Sa oled siin

E-residendile

E-residendi digitaalne isikutunnistus pakub välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele.

Infot Eesti e-residentsuse kohta leiate e-residentsuse veebist ja veebilehelt „E-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlemine".

Maksu- ja Tolliameti e-teenuste kasutamine

E-resident saab kasutada Maksu- ja Tolliameti e-teenuseid samadel tingimustel nagu Eesti ID-kaarti omavad isikud. Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonnas e-maksuamet/e-toll saab näiteks:

  • esitada kõiki maksu- ja tollideklaratsioone,
  • registreerida oma ettevõte käibemaksukohustuslaseks,
  • tasuda makse ning vaadata oma maksude tasumise ajalugu,
  • vaadata Maksu- ja Tolliameti saadetud dokumente ja teateid,
  • koostada ise tõendeid (nt maksuvõla puudumise kohta) esitamiseks tehingupartneritele jt,
  • anda äriühingu esindajana volitusi füüsilistele isikutele äriühingu e-teenuste kasutamiseks, jne.

Maksu- ja Tolliameti e-teenuste kasutamiseks tuleb sõlmida e-maksuameti/e-tolli kasutamise leping.

Kuidas saab sõlmida lepingu e-maksuameti/e-tolli kasutamiseks

Eraklient (füüsiline isik) sõlmib lepingu e-residendi digi-ID abil e-maksuametis/e-tollis elektroonselt.

Lepingu sõlmimisega saab eraklient endale e-maksuameti/e-tolli konto ning kasutada kõiki erakliendile mõeldud e-teenuseid.

Kui e-resident on asutanud Eestis äriühingu, siis saab ärikliendi e-teenuseid kasutada pärast äriühingule e-maksuameti/e-tolli kasutamise konto loomist, mida saab samuti teha elektroonselt. Lepingu sõlmimisega saab äriklient endale e-maksuameti/e-tolli konto ning kasutada kõiki ärikliendi e-teenuseid. Teenuste kasutamiseks tuleb äriühingu seaduslikul esindajal anda volitused füüsilistele isikutele, sh iseendale.

Suhtlemine Maksu- ja Tolliametiga

Suhtluse keel


Eestis on maksumenetluse keeleks eesti keel (maksukorralduse seaduse § 47).

Maksu- ja Tolliamet väljastab haldusaktid alati eesti keeles ning saadab teate haldusakti saatmise kohta e-maksuametisse/e-tolli e-posti teel koos tõlkega inglise ja vene keelde. Kui Maksu- ja Tolliamet ei tea haldusakti saaja e-posti aadressi, siis saadetakse teade eesti keeles lühisõnumiga mobiilile.

Soovitame e-maksuametis/e-tollis rubriigis „Teated" või e-posti aadressil emta@emta.ee meile teada anda oma suhtluskeele eelistus. Üldjuhul leiame võimaluse suhelda lisaks eesti keelele ka vene ja inglise keeles.
 

Dokumentide kättetoimetamine


Maksu- ja Tolliamet toimetab dokumendid ja haldusaktid maksumaksjatele kätte esmajärjekorras e-maksuameti/e-tolli vahendusel. Dokumendi e-maksuametis/e-tollis kättesaadavaks tegemise kohta saadame dokumendi adressaadile teate kas:

  • äriregistrisse märgitud või
  • Maksu- ja Tolliametile teatatud elektronposti aadressil või
  • lühisõnumiga mobiiltelefoni numbril.

Ka võimalike küsimuste korral võtame ühendust eelkõige e-posti teel.

Oma kontaktandmed tuleb hoida ajakohastena, et Maksu- ja Tolliameti e-kirjad ja sõnumid jõuaks õigeaegselt adressaadini.

Maksu- ja Tolliamet loeb e-maksuameti/e-tolli kaudu edastatud dokumendid ja haldusaktid kättetoimetatuks nende avamisel. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt (maksukorralduse seaduse § 54 lg 3).

Oluline on, et dokumendi adressaat võtaks dokumendid e-maksuametis/e-tollis pärast e-posti aadressile või telefonile teate saamist võimalikult kiiresti vastu. Nii on võimalik Maksu- ja Tolliameti poolt haldusaktiga pandud kohustused õigeaegselt täita ning vältida võimalikke ebameeldivaid tagajärgi (nt sunniraha määramine kohustuse täitmata jätmisel või käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine ettevõtluse toimumise tõendamata jätmisel).

Kui adressaat ei ava dokumenti viie tööpäeva jooksul pärast selle e-maksuametis/e-tollis kättesaadavaks tegemist, siis saadame dokumendi äriühingule posti teel äriühingu äriregistrisse kantud juriidilisele aadressile. Posti teel saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui lihtkirjana saadetud dokumendi saatmisest Eesti piires on möödunud 5 päeva või kui postiteenuse osutaja on tähtkirjana saadetud dokumendi kirjale märgitud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta (maksukorralduse seaduse § 531 lg 4).

On oluline, et Eestisse äriühingu asutamisel märgiks e-resident äriregistrisse äriühingu juriidiliseks aadressiks sellise aadressi, kus suudetakse tagada ka äriühingule saadetud dokumentide vastuvõtmine ja edastamine äriühingu juhtidele.

Eesti kontaktisiku määramine


E-residendi poolt Eestis asutatud äriühingu juhatus või seda asendav organ asub tavaliselt välisriigis ning enamasti puudub sellisel äriühingul Eestis tegevuskoht, kuhu oleks võimalik äriühingule suunatud dokumente saata ning mille võiks äriregistrisse juriidiliseks aadressiks märkida.

Seetõttu on Eestis seadusega pandud kohustus äriühingutele, kelle juhatus asub välisriigis, määrata ja äriregistrisse kanda ettevõtte kontaktisik Eestis, kellele saab Eestis kätte toimetada ettevõtja menetlusdokumente ja ettevõtjale suunatud tahteavaldusi (äriseadustiku § 631). Menetlusdokumendi kättetoimetamisel kontaktisikule loetakse see kättetoimetatuks ka ettevõtjale.

Kontaktisikuks võib äriseadustiku kohaselt määrata üksnes notari, notaribüroo, advokaadi, advokaadibüroo, vandeaudiitori, audiitorettevõtja, mitteresidendi maksuesindaja maksukorralduse seaduse tähenduses või rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse §-s 8 nimetatud usaldusfondide ja äriühingute teenuse pakkuja.

Äriühingu aadressiks loetakse sellisel juhul kontaktisiku aadress.

Eesti e-residentsus ja maksud

E-resident on Eesti maksuseaduste mõistes mitteresident, kellel maksustatakse Eestis vaid Eestis saadud tulu.

Kui e-resident Eestis ei viibi ning ei saa Eestist tulu ning kogu tema tegevus toimub väljaspool Eestit, toimub maksustamine riigis, kus e-resident elab või tulu tegelikult saab.

Eesti e-residentsus ei vabasta automaatselt maksustamisest mujal.

Selleks, et mitteresident saaks tulumaksuga topeltmaksustamise vältimisel kasutada Eestiga sõlmitud tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise lepingutest tulenevaid tulumaksusoodustusi ja -vähendusi, peab Eesti Maksu- ja Tolliametile esitama välisriigi maksuhalduri kinnitatud residentsuse tõendi.

Lisainfo

E-residendi asutatud Eesti äriühing on Eesti resident.

Kui Eestis asutatud äriühingu tegevus toimub ainult väljaspool Eestit või Eesti äriühingu juhtimine toimub väljastpoolt Eestit, siis maksustatakse Eesti residendi välisriigis saadud tulu välisriigis ning Eestis tegelikult maksukohustust ei teki, sest Eesti tagab topeltmaksustamise vältimise.

Kui Eesti residendist äriühing saab välisriigis kasumit püsiva tegevuskoha kaudu, vabastatakse välisriigis maksustatud kasumi arvelt Eestis välja makstud dividendid Eestis tulumaksust.

Seega tekib e-residendi Eesti äriühingu maksukohustus sellisel juhul eelkõige välisriigis ning e-residentsus Eestis ei vabasta automaatselt välisriigi maksukohustusest.

Kuigi Eesti residendist äriühingul ei pruugi Eestis maksukohustust tekkida, võib tal siiski olla kohustus esitada Eestis maksudeklaratsioone.

Vorm TSD on tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon, mis esitatakse maksustatava väljamakse tegemise kuu eest järgmise kalendrikuu 10. kuupäevaks. Samal vormil erinevatel lisadel deklareeritakse nii äriühingu maksukohustus kui ka väljamakse saaja tulult kinnipeetavad ja makstavad maksud.

Lisainfo

Eesti äriühingu raamatupidamise aastaaruanne tuleb esitada äriregistrile kord aastas. Eesti Maksu- ja Tolliametil on elektrooniline ligipääs aastaaruandes äriregistrile esitatud infole.

Äriühingu tulumaks

Eesti reeglite kohaselt maksustatakse kasum tulumaksuga kasumi (nt dividendi) väljamaksmisel hetkel. Detailsem info rubriigist „Dividendid ja väljamaksed omakapitalist".

Topeltmaksustamist siiski välditakse, st kui Eesti residendist äriühingu tegevus toimub välisriigis/-riikides, siis välisriigis teenitud kasumi Eestis väljamaksmine võidakse Eestis tulumaksust vabastada.

Kui Eesti residendist äriühingu e-residendist omanikule makstakse dividende, tuleb eristada Eesti äriühingu dividendi tulumaksu füüsilisest isikust saaja dividenditulult kinnipeetud tulumaksust.

Kui Eesti äriühing tasub dividendilt tulumaksu tavamääraga 20/80, ei peeta dividendiväljamakselt e-residendist füüsilisele isikule täiendavalt tulumaksu kinni. E-residendist füüsiline isik oma residendiriigis enamasti Eesti äriühingu tasutud tulumaksu topeltmaksustamise vältimiseks arvesse võtta ei saa, sest Eesti tulumaksu on tasunud saajast erinev isik.

Alates 2019. a kohaldub Eesti äriühingu regulaarselt makstavale dividendile senisest madalam määr – 14/86. Viimasel juhul peab Eesti äriühing väljamakse tegemisel mitteresidendist füüsilisest isikust saaja dividenditulult täiendavalt kinni 7%.

Dividendilt kinnipeetud tulumaks (7%) on füüsilisest isikust saaja tulumaks Eestis, mida võetakse arvesse topeltmaksustamise vältimisel residendiriigis, olenevalt selle riigi reeglitest ja tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise lepingust.

Näide 1

E-resident asutas Eestis äriühingu, mis sai 2017. aastal 1000 eurot tulu ja 2018. aastal 500 eurot tulu.

Et kasumit välja ei võetud, siis 2017. ja 2018. aastal tulumaksu maksta ei tule. 2019. aastal makstakse e-residendile dividende summas 1200 eurot. Eesti äriühing maksab dividendilt 300 eurot tulumaksu. Arvutuskäik on järgnev: 1200 × 20 ÷ 80.

Äriühingu tulumaksu tasumise ja dividendi deklareerimise tähtaeg on väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval.

E-resident saab 1200 eurot dividende, Eesti äriühing maksab tulumaksu ja Eestis täiendavalt tulumaksu kinni ei peeta. E-resident deklareerib saadud dividenditulu oma koduriigi tuludeklaratsioonis ja Eesti äriühingu makstud tulumaksu arvesse ei võeta.

Näide 2

E-residendi (välisriigi maksuresidendi) asutatud Eesti residendist äriühingu juhtimiskoht on välisriigis. Välisriik kohaldab Eesti residendist äriühingu selles välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu saadud kasumile sealseid tulu maksustamise reegleid.

Kui Eesti äriühingu välisriigis asuva püsiva tegevuskoha maksustatav kasum on 100 eurot, Eesti äriühingu välisriigis deklareeritud ja tasutud ettevõtte tulumaks on 15% ja Eesti ettevõte maksab dividende summas 85 eurot, siis Eestis ei määrata Eesti äriühingu poolt e-residendist omanikule makstavatele dividendidele täiendavat tulumaksu.

Eestis tuleb välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kasum siiski saamisel deklareerida deklaratsiooni TSD lisal 7 ja dividendi saajad deklaratsioonil INF 1, kuigi need makstakse välja ilma Eestis tulumaksu tasumata.

Eestis võidakse kontrollida maksuvabastuse aluseks olnud välisriigis maksustatud kasumi suurust, seega soovitame koguda tõendeid välisriigis maksustatud summa kohta.

Töötasu

Kui e-residendist füüsiline isik saab töötasu ja töö tehakse Eestis, peab tööandja väljamakse Eestis deklareerima ja tasuma tulumaksu ning sotsiaalkindlustuse maksud töötaja eest Eestisse.

Eesti äriühing esitab vormi TSD ja tasub töötasult makstavad maksud Eesti Maksu- ja Tolliametile väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäevaks.

Kui tööandja on e-residendist töötajale väljamakse tegemisel tulumaksu õigesti kinni pidanud ning töötajal muud maksustatavad tulud Eestis puuduvad, ei ole tal kohustust Eestis tuludeklaratsiooni esitada.

Kui mitteresidendi töö toimub väljaspool Eestit, siis Eestis töötasu deklareerima ning töötasult makse maksma ei pea.

Juhtimis- või kontrollorgani liikme tasu

Kui e-resident saab Eesti äriühingust juhtimis- või kontrollorgani liikme tasu, tuleb hoolimata töö tegemise asukohast maksud tasuda Eestis. E-residendi koduriik maksustab saadud tulu, kuid võtab topeltmaksustamise vältimiseks arvesse juba Eestis tasutud tulumaksu.

Näide

Kui e-resident saab Eesti äriühingult igakuiselt 100 eurot juhatuse liikme tasu, peetakse sellelt 20% tulumaksu kinni ja 33% sotsiaalmaksu tasutakse Eesti residendist äriühingu poolt.

Kusjuures äriühingu kulu on 133 eurot ja e-resident saab pärast maksude tasumist kätte 80 eurot.

Kui e-resident juhib ettevõtet väljastpoolt Eestit, tekib Eesti äriühingul tõenäoliselt välisriigis püsiv tegevuskoht ning välisriigis tuleb saadud Eesti äriühingu kasumilt tasuda tulumaks.

Väljamakse liigi eristamine


Olukordades, kus e-resident on Eestisse asutatud äriühingu ainuosanik, juhatuse liige ja töötaja ühes isikus ning panustab lisaks äriühingu juhtimisele ka aktiivselt äriühingu majandustegevusse, osutab teenuseid või müüb kaupu, tuleb eristada väljamaksete tegemisel töötasu, juhatuse liikme tasu ning dividendid ning vastavalt tegelikule sisule need deklareerida.

Füüsilisest isikust ettevõtja

Kui e-resident registreerib ennast Eestis füüsilisest isikust ettevõtjana, siis kaasneb sellega kohustus esitada kord aastas tuludeklaratsioon, isegi juhul kui Eestis tulumaksuga maksustatavat tulu ei saadud, ning tasuda 4 korda aastas sotsiaalmaksu avansilisi makseid.

Sotsiaalmaksu avansilise makse suurus ei olene tegelikult saadud kasu suurusest, vaid see kehtestatakse igaks aastaks riigieelarvega.

Käibemaks

Eesti ettevõtjat (Eestis registreeritud äriühingut või füüsilisest isikust ettevõtjat) ei käsitata automaatselt käibemaksukohustuslasena. Eesti ettevõtjal tegelikult Eestis ettevõtlust ei toimu ning tal ei ole Eestis ei maksustatavat käivet ega muid käibemaksuga maksustamisele kuuluvaid tehinguid (näiteks kauba ühendusesisest soetamist, mille käigus kaup toimetatakse teisest liikmesriigist Eestisse) – siis teda ka üldreeglina Eestis käibemaksukohustuslasena ei registreerita. Kui ettevõte on registreeritud Eesti äriregistris, kuid teostab oma ettevõtluse käigus ainult selliseid tehinguid, mis kuuluvad käibemaksuga maksustamisele mõnes välisriigis – siis tuleb ettevõttel pöörduda vastava välisriigi maksuhalduri poole ja välja selgitada oma käibemaksukohustused selles välisriigis.

Näited tehingutest, mille puhul tekivad käibemaksukohustused välisriigis ja mille teostaja ei pea end Eestis maksukohustuslasena registreerima
  1. Eesti äriühing ostab kaupa Hiinast, mis imporditakse Saksamaale ning lastakse seal vabasse ringlusesse. Saksamaa laost müüakse kaup edasi äriisikutele ja eraisikutele nt Saksamaal, Prantsusmaale, Poola. Käibe tekkimise koht ei ole Eesti. Kui kaup müüakse Saksamaal asuvast laost Euroopa Liidu liikmesriikide maksukohustuslastele või Saksamaa eraisikutele, on käibe tekkimise koht alati Saksamaa. Kui kaup müüakse Saksamaal asuvast laost teiste liikmesriikide eraisikutele, on tegemist kaugmüügiga ja tuleb jälgida ostja liikmesriigis kehtestatud kaugmüügi piirmäära täitumist (Eestis see on 35 000 eurot kalendriaasta algusest arvates, kuid mõnes liikmesriigis on teistsugune). Kuni ostja liikmesriigi kaugmüügi piirmäära ületamiseni või müüja vabatahtliku registreerimiseni ostja liikmesriigis enne piirmäära ületamist on käibe tekkimise koht Saksamaa. Pärast ostja liikmesriigi kaugmüügi piirmäära ületamist või müüja vabatahtlikku registreerimist ostja liikmesriigis on käibe tekkimise koht ostja liikmesriik.
  2. Eesti äriühing ostab kaupa Poolast, mis transporditakse Saksamaa lattu. Saksamaa laost müüakse kaup edasi äriisikutele ja eraisikutele nt Saksamaal, Prantsusmaale, Rootsi, Austriasse jms. Käibe tekkimise koht ei ole Eesti. Kui kaup müüakse Saksamaal asuvast laost Euroopa Liidu liikmesriikide maksukohustuslastele või Saksamaa eraisikutele, on käibe tekkimise koht alati Saksamaa. Kui kaup müüakse Saksamaal asuvast laost teiste liikmesriikide eraisikutele, on tegemist kaugmüügiga ja tuleb jälgida ostja liikmesriigis kehtestatud kaugmüügi piirmäära täitumist (Eestis see on 35 000 eurot kalendriaasta algusest arvates, kuid mõnes liikmesriigis on teistsugune). Kuni ostja liikmesriigi kaugmüügi piirmäära ületamiseni või müüja vabatahtliku registreerimiseni ostja liikmesriigis enne piirmäära ületamist on käibe tekkimise koht Saksamaa. Pärast ostja liikmesriigi kaugmüügi piirmäära ületamist või müüja vabatahtlikku registreerimist ostja liikmesriigis on käibe tekkimise koht ostja liikmesriik.
  3. Eesti äriühing tegeleb enda nimel kontserdipiletite müügiga (sissepääsuteenus) Soomes toimuvale kontserdile. Käibe tekkimise koht ei ole Eesti, vaid ürituse toimumise riik Soome.
  4. Eesti äriühing teostab reisijatevedu Rootsis. Käibe tekkimise koht ei ole Eesti, vaid veo toimumise riik Rootsi.
  5. Eesti äriühing teostab eraisikutele kaubaveoteenuseid Poolast Eestisse ning Poolas. Käibe tekkimise koht ei ole Eesti, vaid veo algusriik Poola.
  6. Eesti äriühing rendib Itaalias sõidukeid. Kuna tegemist on transpordivahendi lühiajalise rendile andmisega, siis käibe tekkimise koht on Itaalia, mitte Eesti.
  7. Eesti firma impordib kaupa Ukrainast, kuid kaup ei saadeta Ukrainast mitte Eestisse, vaid Leetu ning Leedus toimub ka vabasse ringlusse lubamine ja edasimüük, kaupa Eestisse üldse ei tooda. Kauba edasimüügitehingu käibe tekkimise koht on Leedu, mitte Eesti.
  8. Eesti firma teeb ehitustöid Soomes eraisikule. Kinnisasjaga seotud teenuste käibe tekkimise koht on alati kinnisasja asukohariik – praegu seega Soome, mitte Eesti.

Tehinguid, mille puhul tekib Eesti ettevõtjal käibemaksukohustus välisriigis, Eestis käibemaksuga ei maksustata ja Eestis esitatavas käibedeklaratsioonis ei deklareerita. Kui Eesti ettevõtja teostab ainult niisugust käivet, puudub tal kohustus ja vajadus end Eestis käibemaksukohustuslasena registreerida.

Ettevõtja peab end Eestis registreerima käibemaksukohustuslasena, kui tema maksustatav käive (kaupade ja teenuste käive, mis kuulub maksustamisele Eestis ja mille käibemaksumäär on 20%, 9% või 0%) ületab kalendriaasta algusest arvates Eesti käibemaksuseaduses sätestatud piirmäära, mis on 40 000 eurot aastas. Piirmäära hulka ei arvestata põhivara võõrandamist. Kui ettevõtja aastakäive on sellest piirmäärast väiksem, ei ole tal kohustust end käibemaksukohustuslasena registreerida ega käibemaksuga maksustatavate kaupade müümisel ja käibemaksuga maksustatavate teenuste osutamisel Eestis käibemaksu maksta.

Kui äriühing on Eestis käibemaksukohustuslasena registreeritud, peab ta esitama Maksu- ja Tolliametile käibedeklaratsioone ja maksma käibemaksu. Käibemaksuga maksustamise periood on kalendrikuu ning käibedeklaratsioon tuleb esitada ja käibemaks maksta maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Käibedeklaratsioon tuleb esitada ka siis, kui maksustamisperioodil käivet ega sisendkäibemaksu ei olnud.

Maksu- ja Tolliamet võib kustutada käibemaksukohustuslaste registrist isiku, kes ei ole esitanud käibedeklaratsiooni kuue viimase järjestikuse maksustamisperioodi kohta või kes ei esita Maksu- ja Tolliameti nõudmisel tõendeid Eestis ettevõtlusega tegelemise kohta (käibemaksuseaduse § 22 lõiked 3 ja 31).

Käibemaksu standardmäär Eestis on 20%.

Eestis käibemaksukohustuslasena registreeritud äriühingul on kohustus esitada ka ühendusesisese käibe aruanne maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks, juhul kui tal on tekkinud ühendusesisene käive või kui ta on võõrandanud kaupa edasimüüjana kolmnurktehingus.

Ühendusesiseseks käibeks loetakse kaupade müüki Eestist teise liikmesriigi käibemaksukohustuslastele kui kaup toimetatakse Eestist teise liikmesriiki ning selliste teenuste osutamist teise liikmesriigi maksukohustuslasele, mille käibe tekkimise kohaks sõltumata teenuse tegeliku osutamise riigist loetakse teenuse saaja liikmesriik (teenuse osutaja deklareerib oma liikmesriigis 0% määraga käibena). Teenuseid, mis sõltumata saajast (sh teise liikmesriigi maksukohustuslasele osutamise korral) kuuluvad alati maksustamisele ja deklareerimisele nende tegeliku osutamise riigis, ühendusesisese käibe aruandel ei deklareerita. Eestis maksukohustuslasena registreeritud müüja ei lisa käibemaksu kaubale, mis toimetatakse maksukohustuslasena registreeritud ostjale (või ka mille ostja toimetab) teise liikmesriiki. Käive loetakse küll toimunuks kauba võõrandamise lähteriigis (maksustatakse 0% määraga), kuid maksustamine toimub kauba sihtkohariigis ja kauba sihtkohariigis kehtivate käibemaksumäärade kohaselt. Peale kaupade võõrandamise käsitatakse kauba ühendusesisese käibena ka seda, kui maksukohustuslane toimetab kauba teise liikmesriiki oma seal toimuva ettevõtluse tarbeks.

Eestis toimuvaks kauba ühendusesiseseks käibeks ei loeta sellise kauba käivet, mis müügihetkel ei asu Eestis, vaid mõnes teises liikmesriigis. Sellisel juhul tuleb kauba müüjal arvestada selle liikmesriigi maksuseadusi, kus kaup tegelikult asub ja müüja peab teadma, kas ta on kohustatud ennast registreerima maksukohustuslasena selles teises liikmesriigis, kus kaup tegelikult müügihetkel asub (v.a kolmnurktehing).

Ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, võib end käibemaksukohustuslasena registreerides määrata maksukorralduse seaduses nimetatud maksuesindaja, kelle Maksu- ja Tolliamet on heaks kiitnud.

Ettevõtlusega tegeleval ühendusevälise riigi isikul, kellel puudub püsiv tegevuskoht Eestis, on maksukohustuslasena registreerides maksuesindaja määramine kohustuslik (käibemaksuseaduse § 20 lg 6).

11.01.2019