Käibe tekkimise aeg

Käibe tekkimise aeg üldreegli alusel

Käive on tekkinud (välja arvatud ühendusesisene käive või kauba ühendusesisene soetus) või teenus on saadud päeval, millal esimesena sooritati üks alljärgnevaist toiminguist (käibemaksuseaduse (KMS) § 11 lg 1):

  • kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine;
  • kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine;
  • omatarbe puhul kauba võõrandamine või teenuse osutamine või ettevõtte kauba kasutuselevõtmine maksukohustuslase enda, tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt või muul ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil.

Seega ei määratleta käibe tekkimise aega arve väljastamise alusel. See aga ei tähenda seda, et arve võibki jätta väljastamata. Ostja jaoks on arve endiselt oluline sisendkäibemaksu maha arvamisel.

Eeltoodud üldreegli alusel määratakse käibe tekkimise aeg järgmistele tehingutele:

  • riigisisene kauba võõrandamine ja teenuse osutamine;
  • teenuse osutamine välisriigi isikule või teenuse saamine välisriigi isikult;
  • kauba eksport.

Üldreegli alusel määratletakse käibe toimumise aega ka kapitalirendilepingu tingimustes kauba või teenuse võõrandamisel. Seega tekib kapitalirendilepingute alusel käibemaksuga maksustamise kohustus kauba müügihinnalt kauba üleandmisel, mitte perioodilistelt maksetelt.

Kui käibe tekkimise aeg on KMS § 11 lõike 1 kohaselt kauba või teenuse eest maksmine, siis on käive tekkinud makstud osa ulatuses. Kauba või teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamiseks sihtotstarbelise toetuse saamist ei käsitata selle kauba või teenuse eest makse laekumisena.

Käibemaks arvutatakse laekunud summalt, kusjuures 20% käibemaksumääraga maksustatava tehingu puhul leitakse käibemaksusumma laekunud summa jagamisel 1,20-ga ja saadud tulemuse korrutamisel 0,20-ga. 9%-lise käibemaksumääraga maksustatava tehingu puhul jagatakse laekunud summa 1,09-ga ja saadud tulemus korrutatakse 0,09-ga.

Käive tervikuna loetakse tekkinuks kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päeval. Käibemaksuna deklareeritakse sellisel juhul summa, mis leitakse kauba või teenuse maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaksusumma ja raha laekumisel arvutatud käibemaksusumma vahena.

Pikaajaliste ja regulaarsete teenuste osutamise ja saamise aeg

Teenus, mille osutamine kestab kauem kui maksustamisperiood, loetakse osutatuks ja saaduks maksustamisperioodil, millal selle teenuse osutamine lõpeb. Regulaarselt osutatava teenuse (näiteks kasutusrent) osutamise aja määramisel lähtutakse ajavahemikust, mille kohta arve esitatakse või mille osas on kokkulepitud tasumine. Teenus loetakse osutatuks arvel kajastatud perioodi või kokkulepitud makse perioodi viimasel kuul. See tähendab, et kui arve esitatakse kvartali kohta, loetakse teenus osutatuks kvartali viimasel kuul.

Ka regulaarselt kauba võõrandamise puhul lähtutakse samadest põhimõtetest – kaup loetakse võõrandatuks perioodil, mille kohta arve esitatakse või mille osas on kokkulepitud tasumine.

Samu põhimõtteid rakendatakse ka pikaajalise ja regulaarse teenuse saamise maksustamisel pöördmaksuga, kuna teenuse saamine maksustatakse pöördmaksuga samal ajal, kui teenuse osutajal tekib teenuse käive.

Kauba ühendusesisese käibe tekkimine ja soetuse aeg

Kauba ühendusesisene käive kui ka soetamine loetakse tekkinuks:

  • kauba lähetamisele või kättesaadavaks tegemisele järgneva kuu 15. kuupäeval või
  • arve väljastamise kuupäeval, kui see on varasem eelnimetatud 15. kuupäevast.

Oluline on veel märkida, et kauba ühendusesisese käibe puhul maksmine käivet ei tekita. Seega kui siseriikliku käibe puhul tekib käive ka ettemaksust, siis ühendusesisese käibe puhul tekib käive alles kauba reaalsest lähetamisest või arve väljastamisest.

Erandsätted uute maksukohustuslaste puhul

Kui isik registreerib end maksukohustuslaseks ja teeb tehinguid ka enne maksukohustuslasena registreerimist, siis reeglina tekib tal maksukohustus alates registreerimisest ja enne registreerimist tekkiva käibe osas tal maksukohustus puudub.

Eeltoodud põhimõtetest tuleb eristada käibe tekkimise aja määratlemist isikute puhul, kes on registreeritud maksukohustuslaseks sellise tehingu toimumise ajal, mida on alustatud enne maksukohustuslasena registreerimist.

Seega kui ettemaks tehakse enne registreerimist ja kaup lähetatakse või teenus osutatakse kuupäeval, millal ta oli juba registreeritud maksukohustuslasena, tekib maksukohustuslasel siiski kohustus tasuda käibemaksu. Kui aga kaup on lähetatud või teenus osutatud enne registreerimist, siis maksustatavat käivet ei teki, isegi juhul, kui tasumine toimub pärast maksukohustuslasena registreerimist.

Maksuvaba käive

Käibemaksuseaduse §-s 16 sätestatakse kaubad ja teenused, mille käive on maksuvaba. Tehingu käsitamine maksuvaba käibena tähendab seda, et kauba või teenuse hinnale ei lisata käibemaksu ning maksukohustuslasel puudub õigus maksuvaba käibega seotud sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Seega sisaldab maksuvaba käibena käsitatav tehingu maksumus varjatud kujul ka mahaarvamata sisendkäibemaksu.

Isik, kelle kogu käive on maksuvaba, ei pea end maksukohustuslasena registreerima ning tal puudub ka kohustus esitada käibedeklaratsiooni ja täita muid maksukohustuslase kohustusi.

Isik, kes on maksukohustuslasena registreeritud ning kelle käive on (osaliselt) maksuvaba, peab maksuvaba käibe deklareerima ka käibedeklaratsioonil.

Rohkem infot leiate veebilehelt „Maksuvaba käive".

23.05.2019