Kaupade maksustamine

Kauba käibe tekkimise koht

Eestis kuulub maksustamisele ainult selline kaubakäive, mille tekkimise koht on Eesti, seega on käibe tekkimise koha määramine maksustamise seisukohast väga oluline.

Kauba käibe tekkimise koht on Eesti, kui:

  • kaup toimetatakse saajale või tehakse talle muul viisil kättesaadavaks Eestis, eksporditakse Eestist või teostatakse Eestist kauba ühendusesisest käivet või kaugmüüki;
  • Eestis maksukohustuslasena registreeritud teise liikmesriigi ettevõtja tegeleb kaugmüügiga Eesti isikule, kes ei ole maksukohustuslane ega piiratud maksukohustuslane;
  • teise liikmesriigi ettevõtja võõrandatava kauba paigaldab või paneb Eestis kokku võõrandaja või see pannakse Eestis kokku tema eest;
  • kaup, sealhulgas pardal tarbitav ja kaasamüüdav kaup, võõrandatakse vee- või õhusõiduki pardal, mis väljub rahvusvahelisele reisile Eestist;
  • Eestis asuvale Eesti maksukohustuslasest edasimüüjale võõrandatakse võrgu kaudu maagaasi või elektrienergiat;
  • võrgu kaudu edastatav maagaas või elektrienergia võõrandatakse kauba soetajale, kes kasutab seda kaupa Eestis.

Seega on selliste tehingute puhul, kus kaupa Eestist välja ei veeta, kauba transportimist ei toimu või Eestis asuva kauba vedu on isegi füüsiliselt võimatu (Eestis asuva kinnisasja puhul), käibe tekkimise koht alati Eesti. Teisalt tasub meeles pidada, et kui kaupa ühelgi ajahetkel Eestisse ei tooda, siis ei ole ka tegemist Eesti käibega.

Kauba käibeks mitteloetavad tehingud

On rida tehinguid, mille puhul küll toimub kauba omandiõiguse üleminek, kuid mida erandina siiski käibeks ei loeta. Käibemaksuseaduses on loetelu ja sisaldab järgmisi tehinguid:

  • ettevõtte või selle osa üleandmine võlaõigusseaduse (VÕS) tähenduses;
  • kauba Eestist väljatoimetamine isiku poolt ilma selle võõrandamiseta, välja arvatud kauba toimetamine teise liikmesriiki oma sealse ettevõtluse tarbeks;
  • riigi-, valla- või linnavara erastamine;
  • äriühingute, mittetulundusühingute (MTÜ) või sihtasutuste (SA) ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus vara üleandmine teisele äriühingule, MTÜ-le või SA-le;
  • ühe maksukohustuslasena registreeritud isikute omavaheline tehing;
  • ettevõtluse huvides kauba tasuta üleandmine mittemüüdava kaubanäidisena või kauba, mille maksustatav väärtus ei ületa 10 eurot, üleandmine reklaami eesmärgil.

Kui midagi antakse üle raha või teist kaupa või teenust vastu saamata, siis reeglina ei ole selline tehing käibemaksu objektiks. Samas on kaupade vahetamise puhul tegemist käibega ja käibemaksu objektiks oleva tehinguga.

Kauba eksport

Kauba väljavedu Eestist loetakse ekspordiks, kui liidu kaup toimetatakse väljaspool liidu tolliterritooriumi asuvasse sihtkohta kauba võõrandaja või välisriigi isikust kauba soetaja poolt.

Kauba ekspordiks loetakse seega liidu kauba väljatoimetamine, millega kaasneb või millele järgneb kauba võõrandamine, kuna vastavalt KMS § 4 ei loeta käibeks kauba Eestist väljatoimetamist kauba omaniku poolt ilma kauba võõrandamiseta (v.a kauba toimetamine teise liikmesriiki oma sealse ettevõtluse tarbeks).

Seega loetakse kauba väljavedu Eestist ekspordiks üksnes kauba väljaveol liidu tolliterritooriumilt ehk toimetamisel ühendusevälisesse riiki. Reeglina loetakse kauba ekspordiks ühenduse kauba väljatoimetamist, millega kaasneb või millele järgneb kauba võõrandamine.

Kauba import

Kauba import on kauba toimetamine Eestisse liiduvälisest riigist. Täpsemalt on kauba import liiduvälise staatusega kauba vabasse ringlusse lubamine.

Kaup võib Eestisse jõuda ka mitte otse liiduvälisest riigist, vaid läbi mõne teise liikmesriigi, kui enne vabasse ringlusse lubamist on kaup olnud mõnel teisel importi edasilükkaval tolliprotseduuril (nt transiit). KMSi mõttes käsitatakse kauba impordina lisaks kauba suunamisele vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile ka kauba suunamist imporditollimaksudest osalise vabastusega ajutise impordi tolliprotseduurile.

Kauba impordiks loetakse ka välistöötlemise tolliprotseduuril oleva kauba suunamist vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile ning muid juhte, millega kaasneb tollivõla tekkimine. Näiteks kauba ebaseaduslik liidu tolliterritooriumile toimetamine või kauba ebaseaduslik tollijärelvalve alt väljaviimine.

Kauba ühendusesisene käive

Käibemaksukohustuslastena registreeritud ettevõtete omavahelisele kaubavahetusele Euroopa Ühenduse territooriumil rakenduvad maksustamisel reeglid, mis kehtivad ostja asukohamaal.

Eestis maksukohustuslasena registreeritud müüja ei lisa käibemaksu kaubale, mis toimetatakse maksukohustuslasena registreeritud ostjale (või ka mille ostja toimetab) teise liikmesriiki. Käive loetakse küll toimunuks kauba võõrandamise lähteriigis (maksustatakse 0%-lise määraga), kuid maksustamine toimub kauba sihtkohariigis ja kauba sihtkohariigis kehtivate käibemaksumäärade kohaselt.

Peale kaupade võõrandamise käsitatakse kauba ühendusesisese käibena ka seda, kui maksukohustuslane toimetab kauba teise liikmesriiki oma seal toimuva ettevõtluse tarbeks.

Müüki võib käsitada ühendusesisese käibena ainult juhul, kui:

  • müüja on kindel, et ostja on registreeritud maksukohustuslasena teises liikmesriigis ja müüja on märkinud arvele nii enda maksukohustuslase registreerimisnumbri kui ka ostjale teises liikmesriigis antud maksukohustuslase registreerimisnumbri;
  • kaup viiakse ühest liikmesriigist teise liikmesriiki;
  • arvel on viidatud nõukogu direktiivi 2006/112/EU artiklile 138 või käibemaksumäära kohaldamise aluseks olevale KMS § 15 lõike 3 või 4 vastavale punktile. Viite võib asendada ka muu selge ja üheselt mõistetava märkega (nt kolmnurktehing, uue transpordivahendi müük, vms).

Kaubamüügi käsitamisel kauba ühendusesisese käibena on esmaoluline see, et nii müüja kui ka ostja oleksid oma liikmesriigis maksukohustuslased. Erandina nimetatust käsitatakse kauba ühendusesisese käibena KMS § 7 lg 1 p 2 kohaselt aktsiisikauba või uue transpordivahendi võõrandamist teise liikmesriigi isikule, st nii käibemaksukohustuslasena registreeritud isikule kui ka mitteregistreeritud isikule koos selle toimetamisega Eestist teise liikmesriiki, välja arvatud aktsiisikauba võõrandamist füüsilisele isikule isiklikuks otstarbeks.

Eestis toimuvaks kauba ühendusesiseseks käibeks ei loeta sellise kauba käivet, mis müügihetkel ei asu Eestis, vaid mõnes teises liikmesriigis. Sellisel juhul tuleb kauba müüjal arvestada selle liikmesriigi maksuseadusi, kus kaup tegelikult asub ja müüja peab teadma, kas ta on kohustatud ennast registreerima maksukohustuslasena selles teises liikmesriigis, kus kaup tegelikult müügihetkel asub (v.a kolmnurktehing).

Kauba ühendusesisene soetus

Kauba ühendusesisene soetamine on (KMS § 8 lõiked 1, 2 ja 5):

  • kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse ning uue transpordivahendi soetamine teise liikmesriigi isikult koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse;

  • ettevõtluses kasutatava kauba toimetamine teisest liikmesriigist Eestisse oma Eestis toimuva ettevõtluse tarbeks;

  • kauba soetamine teise liikmesriigi maksukohustuslaselt, kui maksukohustuslane kasutab kauba soetamisel oma Eestis maksukohustuslasena registreerimise numbrit ja kaup toimetatakse võõrandaja liikmesriigist teise liikmesriiki, välja arvatud juhul, kui maksukohustuslane tõendab, et:

  1. käibemaks kauba ühendusesiseselt soetamiselt makstakse selles liikmesriigis, kuhu kaup toimetati, või
  2. ta oli edasimüüja kolmnurktehingus.

Üldjuhul maksustatakse kauba ühendusesisest soetamist selles liikmesriigis, kuhu ostja kauba toimetas. Kui kaup on soetatud ettevõtluseks, on maksukohustuslasel õigus deklareerida soetatud kaubalt tasumisele kuulunud käibemaks mahaarvamisele kuuluva sisendkäibemaksuna.

Kolmnurktehing

Kolmnurktehing on kauba võõrandamise tehing kolme liikmesriigi ettevõtja vahel, kes kõik on oma riigis registreeritud maksukohustuslasena.

Kolmnurktehingu puhul on tegemist tehinguga, kus kaup müüakse ära kahe järjestikuse müügitehinguga ja kõik kolm osapoolt asuvad erinevates liikmesriikides.

Müügitehingu kohaselt müüb esimese liikmesriigi maksukohustuslane A (võõrandaja kolmnurktehingus) kauba teise liikmesriigi maksukohustuslasele B (edasimüüja kolmnurktehingus) ja B-lt läheb kaup edasi kolmandasse liikmesriiki C (soetaja kolmnurktehingus), kusjuures kaup toimetatakse otse esimesest liikmesriigist (A) kolmandasse liikmesriiki (C).

Erireegli kohaselt ei pea selline ostja B, kellel puudub elukoht või tegevuskoht kauba sihtkohariigis (C) ennast kolmnurktehingu puhul sihtkohariigis (C) registreerima maksukohustuslasena. Lihtsustatud korda rakendatakse selliselt, et teine ostja (C) peab tasuma käibemaksu esimese ostja (B) kauba müügilt juhul, kui teine ostja (C) on ettevõtjana ja käibemaksukohustuslasena registreeritud riigis, kus lõpeb kauba transport ehk liikmesriigis (C). Esimese ostja (B) kauba soetamine kolmnurktehinguga ei ole käive tingimusel, et ta on arvele lisanud märkuse kauba müügi kohta kolmnurktehinguga, samuti enda ja ostja (C) käibemaksukohustuslase numbri.

Turule lastud kauba pakendiga seotud kohustused

Pakendiaktsiisiga maksustatakse Eestis pakendatud, teisest Euroopa Liidu liikmesriigist soetatud ja imporditud kauba pakend kauba Eestis turule laskmisel.

Äriühingud, kes lasevad turule pakendatud kaupa, peavad pakendatud kauba pakendi ja sellest tekkinud pakendijäätmete kohta pidama arvestust, korraldama nende kogumise ja taaskasutamise selliselt, et oleks täidetud pakendiaktsiisi- ja pakendiseaduses sätestatud taaskasutamise sihtarvud.

Pakendatud kauba turule laskmise all mõistetakse Eestis pakendatud oma kauba või sisseveetud pakendatud kauba esmakordne kättesaadavaks tegemine Eestis levitamiseks või kasutamiseks. Kui kaup pakendatakse ümber, siis ümberpakendatud kauba esmakordselt kättesaadavaks tegemist Eestis käsitatakse samuti pakendatud kauba turule laskmisena.

Kui pakendatud kauba pakendite taaskasutamise sihtarvud on täitmata, tuleb Maksu- ja Tolliametile esitada pakendi aktsiisideklaratsioon maksustamise perioodile järgneva kuu 15. kuupäevaks.

Rohkem infot leiate meie veebilehelt „Pakend".

23.05.2019