Sa oled siin

Metsateatise esitamine

Kõik raieõigust ja/või metsamaterjali müünud ning ostnud füüsilised ja juriidilised isikud peavad esitama Maksu- ja Tolliametile raieõiguse ning metsamaterjali müügi- ja ostutehingute teatise.

Teatis tuleb esitada 2018. aasta 10. jaanuariks. Edaspidi tuleb teatis esitada kord aastas.

Raieõiguse ning metsamaterjali müügi- ja ostutehingute teatist saab esitada kas e-maksuametis/e-tollis või pabervormil.
Kuidas metsateatist esitada »

Küsimused ja vastused »

Õigusaktid »
 

 Kuidas metsateatist esitada
 

Metsateatist saab esitada e-maksuametis/e-tollis ja pabervormil.

Teatise esitamine e-maksuametis/e-tollis


Teatise esitamiseks e-maksuametis/e-tollis on kaks võimalust:

  1. elektroonilise vormi täitmine, mis on lihtsaim viis üksikute ostu- või müügitehingute deklareerimiseks;
  2. XML-formaadis andmetega faili laadimine, mida soovitame kasutada ettevõtetel, kellel on raamatupidamisprogrammist XML-faili moodustamise võimalus.

Failiformaat vormi RMMOMT laadimiseks e-maksuameti/e-tolli kaudu:
XML-andmetabeli kirjeldus (11.68 KB, XML)
XML-andmetabeli näidis (29.38 KB)

Teatise esitamine pabervormil


Kui soovite täita vormi paberil, siis saate selle välja printida siit:

Vormi väljatrükki saab küsida ka Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroodest.

Teatise täitmisel on abiks „Raieõiguse ning metsamaterjali müügi- ja ostutehingute teatise täitmise juhend".

Teatise täitmisel pange tähele, et iga tehing tuleb kajastada eraldi real ning kogused ja summad kirjutada täisarvudena, s.t ilma komakohtadeta.

 

Küsimused ja vastused
 

1. 2015. a oleme ostnud metsamaterjali Rootsi juriidilistelt isikutelt. Probleem on nende tehingute andmete edastamine läbi e-maksuameti/e-tolli elektrooniliselt XML-faili kasutades. Faili laadimisel e-maksuametis/e-tollis saame veateate, et Rootsi ettevõtte registrikood ei ole õige ning faili laadimine katkestatakse. Milles võib olla probleem ja kuidas seda lahendada?


Puidu ostu välisriikidest (nii Euroopa Liidu liikmesriikidest kui kolmandatest riikidest) ei pea raieõiguse ning metsmaterjali müügi- ja ostutehingute teatises deklareerima.

Puidu müük Eestist välisriiki tuleb deklareerida. XML-faili edukaks laadimiseks e-maksuametisse/e-tolli on vaja failist eemaldada ostutehingud välisriikidest.

2. Kas raieõiguse ning metsamaterjali müügi- ja ostutehingute teatises tuleb näidata ka eraisikutele või firmale müüdud küttepuud ja kaminapuud?


Metsaseaduse kohaselt on metsamaterjal langetatud puu ja puutüvi, puutüve järkamisel saadud tüveosa ning raidmed. Kuna kaminapuud ja ka ahjupuud on lõhutud, s.t töödeldud, ei pea neid teatisel deklareerima, kuna ei mahu mõiste „metsamaterjal" alla (metsaseaduse § 28 lg 2).

3. Kuidas toimub metsateatise esitamine juhul, kui võõrandajaks on eraisik, kes pole kohustatud arveid esitama?


Arve puudumisel märgitakse teatisele dokumendi lahtrisse kirjaliku lepingu või akti number.

Raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamisel ning metsamaterjali töötlemiseks, ladustamiseks või vedamiseks üleandmisel peab üleandja tõendama vastuvõtjale raieõiguse olemasolu või metsamaterjali valdamise seaduslikkust ja vastuvõtja peab seda kontrollima (metsaseaduse § 37 lg 1).

Metsamaterjali võõrandamisel ning metsamaterjali töötlemiseks või ladustamiseks andmisel sõlmivad võõrandaja või töötlemiseks või ladustamiseks andja ja metsamaterjali omandaja või töötlemiseks või ladustamiseks võtja kirjaliku metsamaterjali võõrandamise lepingu või muu eraõigusliku lepingu või vormistavad suulise lepingu sõlmimisel kirjaliku akti (metsaseaduse § 37 lg 8).

4. Palun selgitage tehingute kajastamist teatistel antud näidete varal.


Näide 1
Firma sõlmib metsaomanikuga A (võõrandaja) raieõiguse võõrandamise lepingu 21.03.2015.
Lepingu tingimused: metsamaterjali hinnanguline kogus – 300 tm ja esmase makse suurus – 12 600 eurot (70% hinnangulisest maksumusest). Võõrandaja esitab arve summas 12 600 eurot.
Juunis raiutakse 100 tm. Firma kannab oma raamatupidamises raieõiguste varudest kuludesse 8000 eurot, võõrandajale raha juurde ei maksta.
Juulis raie lõpetatakse. Kogu väljatulekuks saadakse 320 tm ja ostetud raieõiguse kogumaksumuseks 18 880 eurot. Võõrandaja esitab teise arve summas 6280 eurot.
I kvartalis 2015 deklareerib omanik A raieõiguse müüki ja firma vastavalt raieõiguse ostu 12 600 eurot ja 300 tm.
III kvartalis 2015 deklareerib omanik A raieõiguse müüki ja firma vastavalt raieõiguse ostu 6280 eurot ja 20 tm.


Näide 2
Firma sõlmib metsaomanikuga B (võõrandaja) raieõiguse võõrandamise lepingu 21.03.2015.
Lepingu tingimused: hinnanguline kogus on 300 tm ja esmase makse suurus on 12 600 eurot (70% hinnangulisest maksumusest). Võõrandaja esitab arve summas 12 600 eurot.
Juunis raiutakse 100 tm. Firma kannab oma raamatupidamises raieõiguste varudest kuludesse 6000 eurot, võõrandajale raha juurde ei maksta.
Juulis raie lõpetatakse, kogu väljatulekuks saadakse 220 tm ja ostetud raieõiguse kogumaksumuseks 11 000 eurot. Võõrandaja esitab kreeditarve summas 1600 eurot.
Näites 2 on tegemist olukorraga, kus esialgu makstakse rohkem nii, et hiljem, saades teada kogu raiutava metsa koguse, esitatakse kreeditarve.
S.t makstud on enam, kui tegelikult puitu saadi.
I kvartalis 2015 deklareerib omanik B raieõiguse müüki ja firma vastavalt raieõiguse ostu 12 600 eurot ja 300 tm.
III kvartalis 2015 deklareerib omanik raieõiguse müüki ja firma raieõiguse ostu kreeditarvega -1600 eurot (s.t saab arveid esitada ka miinusmärgiga) ja -80 tm.


Näide 3
Firma sõlmib omanikuga C (võõrandaja) raieõiguse võõrandamise lepingu 21.03.2015.
Lepingu tingimused: metsamaterjali hinnanguline kogus on 300 tm ja esmase makse suurus on 12 600 eurot (70% hinnangulisest maksumusest). Võõrandaja esitab arve summas 12 600 eurot.
22.03.2016, lepingu tähtaja saabumisel, ei ole firma aga suutnud objektiivsetel põhjustel töid alustada ja võõrandaja ostab raieõiguse tagasi, krediteerides eelmise arve. 
I kvartalis 2015 deklareerib omanik C raieõiguse müüki ja firma vastavalt raieõiguse ostu 12 600 eurot ja 300 tm.
I kvartalis 2016 deklareerib omanik C raieõiguse müüki ja firma vastavalt raieõiguse ostu kreeditarvega (s.t miinusmärgiga)
12 600 eurot ja 300 tm.

Kui kreeditarve asemel vormistatakse tagasimüük, siis:
I kvartalis 2016 deklareerib firma raieõiguse müüki ja omanik C vastavalt raieõiguse ostu 12 600 eurot ja 300 tm.


5. Kas raieõiguse ning metsmaterjali müügi- ja ostutehingute teatises peab kajastama ka ostutehingud kolmandatest riikidest?


Raieõiguse ning metsmaterjali müügi- ja ostutehingute teatises ei pea kajastama ostutehingud kolmandatest riikidest ega ka Euroopa Liidu riikidest.

6. Ostsin aasta jooksul 15 tm metsamaterjali. Kas mul on kohustus esitada Maksu- ja Tolliametile raieõiguse ning metsamaterjali müügi- ja ostutehingute teatis?


Raieõiguse või metsamaterjali müüja ja raieõiguse või metsamaterjali ostja ei pea teatist esitama, kui ostetakse või müüakse kuni 20 tihumeetrit metsamaterjali aastas (metsaseaduse § 38 lg 1).

28.09.2017