Sa oled siin

Sõidukitega seotud maksuarvestus

Erisoodustuse tekkimine tööandja sõidukitelt (v.a sõiduauto)

Vastavalt tulumaksuseaduse (TuMS) § 48 lõikele 4 loetakse erisoodustuseks igasugust kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida antakse töötajale seoses töötamisega tööandja juures. Muuhulgas on erisoodustuseks ka sõiduki tasuta või soodushinnaga kasutada andmine.

Erisoodustuse maksustamise eesmärgiks on maksustada võrdselt töötajale nii rahaliselt kui mitterahaliselt antavad hüved. Oluline on märkida, et erisoodustusena maksustatakse just töötaja rahaline tulu, mitte tööandja kulu. Seega võib mõnikord juhtuda, et tööandja ei olegi (otsest) kulutust teinud, kuid erisoodustus on siiski antud ja maksukohustus tekkinud.

Lähemalt saate lugeda juhendist „Erisoodustuse tekkimine tööandja sõidukitelt (v.a sõiduauto)".

Tööandja sõiduauto erisoodustuse maksustamise kord

Alates 1. jaanuarist 2018 tekkis erisoodustus tööandja sõiduauto erasõitudeks kasutamise võimaldamisel. See tähendab, et enam ei ole oluline tööandja sõiduauto kasutamine erasõitudeks, vaid sõiduauto kasutamise võimaldamine. Samuti ei ole enam oluline tööandja sõiduauto kasutamisel erasõitude hüvitamine, sest see ei muuda erisoodustuse maksustamist.

Tööandja sõiduautode (M1- ja M1G-kategooria sõidukite) puhul on seadusandja maksukohustuse arvutamiseks kehtestanud erireeglid. Põhjuseks on asjaolu, et tööandja sõiduauto töötajale kasutada andmine on väga levinud ning maksukohustuse arvutamine vara kasutada andmise üldreeglite kohaselt oleks maksumaksjale liialt koormav.

Alates 1. jaanuarist 2018 on erisoodustuse hind:

  • uuel sõiduautol 1,96 eurot kW kohta kuus ja
  • üle 5 aasta vanusel sõiduautol 1,47 eurot kW kohta kuus.

Sõiduauto mootori võimsuse (kW) leiab Maanteeameti liiklusregistrist või sõiduauto registreerimistunnistuselt (tehnilisest passist).

Samuti on erisoodustuse hind võimalik arvutada kilovatipõhiselt ka kaubiku (N1-kategooria sõiduki) puhul, mida tööandja võimaldab kasutada erasõitudeks.

Alates 1. jaanuarist 2018 ei ole enam võimalik erasõite hüvitada arvestuse alusel. Seetõttu ei ole vajalik ka sõidupäeviku pidamine. Samas kui tööandja tahab tõendada sõiduauto kasutamist üksnes ettevõtluses ja töösõitude tarbeks, siis on võimalik sõidupäevikut pidada (nt elektroonilist GPS-sõidupäevikut vm).

Kui on tõendatud, et tööandja võimaldab sõiduautot kasutada üksnes töösõitudeks, siis erisoodustust ei teki.

Kuna erisoodustuse maksustamine ei olene enam sõiduauto kasutamisest erasõitudeks ja erasõite ei ole enam arvestuse alusel võimalik hüvitada, siis juhul kui tööandja ka rendib sõiduauto töötajale soodus- või turuhinnaga, siis erisoodustuse maksukohustus tekib ikka kilovatipõhise arvestuse alusel.

Kui tööandja sõiduautot ei ole võimalik kasutada erasõitudeks, siis tuleb tööandjal sellest Maanteeametit teavitada. Sellisel juhul ei pea tasuma ka erisoodustusmaksu.

Kui firma rendib sõiduautot teisele firmale, siis tuleb teha Maanteeameti liiklusregistris märge. Rendileandja ei saa tagada seda, et rentnik teeb autoga ainult töösõite. Kui rentnik võimaldab oma töötajatel sõiduautot kasutada ka erasõitudeks, siis sõltumata Maanteeameti liiklusregistri märkest tuleb rentnikul sõiduauto erisoodustuselt maksud deklareerida ja tasuda.

Maanteeametit tuleb teavitada M1-kategooria sõidukite, st sõiduautode, üksnes töösõitudeks kasutamise võimaldamisest. N1-kategooria sõiduki (kaubiku) kasutamise osas Maanteeametit teavitada ei tule.

Lisainfo leiate veebilehelt „Erisoodustuse tekkimine tööandja sõidukitelt (v.a sõiduauto)".

Erisoodustuse maksukohustuse arvutamine ja deklareerimine

Alates 1. jaanuarist 2018 muutus erisoodustuse hind soodsamaks väiksema mootori võimsusega autode (kuni 130 kW) ja kallimaks suurema mootori võimsusega autode (üle 130 kW) puhul.

Erisoodustuse maksukohustus kujuneb:

  • uue auto puhul 1,30 eurot ühe kW kohta kuus:
    • tulu- ja sotsiaalmaks 1,96 eurolt:
      tulumaksukohustus: 1,96 × 20/80 = 0,49 eurot
      sotsiaalmaksukohustus: (1,96 + 0,49) × 33% = 0,81 eurot
    • seega kokku maksukohustus: 0,49 + 0,81 = 1,30 eurot;
  • üle 5 aasta vanuse auto puhul 0,97 eurot ühe kW kohta kuus:
    • tulu- ja sotsiaalmaks 1,47 eurolt.

Erisoodustuse maksumus arvutatakse sõiduauto võimsuse järgi:

  • 1,96 eurot kW kohta või
  • kui sõiduauto on vanem kui 5 aastat, siis 1,47 eurot kW kohta.
Näide 1

Uue 190 kW võimsusega sõiduauto puhul on:

  • erisoodustuse hind: 1,96 × 190 = 372,40 eurot ning
  • sellelt arvutatud maksukohustus on 246,72 eurot:
    tulumaksukohustus: 372,40 × 20/80 = 93,10 eurot ja
    sotsiaalmaksukohustus: (372,40 + 93,10) × 33% = 153,62 eurot,
    seega kokku maksukohustus: 93,10 + 153,62 = 246,72 eurot.
Näide 2

Uue 90 kW võimsusega sõiduauto puhul on:

  • erisoodustuse hind: 1,96 × 90 = 176,40 eurot ning
  • sellelt arvutatud maksukohustus on 116,87 eurot (tulu- ja sotsiaalmaks).

Erisoodustuse deklareerimine ei muutu ja tööandja sõiduauto erisoodustus deklareeritakse maksudeklaratsiooni vormi TSD lisal 4 iga järgneva kuu 10. kuupäevaks. Erisoodustuse maksukohustus tasutakse tavapäraselt TSD alusel.

Sõiduautodega seotud käibemaksuarvestus

Ettevõtluses kasutatava sõiduauto soetamisel või kasutuslepingu alusel kasutamisel ning selle sõiduauto tarbeks kaupade ja teenuste saamisel arvatakse üldjuhul arvestatud käibemaksust maha 50% sisendkäibemaksu. Sisendkäibemaksu maha arvamise piirang kehtib M1-kategooria (sh M1G) sõidukile, mille täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja millel lisaks juhiistmele ei ole rohkem kui kaheksa istekohta.

Lähemalt lugege veebilehelt „Sõiduautodega seotud käibemaksuarvestus".

Sõiduautode deklareerimine käibedeklaratsioonil

Käibemaksukohustuslane peab teavitama maksuhaldurit ettevõtte sõiduautode kasutusest käibedeklaratsioonis (vormi KMD lahtrid 5.3 ja 5.4) (käibemaksuseaduse (KMS) § 30 lõige 6).

Vormi KMD lahter 5.3

Vormi KMD lahtris 5.3 märgitakse KMS § 30 lõike 4 punktides 3–5 sätestatud tingimustele vastavate sõiduautode arv ehk sõiduautode arv, mida kasutatakse eranditult vaid ettevõtluse jaoks või peamiselt tasuliseks sõitjateveoks või õppesõiduks.

Eraldi tuleb välja tuua ka sellise sõiduauto soetamisel ning sellise sõiduauto tarbeks kaupade ja teenuste saamisel mahaarvatav käibemaks.

Üldjuhul on sisendkäibemaksu õigus maha arvata 100%-liselt.

Kui maksukohustuslasel on lisaks maksustatavale käibele ka maksuvaba käive, siis tuleb sisendkäibemaksu arvestamisel arvestada ka maksustatava käibe osatähtsust kogu käibes.

 
Vormi KMD lahter 5.4

Vormi KMD lahtris 5.4 märgitakse sõiduautode arv, mida kasutatakse nii ettevõtluses kui ka mitteettevõtluses. See tähendab, et märgitakse selliste sõiduautode arv, mis ei vasta KMS § 30 lõikes 4 sätestatud tingimustele ja sellise sõiduautoga seotud kuludelt arvestatud sisendkäibemaksusumma.

Üldjuhul on nii ettevõtluses kui ka mitteettevõtluses kasutatavate sõiduautodega seotult õigus maha arvata 50% sisendkäibemaksust.

Mahaarvatav osa võib olla erandjuhul ka väiksem kui 50%. Seda juhul, kui ettevõtlus isiku kogutegevuses moodustab väiksema osa kui 50% (nt mittetulundusühingud).

Kui maksukohustuslasel on lisaks maksustatavale käibele ka maksuvaba käive, siis vähendatakse mahaarvatavat sisendkäibemaksu osa vastavalt maksustatava ja maksuvaba käibe osatähtsusele.

Vastavas lahtris tuleb deklareerida ka sõiduautod, mida ei ole reaalselt selles maksustamisperioodis kasutatud (näiteks sõiduauto oli remondis). Sõiduauto tuleb deklareerida selles lahtris, mis vastab sõiduauto kasutamise eesmärgile. Kui sõiduauto on põhimõtteliselt kasutuses nii ettevõtluses kui ka eratarbimises, siis märgitakse selle sõiduautoga seotud andmed lahtris 5.4.

Lahtrites 5.3 ja 5.4 ei deklareerita sõiduautosid, mis on soetatud müügiks või kasutuslepingu alusel kasutusse andmiseks, kui neid sõiduautosid ise kasutusele ei võeta.

Sõiduauto soetamisel täies ulatuses maha arvatud sisendkäibemaksu ümberarvestus

Kui sõiduauto loeti soetamisel ainult ettevõtluses kasutatavaks ja arvati ostuhinnalt sisendkäibemaks maha täies ulatuses, kuid kahe aasta jooksul arvates selle soetamisest või müügiks soetatud sõiduauto enda ettevõtluses kasutusele võtmisest hakatakse seda kasutama ka isiklikeks sõitudeks, siis:

  • kui sõiduauto soetati 2018. aastal või soetatakse hiljem – tuleb vähendada sõiduauto soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu soetamise kuu käibedeklaratsioonis;
  • kui sõiduauto on soetatud enne 2018. aastat – tuleb vähendada sõiduauto soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu 2018. a jaanuari käibedeklaratsioonis.

Soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu korrigeerimisel loetakse selline sõiduauto kogu esimese kahe kasutusaasta jooksul osaliselt ettevõtluses kasutatavaks, sõltumata selle tegelikust ettevõtluses kasutamise osatähtsusest esimese kahe aasta üksikutel kuudel.

Kui üksnes ettevõtluses kasutatava sõiduauto kasutusotstarve muutub ning sõiduautot hakatakse kasutama ka muul kui ettevõtluse eesmärgil, siis rakendub sellise sõiduauto osas sisendkäibemaksu maha arvamise piirang 50%. Piirangust tuleb lähtuda vähemalt üks aasta (12 kuud) sõiduauto kasutusotstarbe muutmise maksustamisperioodi algusest arvates, olenemata asjaolust, kas sõidukit kasutati kõik need kuud osaliselt eratarbimises või mõni kuu ka eranditult ettevõtluse eesmärgil.

Näiteks kui isik on algselt teavitanud, et kasutab sõidukit vaid ettevõtluse jaoks ning näiteks juunis 2017 võtab selle sõiduauto kasutusele ka eratarbeks, siis saab ta selle sõiduautoga seonduvatelt kuludelt sisendkäibemaksu maha arvata 50 protsendi ulatuses kuni maini 2018 (kaasa arvatud), sõltumata asjaolust, kas ta seda sõiduautot kasutab vaid ettevõtluse jaoks või mitte. Aastane piirang sisendkäibemaksu maha arvamise osas kehtib ka sõltumata sellest, milline on Maanteeameti liiklusregistris sõidukite andmebaasis tehtav märge.

Jooksvate kulude sisendkäibemaksu tagasiulatuvalt ei vähendata ja jooksvate kulude puhul seda nn kahe aasta reeglit ei rakendata.

Näide 1

Sõiduauto soetatakse detsembris 2017 käibemaksuta hinnas 20 000 eurot ja soetamisel arvatakse maha 100% sisendkäibemaksust (4000 eurot). Juulis 2018 hakatakse sõiduautoga tegema ka erasõite – seega ei ole täidetud nõue kasutada sõiduautot vähemalt kahe aasta jooksul üksnes ettevõtluses.
Kuna käibemaksuseaduse muudatus jõustus 1. jaanuaril 2018, siis tehakse sisendkäibemaksu ümberarvestus 2018. a jaanuari käibedeklaratsioonis, vähendades lahtrites 5, 5.2 (kui põhivarana arvel) ja 5.3 algul deklareeritud mahaarvatavat sisendkäibemaksu 2000 euro võrra (50% 4000 eurost on 2000 eurot).
Kuna jooksvate kulude sisendkäibemaksu tagasiulatuvalt ümber ei arvestata, siis jääb sõiduauto ja sellega seotud kulude sisendkäibemaks, sealhulgas ka soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaks (hoolimata korrigeerimisest), kuni 2018. a juunini käibedeklaratsiooni lahtrisse 5.3.

Näide 2

Sõiduauto soetatakse detsembris 2018 käibemaksuta hinnas 20 000 eurot ja soetamisel arvatakse maha 100% sisendkäibemaksust (4000 eurot). 2019. a juunis hakatakse sõiduautoga tegema ka erasõite – seega ei ole täidetud nõue kasutada sõiduautot vähemalt kahe aasta jooksul üksnes ettevõtluses.
Sisendkäibemaksu ümberarvestus tuleb teha 2018. a detsembri käibedeklaratsioonis, vähendades lahtrites 5, 5.2 (kui põhivarana arvel) ja 5.3 deklareeritud mahaarvatavat sisendkäibemaksu 2000 euro võrra (50% 4000 eurost on 2000 eurot).
Kuna jooksvate kulude sisendkäibemaksu tagasiulatuvalt ümber ei arvestata, siis jääb sõiduauto ja sellega seotud kulude sisendkäibemaks, sealhulgas ka soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaks (hoolimata korrigeerimisest), kuni 2019. a maini käibedeklaratsiooni lahtrisse 5.3.

Kui uut nn kahe aasta reeglit rakendatakse sõiduauto puhul, mille erasõitudeks kasutamist omatarbena maksustati (peamiselt sõitjateveoks või õppesõiduks kasutatud auto), siis vähendatakse tagasimaksmisele kuuluvat käibemaksusummat sõiduauto omatarbelt juba makstud käibemaksu võrra. See tähendab, et kahe aasta jooksul alates sõiduauto soetamisest kas üldse lõpeb selle kasutamine sõitjateveoks või õppesõiduks või seda enam ei kasutata peamiselt sõitjateveoks või õppesõiduks (ja kasutatakse muuhulgas ka ettevõtlusega mitteseotud sõitudeks).

Sõiduautoga seotud jooksvatelt kuludelt sisendkäibemaksu mahaarvamise piirang

Kui sõiduautot hakatakse kasutama erasõitudeks, siis alates 1. jaanuarist 2018 saab ühe aasta jooksul alates erasõitudeks kasutusele võtmise kuust sõiduautoga seotud jooksvatelt kuludelt sisendkäibemaksu maha arvata mitte rohkem kui 50% sõltumata sellest, kas sõiduautoga ka selle üheaastase perioodi järgmistel kuudel erasõite tehakse või mitte; maksuvaba käive ja mitteettevõtlus (näiteks MTÜ või FIE puhul) võib mahaarvamise protsenti veelgi vähendada.

See nn ühe aasta reegel kehtib sõltumata sõiduauto soetamise ajast – ka sõiduautode puhul, mille soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu korrigeerimise periood on juba lõppenud. Kui korrigeerimisperiood veel ei ole lõppenud, siis tuleb soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu korrigeerimisel konkreetse kalendriaasta lõpul arvestada, et vähemalt ühe aasta jooksul alates erasõitudeks kasutusele võtmise kuust tuleb see sõiduauto lugeda osaliselt ettevõtluses kasutatavaks. KMS § 32 lõikesse 4 on alates 1. jaanuarist 2018 ka lisatud täpsustav lause, et ettevõtluses kasutatava sõiduauto ettevõtluses kasutamise osatähtsus arvestatakse vastavalt KMS § 29 lõikes 4 ja §-s 30 sätestatule.

Jooksvate kulude hulka kuuluvad ka sõiduauto kasutusrendimaksed ning kasutusrendile võetud sõiduauto puhul eespool selgitatud nn kahe aasta reeglit ei rakendata.

Näide

Sõiduauto soetatakse detsembris 2018. Sõidukit kasutatakse algul 100% ettevõtluses (ja seejuures ainult maksustatava käibe tarbeks), kuid juulist kuni septembrini 2019 tehakse ka erasõite.
Kuna juulis 2019 alustati erasõitudega, siis rakendub nüüd uus nn ühe aasta reegel – alates juulist 2019 kuni 2020. aasta juunikuuni saab sõiduautoga seotud jooksvatelt kuludelt sisendkäibemaksu maha arvata 50% hoolimata sellest, et ajavahemikul oktoobrist 2019 kuni juunini 2020 selle autoga tegelikult erasõite ei tehta.
2020. aasta juulis ja augustis tehakse samuti ainult ettevõtlusega seotud sõite – kuna erasõitudeks kasutusele võtmisest on nüüd juba möödas üle ühe aasta, siis saab nendel kuudel jooksvatelt kuludelt sisendkäibemaksu maha arvata 100%. Alates septembrist 2020 hakatakse jälle tegema ka erasõite ning alates sellest kuust on sõiduautoga seotud jooksvatelt kuludelt sisendkäibemaksu mahaarvamise ulatus jälle 50% vähemalt kuni augustini 2021.

Sisendkäibemaksu korrigeerimine käibemaksukohustuslaste registrist kustutamisel

Kui ettevõtja käibemaksukohustuslaste registrist kustutatakse ja tal on veel võõrandamata põhivara, mille sisendkäibemaksu korrigeerimise periood ei ole lõppenud, siis peab ta registrist kustutamise kuu käibedeklaratsioonis tegema selle põhivara sisendkäibemaksu viimase korrigeerimise, võttes seejuures arvesse kogu korrigeerimisperioodi lõpuni jäänud ajavahemiku.

Korrigeerimise tegemisel võetakse aluseks registrist kustutamise aasta osas kalendriaasta algusest kuni registrist kustutamiseni põhivara tegelik maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsus ja ainult ajavahemik alates registrist kustutamise kuust kuni korrigeerimisperioodi lõpuni loetakse perioodiks, millal seda põhivara ei kasutata maksustatava käibe tarbeks.

Põhivara soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu ümberarvestus

KMS § 32 lõikes 4 on sätestatud põhivara soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu ümberarvestus kord, kui muutub põhivara maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsus 5 kalendriaasta jooksul.

Ümberarvestus tehakse iga kalendriaasta lõpus 1/5 ulatuses, arvestades põhivara kasutamist ettevõtluse jaoks ning maksustatava käibe suhet kogu käibesse.

Põhivara ümberarvestuse kord kehtib ka sõiduautodele. Proportsiooni arvestamisel võetakse aluseks sõiduauto ettevõtluses kasutamise osatähtsuseks 50%.

Ettevõtluses kasutamise osatähtsus ei ole 50% juhul, kui:

  • maksukohustuslase ettevõtlus kogu tegevuses on väiksem kui 50% (nt asutused, mittetulundusühingud, KMS § 29 lg 4).

    Sisendkäibemaksu korrigeerimist tuleb teha nii sõiduauto kui selle tarbeks soetatud kaupade ja teenuse puhul, mis suurendavad põhivara soetusmaksumust (üldjuhul sõiduauto tarbeks kaupade ja teenuste soetused ei suurenda sõiduauto soetusmaksumust). Esimeseks kalendriaastaks loetakse ajavahemikku sõiduauto põhivarana arvele võtmist kuni kalendriaasta lõpuni.

    Kui sõiduauto võõrandatakse enne viie kalendriaasta möödumist, siis sõiduauto võõrandamise kuul korrigeeritakse sisendkäibemaksu arvestades, et sõiduautot kasutatakse võõrandamise aastal ja sellele järgnevatel aastatel vaid maksustatava käibe tarbeks.

    Kui maksukohustuslane (nt mittetulundusühing, asutus) kasutab sisendkäibemaksu mahaarvamisel proportsiooni KMS § 29 lg 4 alusel ehk ettevõtluse proportsiooni kogu tegevuse osas, siis arvatakse sõiduauto ning selle tarbeks kaupade ja teenuste saamisel sisendkäibemaks maha vastava proportsiooni ulatuses, kuid mitte rohkem kui 50%. Näiteks kui mittetulundusühingu ettevõtlus kogu tegevuses on 30%, siis sõiduauto ning selle tarbeks kaupade ja teenuste ostmisel saab sisendkäibemaksu maha arvata 30%. Juhul kui aga ettevõtluse osatähtsus oleks 70%, siis saab sisendkäibemaksu maha arvata 50 protsendi ulatuses (vt ka KMS § 29 lg 4 kommentaare).
  • maksukohustuslane rakendab KMS § 30 lõikes 4 toodud erandeid.

    KMS § 30 lõige 7 puudutab vaid olukorda, kui sõiduauto soetamisel on sisendkäibemaksu maha arvamisel lähtutud KMS § 30 lõike 4 punktides 2–5 toodud erandist, kuid kahe aasta (24 kuu) jooksul sõiduki kasutus ei vasta enam KMS § 30 lõikes 4 sätestatule (st lõikest 7 ei lähtuta juhtudel, kui sõiduauto soetamisel on sisendkäibemaksu maha arvatud 50% vastavalt lõikele 3). Antud lõige (st 2 aasta reegel) puudutab sõiduauto soetamisel tasutud käibemaksu, mitte sõiduauto jooksvaid kulusid.

    Näiteks taksoveoks kasutatud sõiduauto kasutusotstarve kahe aasta jooksul muutub ja seda sõiduautot ei kasutata enam ühegi erandipunkti tingimusele vastavalt. Kui sõidukit hakatakse 2 aasta jooksul selle soetamisest alates kasutama muul otstarbel kui erandites ette nähtud, siis tuleb teha sõiduauto soetamisel maha arvatud sisendkäibemaksu osas ümberarvestus. Ümberarvestus tuleb teha maksustamisperioodil, millal sisendkäibemaks maha arvati ja sisendkäibemaks tuleb 50 protsendi ulatuses riigi tuludesse tagasi maksta. Kuna parandus tehakse maksustamisperioodis, mil sisendkäibemaks varemalt maha arvati, siis sellega kaasneb ka intressi tasumise kohustus, kui maksukohustuslasel ei olnud selle summa osas ettemaksu.

    Kuna peamiselt reisijateveoks ja õppesõiduks kasutatavate sõiduautode puhul on sisendkäibemaksu 100%-lise maha arvamise õigus, kuid samas sellise sõiduauto eratarbes kasutamist tuleb omatarbena maksustada, siis topeltmaksustamise vältimiseks vähendatakse KMS § 30 lõike 7 alusel tekkinud maksukohustust vastavalt sellise sõiduauto omatarbeks kasutamiselt arvestatud käibemaksusumma võrra.

    Kui müügiks soetatud sõiduauto võetakse oma ettevõtluses kasutusele, kuid mitte eranditult ettevõtluse jaoks, siis tehakse sisendkäibemaksu ümberarvestus selles maksustamisperioodis, millal sõiduauto oma kasutusse võeti. Müügiks soetatud sõiduauto kasutusele võtmisel KMS § 30 lõike 4 punktides 2–5 nimetatud otstarbel arvestatakse nimetatud 2 aasta perioodi nimetatud punktides toodud otstarbel kasutusele võtmisest arvates.
Näide

Sõiduauto soetati jaanuaris 2018 ning arvati sisendkäibemaks maha 100 protsendi ulatuses 4000 eurot, kuna sõidukit kasutatakse vaid erandis toodud tingimustele. Alates oktoobrist 2018 selle sõiduki kasutamine ei vasta enam KMS § 30 lõikes 4 toodud tingimustele. Sisendkäibemaksu osas tuleb teha parandus 50 protsendi ulatuses ehk siis 2000 euro osas 2018. a jaanuarikuu käibedeklaratsioonil.

Näiteid sõiduauto soetamisel sisendkäibemaksu ümberarvestustest

Sõiduauto soetamisel on sisendkäibemaks maha arvatud 50 protsendi ulatuses
Näide 1

Sõiduauto soetati märtsis 2017. Sõiduauto eest maksti 20 000 eurot + käibemaks 4000 eurot. Sisendkäibemaks arvati maha 2000 eurot (s.o 50% 4000 eurost). Sõidukit kasutatakse kuni 1. jaanuarini 2022 nii ettevõtluse kui ka eratarbe jaoks. Seega viie kalendriaasta jooksul kasutusotstarve ei muutunud ning järelikult sisendkäibemaksu ümberarvestust ei tehta.

Näide 2

Sõiduauto soetatakse detsembris 2018 hinnaga 20 000 eurot + käibemaks 4000 eurot. Soetamisel arvatakse maha 50% sisendkäibemaksust (2000 eurot). Auto müüakse veebruaris 2021.
Korrigeerimise perioodi kolme esimese kalendriaasta eest (2018, 2019, 2020) on sõiduauto sisendkäibemaksu õigus maha arvata 50%: 3 × 400 = 1200 eurot.
2021. ja 2022. a eest on õigus sisendkäibemaksu maha arvata 100%: 2 × 800 = 1600 eurot.
Seega korrigeerimise tulemusena on kokku sisendkäibemaksu mahaarvatav osa 2800 eurot.
Arvestades, et sõiduauto soetamisel arvati sisendkäibemaksu maha 2000 eurot, siis korrigeerimise tulemusena 2021. a veebruaris arvatakse lisaks maha 800 eurot (2800 – 2000), mis kajastatakse 2021. a veebruari deklaratsiooni lahtris 11. Sama tulemuse saab ka nii: arvestades et 2 aastat kasutati n-ö vaid ettevõtluse jaoks ja iga aasta eest jäi maha arvamata 50 protsendi ulatuses 400 eurot, siis saab veel maha arvata:
2 × 400 = 800 eurot.

Näide 3

Sõiduauto soetati märtsis 2018. Sõiduauto eest maksti 20 000 eurot + käibemaks 4000 eurot ning soetamisel arvatakse maha 50% sisendkäibemaksust (2000 eurot). Sõidukit hakatakse kasutama eranditult vaid ettevõtluse jaoks 1. jaanuarist 2019 kuni 3. märtsini 2020, millal sõiduk müüakse. Sisendkäibemaksu ümberarvestused tehakse järgmiselt:

  • esimesel aastal käibemaksu ümberarvestust ei tehta. Esimene ümberarvestus tehakse 2019. a detsembris.
    Ümberarvestuses lähtutakse asjaolust, et 2019. aastal kasutati sõidukit eranditult maksustatava käibe tarbeks (vastab KMS § 30 lg-le 4), seega 2019. a eest võib maha arvata 800 eurot (4000 ÷ 5). Sõiduauto soetamisel on maha arvatud ühe aasta kohta 400 eurot (2000 ÷ 5). Seega 2019. a detsembris korrigeerimise tulemusena arvatakse täiendavalt maha 400 eurot, mis deklareeritakse detsembrikuu käibedeklaratsiooni lahtris 11.
  • teine ümberarvestus tehakse 2020. a märtsis.
    Ümberarvestuse tegemisel lähtutakse, et põhivara võõrandamise aastal ning sellele järgnevatel aastatel (arvestades 5aastast korrigeerimisperioodi) kasutatakse põhivara vaid maksustatava käibe tarbeks. Seega kolme aasta eest võib maha arvata 2400 eurot (3 × 800) ning sõiduauto soetamisel on maha arvatud kolme aasta kohta 1200 eurot (3 × 400). Seega arvatakse täiendavalt sisendkäibemaksu maha 1200 eurot (2400 – 1200), mis deklareeritakse märtsikuu käibedeklaratsiooni lahtris 11.
Näide 4

Sõiduauto soetatakse jaanuaris 2018 hinnaga 20 000 eurot + 4000 eurot käibemaks ja soetamisel arvatakse maha 50% sisendkäibemaksust (2000 eurot). Sõidukit kasutatakse nii ettevõtluses kui ka eratarbimises. Auto hakatakse kasutama maksuvaba käibe jaoks veebruaris 2023.
Põhivara ümberarvestuse periood lõppes aastal 2022. Sisendkäibemaksu ümberarvestust ei tehta.

Sõiduauto soetamisel on sisendkäibemaksu maha arvatud KMS § 30 lg 4 kohaselt 100% ning sõiduautot kasutatakse eesmärgipäraselt kahe aasta jooksul
Näide 1

Sõiduauto soetatakse jaanuaris 2018 hinnaga 20 000 eurot + 4000 eurot käibemaks ja soetamisel arvatakse maha 100% sisendkäibemaksust (4000 eurot). Autot kasutatakse 100% ettevõtluses kuni 31. detsembrini 2020, perioodil jaanuar 2021 kuni detsember 2022 kasutatakse sõiduautot ka eratarbes.
Kuna autot kaks esimest aastat kasutati eranditult ettevõtluse jaoks siis KMS § 30 lõike 7 järgi sisendkäibemaksu ümberarvestust ei tehta. Ümberarvestust tehakse KMS § 32 lg 4 kohaselt.
Korrigeerimise perioodi kolme esimese kalendriaasta eest (2018.–2020. a) on sõiduauto sisendkäibemaksu õigus maha arvata 100%.
2021. aastal kasutati sõiduautot nii ettevõtluses kui ka eratarbeks ning sellest tulenevalt tehakse detsembris 2021 ümberarvestus. 800 eurost (4000 ÷ 5) 50%, s.o 400 eurot saab sellel perioodil maha arvata, kuid maha on arvatud selle aasta eest 800 eurot (4000 ÷ 5). Seega tuleb täiendavalt tasumisele kuuluvat käibemaksu arvestada 400 eurot (800 – 400), mis kajastatakse 2021. a detsembrikuu käibedeklaratsiooni lahtris 10.
Samasugune arvestus tehakse ka 5. kalendriaasta eest ning tulemus 400 eurot kajastatakse 2022. a detsembrikuu käibedeklaratsioonil.

Näide 2

Sõiduauto soetatakse jaanuaris 2018 hinnaga 20 000 eurot + 4000 eurot käibemaks ja soetamisel arvatakse maha 100% sisendkäibemaksust (4000 eurot). Autot kasutatakse 100% ettevõtluses kuni 31. detsembrini 2020, perioodil jaanuar 2021 kuni september 2021 kasutatakse sõiduautot ka eratarbes. Alates oktoobrist 2021 kasutatakse sõiduautot vaid ettevõtluse jaoks kuni 2022. a märtsini, millal see sõiduk võõrandatakse.
Kuna autot kaks esimest aastat kasutati eranditult ettevõtluse jaoks, siis KMS § 30 lõike 7 järgi sisendkäibemaksu ümberarvestust ei tehta. Esimene ümberarvestus tehakse 2021. a detsembris KMS § 32 lõike 4 alusel, arvestades KMS § 30 lõikes 8 toodud 1aastast tingimust. Seega sõltumata sellest, et 2021. aastal kasutati sõiduautot 9 kuud nii ettevõtluses kui eratarbes ning 3 kuud vaid ettevõtluse jaoks, on sisendkäibemaksu maha arvamise piirang 12 kuud.
Seega 2021. a detsembris tuleb teha ümberarvestus 800 eurost (4000 ÷ 5) 50%, s.o 400 eurot saab 2021. aastal maha arvata, kuid maha on arvatud selle aasta eest 800 eurot (4000 ÷ 5). Seega tuleb täiendavalt tasumisele kuuluvat käibemaksu arvestada 400 eurot (800 – 400), mis kajastatakse 2021. a detsembrikuu käibedeklaratsiooni lahtris 10.
2022. a osas ümberarvestust ei tehta.

Sõiduauto soetamisel on sisendkäibemaksu maha arvatud KMS § 30 lg 4 kohaselt 100% ning sõiduautot hakatakse kasutama KMS § 30 lg 4 punktides 2–5 nimetamata eesmärkidel
Näide

Sõiduauto soetatakse jaanuaris 2018 hinnaga 20 000 eurot + 4000 eurot käibemaks ja soetamisel arvatakse maha 100% sisendkäibemaksust (4000 eurot). Autot kasutatakse 100% ettevõtluses kuni juunini 2019, alates juulist 2019 kasutatakse osaliselt ka eratarbeks ja auto müüakse veebruaris 2020.
Vastavalt KMS § 30 lõikele 7, kui kahe aasta jooksul sõiduauto võetakse kasutusele ka eratarbimises, siis tuleb teha maha arvatud sisendkäibemaksu osas ümberarvestus. Seega kui sõiduk eratarbimisse võetakse, siis tuleb teha 2018. a jaanuarikuu käibedeklaratsioonis parandus ning maha arvatud käibemaks 50% osas (2000 eurot) uuesti riigi tuludesse deklareerida (lahtrid 5, 5.2, 5.3).
Antud näite puhul lähtuvalt KMS § 32 lõikest 4 tuleb teha uus ümberarvestus veebruaris 2020, millal sõiduk võõrandatakse. Ümberarvestuses lähtutakse, et 2 esimese aasta eest saab sisendkäibemaksu maha arvata 50% ning järgneva kolme aasta eest 100%. Seega kolme aasta eest võib maha arvata 2400 eurot (3 × 800) ning sõiduauto soetamisel on maha arvatud kolme aasta kohta 1200 eurot (3 × 400). Seega arvatakse täiendavalt sisendkäibemaksu maha 1200 eurot (2400 – 1200), mis deklareeritakse veebruarikuu käibedeklaratsiooni lahtris 11.

Isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise kord

Hüvitist isikliku sõiduauto kasutamisel tööalaste sõitude puhul saab maksta:

  1. ametnikule;
  2. töötajale (töölepingu seaduse tähenduses);
  3. juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele (TuMS § 9 tähenduses).

Seega näiteks äriühingu omanikule või võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavale isikule viidatud määruse alusel maksuvaba hüvitist maksta ei saa. Kuid neile on võimalik juriidilise isiku huvides tehtud kulutused hüvitada TuMS § 12 lg 3 alusel, kui need on dokumentaalselt tõendatud.

Hüvitist saab maksta sõiduauto kasutamise eest, mis ei ole tööandja omanduses ega valduses. Seega ei pea sõiduauto olema kasutaja isiklikus omanduses, kuid tuleb tõendada selle kasutusõigust. Kasutamisõigus on fikseeritud kas sõiduki registreerimistunnistusel või omaniku koostatud volikirjas. Sõiduautoks loetakse M1- ja M1G-kategooria sõidukeid.

Kui hüvitist makstakse puudega isikule, siis võib erandina hüvitada igasuguse mootorsõiduki kasutamise kulud. Mootorsõidukiks loetakse liiklusseaduse § 2 kohaselt mootori jõul liikuvat sõidukit. Sõiduk on teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev liiklusvahend, mis liigub mootori või muul jõul.

Hüvitise maksmiseks peab olema vormistatud tööandja kirjalik otsus, käskkiri või korraldus, milles näidatakse hüvitist saava isiku andmed, hüvitise suurus ja sõidu kuupäev või periood, mille jooksul tehtud sõite hüvitatakse. Kirjalikule otsusele lisatakse sõiduauto kasutamisõigust tõendava dokumendi koopia. Otsuse võib teha ka pikema perioodi kohta kui üks kalendrikuu.

Maksuvaba hüvitist on võimalik maksta ainult siis, kui töösõitude kohta peetakse arvestust ehk sõidupäevikut. Sõidupäevik peab sisaldama sõiduautot kasutava isiku andmeid, sõiduauto riikliku registrimärgi andmeid, läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäitu iga töösõidu korral ning sõidu kuupäeva ja eesmärki iga sõidu korral. See, millisel kujul sõidupäevikut peetakse, nt kas paberil või elektrooniliselt, ei oma tähtsust – oluline on, et see sisaldaks eelnimetatud andmeid. Sellest tulenevalt ei saa maksuvaba hüvitist maksta tulevaste sõitude eest, vaid ainult juba tehtud sõitude eest.

Kui isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist makstakse ilma arvestust pidamata, on väljamakse näol tegemist palgatuluga, mis tuleb deklareerida isikustatult TSD lisal 1 (mitteresidendi puhul lisal 2).

Sõidupäeviku alusel saab hüvitada töösõite kuni 30 senti kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot ühes kalendrikuus tehtud sõitude eest. See tähendab, et tööandja võib kehtestada ka madalama kilomeetri hinna, nt 20 senti, kuid maksuvabastuse tingimuse täitmiseks ei tohi ületada kumbagi piirmäära. Seega kui hüvitise kilomeetri hinnaks on määratud näiteks 1 euro, on maksustatav kilomeetri piirhinda ületav osa ehk 70 senti ja seda sõltumata sellest, kui suur on hüvitise summa kokku.

Hüvitist saab maksta töötajale ka summeeritult ehk ühes kalendrikuus kassapõhiselt rohkem kui 335 eurot, kuid on oluline, et ühe kuu kohta ei arvestataks hüvitist üle ettenähtud piirmäära.

Piirmäärasid ületav hüvitise summa loetakse erisoodustuseks. Kui kalendrikuu kohta tuleb arvestusliku hüvitise summa suurem kui piirmäär, siis arvestatakse erisoodustus iga kuu kohta eraldi ja erisoodustus tuleb deklareerida selles kuus, millal hüvitise väljamaksmine toimus.

Füüsiline isik võib arvestuse olemasolu korral saada maksuvaba hüvitist ka mitmelt tööandjalt, seejuures rakendatakse 335 eurost ülempiiri iga tööandja kohta eraldi. Hüvitis sisaldab kõiki auto tavapärase kasutamisega seotud kulutusi (sh kütus, parkimine jne).

Määruses kehtestatud kilomeetrihind ja maksuvaba piirmäär ei ole seotud tegelike kuludega (kuludokumentidega). TuMS § 12 lg 3 sätestab küll, et füüsilise isiku tulu ei ole teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulu hüvitis, kuid lisab ka, et seda lõiget ei kohaldata hüvitisele, mille maksmisele on kehtestatud eraldi tingimused ja piirmäärad. Kuna isikliku sõiduauto kasutamise eest makstavale hüvitisele on kehtestatud eraldi tingimused ja piirmäärad, siis kuludokumentide alusel isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamine (nt parkimistasu, rehvivahetuse, jooksva remondikulu vms tasumine) on erisoodustus.

Erandina saab kuludokumendi alusel isikliku sõiduauto kulutused hüvitada, kui minnakse isikliku sõiduautoga lähetusse ning nende kulude hüvitamisel lähtutakse nn lähetuste määrustest.

23.05.2019