registreeritud töötamise kande algus, või töötamine algab isikukoodiga registreerimsie hetkest.

Sünniajaga kanne muudetakse ja sünniaja asemele märgitakse isikukood. Töötamise alguseks loetakse kuupäev, mil esmane (sünniajaga) kanne tehti. Kui tehakse aga uus isikukoodiga kanne ja kõrvale jääb ka mõni sünniajaga kanne samale isikule, siis neid kandeid süsteemis kokku ei viida.

3. Kas (ja millises ulatuses) on piiratud 5-päevase töötamise uuesti registreerimine samal isikul?

Maksukorralduse seaduse § 254 järgi on sünniajaga registreerimine ette nähtud kuni viie päeva pikkuseks töötamiseks juhtudel mil isikul ei ole objektiivsetel asjaoludel võimalik isikukoodi taotleda. Kui töötamine kestab tegelikkuses kauem, tuleb isikul võtta isikukood. Samale isikule korduvalt viieks päevaks töötamise registreerimisel piirangud aga puuduvad. Ilma isikukoodita registreeringu korral ei laiene töötajale Eestis sotsiaalsed tagatised (nt ravikindlustus).

4. Töötajale võimaldatakse tööandjaga kooskõlastamisel tasustamata puhkus 1 kuuks (kuu esimesest kuni viimase päevani). Tööandja registreerib töötamise peatamise töötamise registris, kuid hiljem esitab töötaja töövõimetuslehe osa puhkuse kohta. Tööandja teeb vastavad muudatused töötamise registris – tühistab kande. Kas selline muudatus on registreerimise korra rikkumine?

Ei ole rikkumine, kuna kande tühistamine on põhjendatud. Kui tööandja peatamise kannet ei tühista, siis ei ole tööandjal võimalik haiguslehte registreerida.


Kuidas saab välismaalane töötamise registreerimiseks Eesti isikukoodi?
 

1. Kas selleks, et Eesti tööandja saaks mitteresidendist (sh Euroopa Liidu kodanik) töötaja töötamise registris registreerida, tuleb mitteresidendil hankida Eesti isikukood? Kas Eesti isikukoodi taotlemine muudab isiku automaatselt Eesti maksuresidendiks?

Jah, kuna töötamise registreerimine toimub isikukoodi põhiselt. Kui aga isik viibib Eestis lühiajaliselt ja ta ei soovi Eestis sotsiaalseid tagatisi, on võimalik kuni viieks päevaks töötamine registreerida ka isikut tõendavas dokumendis kajastatud nime ja sünniajaga.

Isikukoodi on võimalik taotleda kohalikust omavalitsusest koos elukoha registreerimisega, elukohta registreerimata maavalitsusest või Eesti välisesindusest.

Rohkem informatsiooni Siseministeeriumi kodulehelt isikukoodi saamise ja taotlemise kohta ning Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt isikut tõendavate dokumentide kohta.

Maksuresidentsus ei teki isikukoodi väljastamisest, vaid maksuseadustes sätestatud tingimustel. Kui isik leiab, et maksuhaldur käsitleb tema maksuresidentsust valesti, tuleb õige riigi residentsuse tuvastamiseks pöörduda maksuhalduri poole.

2. Kolmandatest riikidest lühiajalise viisaga isikutega on seni tööleping sõlmitud sünniajaga ja mitteresidendi (B) koodiga. Millise seaduse alusel kohustada neid taotlema isikukoodi ja kes ning millise dokumendi väljastab välismaalasele isikukoodi fikseerimiseks?

Aluseks on maksukorralduse seaduse § 252, mis kohustab tööd võimaldavat isikut registreerima sama seaduse § 251 lõigetes 4 või 5 nimetatud isiku töötamise alustamise, peatamise ja lõpetamise ning töötamise liigi. Maksukorralduse seaduse § 254 lõike 1 kohaselt on registreerimisel kohustuslik töötamise registrisse kanda tööd tegeva isiku isikukood või isikukoodi puudumisel kuni viie päevase töötamise korral sünniaeg. Isikukoodi saab töötaja endale taotleda lähimast kohalikust omavalitsusest (koos elukohateate esitamisega), maavalitsusest (ilma elukohta registreerimata) või Eesti välisesindusest (ilma elukohta registreerimata).

Kui isikule moodustatakse isikukood töötamise registrisse kandmiseks, siis väljastatakse isikule tema soovi korral väljavõte rahvastikuregistrist või kiri, kus isikukood kajastub. Isikut tõendava dokumendi taotlemiseks on eraldi reeglid ning õigust nt ID-kaardi saamiseks sellisel juhul automaatselt ei teki.

Rohkem informatsiooni Siseministeeriumi kodulehelt isikukoodi saamise ja taotlemise kohta ning Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt isikut tõendavate dokumentide kohta.


Kuidas ja kus saab töötamist registreerida?


1. Kas TSD ja töötamise register on omavahel seotud?

Maksu- ja Tolliamet analüüsib ja võrdleb TSD ja töötamise registri andmeid, kuid töötamise registri ja TSD kannete erinevused ei takista TSD esitamist ega töötamise registreerimist.

2. Mis on ADS?

ADS on maa-ameti loodud ja hallatav aadressandmete klassifikaator. Täpsemalt ADS-i kohta lugege RIA kodulehelt: Aadressiandmete süsteem.

Aadressandmete süsteemi (ADS) järgi esitatakse töötamise registrisse lisaandmed vaid välismaalaste seaduse alusel kolmandate riikide ja määratlemata kodakondsusega isikute, kes viibivad Eestis tähtajalise elamisloa või viisa või viisavabaduse alusel ja kellel on õigus Eestis töötada, töötamise registreerimise korral.

Tööandjatel ei ole kohustust lisaandmete esitamiseks faili või masinliidesega, need andmed on võimalik sisestada ka e-maksuametis/e-tollis kasutajaliideses käsitsi (valides vastavast klassifikaatori).

Masinliidese korral tuleb kodeerimisel kasutada ADR_ID-d.

3. Kuidas leida aadressklassifikaatorist ADR_ID?

Maa-ameti lehel http://xgis.maaamet.ee/adsavalik/ads valida horisontaalmenüüst Aadress -> Aadressi otsing, sisestada aadress väljale „Aadress vabatekstina“ ning vajutada nuppu „Otsi". Tulemusena kuvab süsteem leitud aadressi rea, kus tabeli teises veerus näidatakse ka ADR_ID.
 

Kas töötamise registris on võimalik andmeid parandada?


1. Kui töötaja on registreeritud, aga tööle üldse ei ilmugi, kas sel juhul on võimalik registreeritud töötaja registrist kustutada? Kas seda saab teha ainult teenindusbüroos ja pole võimalik teha elektrooniliselt ja mis hetkest alates see on võimalik?

Juhul kui töötamise registrisse on kantud töötamine, mis mingil põhjusel ei alga, on võimalik see kanne elektroonselt tühistada kolme kuu jooksul töötamise alguseks märgitud kuupäevast arvates. Paranduste tegemiseks ei pea sellisel juhul teenindusbüroosse tulema, vaid need soovitame teha läbi e-maksuameti. Kui töötamise algusest on möödunud kolm kuud ning kannet soovitakse tühistada, tuleb pöörduda Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroosse.

2. Haigekassast töötamise registrisse ületulnud töötamise alguskuupäev on vale. Kas töötamise registris peab selle õigeks muutma?

Haigekassast töötamise registrisse ületulnud andmete osas Maksu- ja Tolliamet töötamise alguse kuupäevi ei muuda. See tähendab, et n‑ö ajalugu me ei paranda, kuna enamasti on tegemist vanade andmetega ning meil puudub võimalus uute esitatud andmete õigsust kontrollida.

Maksu- ja Tolliamet muudab üldjuhul andmeid vaid põhjendatud avalduse alusel ja siis, kui andmete esitamisest on möödunud 3 kuud.

Seda, et töötajal jääb mõni hüve seetõttu saamata, et tema töötamise alguskuupäev töötamise registris ei ole vastavuses lepinguga karta ei tule, kuna õiguslikku tähendust omavad registris andmed alates 1. juulist 2014 ja edaspidi. Vanemad andmed on vaid informatiivsed ning nende osas võib ka hiljem olla vajadus esitada erinevaid lisatõendeid ja andmeid pädevatele asutustele. Haigekassasse esitati andmeid ainult ühel eesmärgil, töötamise registri võimalused on laiemad ning vanu haigekassa andmeid ei saagi kuidagi aluseks võtta muude, kui ravikindlustuse alaste otsuste tegemisel. Küll aga on tööandjal kohustus jälgida, et 1. juulist 2014 oleks töötamise registris kanded õiged.

Kui isiku eest on enne 1. juulit 2014 kõik maksud deklareeritud, arvestatakse sotsiaalsed tagatised isikule tehtud väljamaksete alusel.

Töötuskindlustusstaaži arvestus on kuni 30. juunini 2014 väljamaksete põhine ja alates 1. juulist 2014 töötamise perioodi põhine ning töötukassa saab andmeid kontrollida töötamise registrist.
 

17.10.2018