Internetimüük

Kaupade müümine interneti vahendusel on kasvav trend üle maailma. Suur osa kaupadest müüakse selleks, et leida oma kasutatud asjadele uus omanik. Samuti tellitakse välismaistest portaalidest uut kaupa, et see mõningase juurdehindlusega edasi müüa ning seeläbi tulu teenida. Maksu- ja Tolliameti tähelepanu all on mainitud tegevustest üldjuhul ainult viimane.

Maksustamisel ei erine veebis kaupade müümine kuidagi poes näiteks riiete müümisest. Mõlemad on käsitletavad ettevõtlusena, kui teenitakse maksustatavat tulu, tegutsetakse järjepidevalt ning tegeletakse enda tegevuse reklaamimisega. Seega ei ole sisulist vahet, millises kanalis (osta.ee, buduaar.ee, facebook.com jt) tegutsetakse, vaid millega täpsemalt tegeletakse.

Kui isik tegeleb kaupade müügiga ettevõtluse raames, peab ta olema kantud äriregistrisse. Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) võib kaubandustegevusega seotud kulud ettevõtlustulust maha arvata ning saadud kasum maksustatakse tulu- ja sotsiaalmaksuga ning kohustusliku kogumispensioni süsteemiga liitunud isiku puhul ka kohustusliku kogumispensioni maksega.

Kui eraisikule on esemete müük juhuslik tegevus ning tegevus ei vasta ettevõtluse tunnustele, tuleb kaupade müügist saadud tulu deklareerida kord aastas esitatava residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooniga. Maksustatakse ostu- ja müügihinna vahe ehk saadud kasum, millest on maha arvatud ostu- ja müügitehingutega seotud kulud.

E-kaubanduse kontrolle viiakse läbi süstemaatiliselt ning amet monitoorib netikauplejaid riskipõhiselt – seda nii Facebookis kui ka spetsiaalselt kauba müügile keskendunud lehtedel. Teeme koostööd Eesti E-kaubanduse Liiduga, Tarbijakaitseametiga ning Politsei- ja Piirivalveametiga.

Palju tuleb ka vihjeid inimestelt, kes on märganud internetis kahtlast kauplejat või on ise mõne sellisega kokku puutunud. Samuti tuleb vihjeid isikute kohta, kes jätavad oma kohustused ostja ees täitmata.

Täpsemalt vihjete andmisest

Internetimüügist saadud tulu deklareerimine ja maksustamine

Internetis eraisiku kaupade müümisest saadud tulu maksustamisel omab tähtsust, mis on selle tegevuse eesmärk ja põhjus.

Kui tegemist on isiklike asjade müügiga või kui need on olnud ostmise ja müümise vahepealsel ajal isiklikus kasutuses, ei maksustata müügist saadud tulu tulumaksuga.

Näited isiklikus tarbimises olevatest asjadest, mille müüki ei maksustata tulumaksuga:

  • lapsele ostetud riideese, mis on lapsele kasvades väikeseks jäänud;
  • perekonnaliikmele kuuluvad asjad, mida enam ei kasutata;
  • enda kasutatud mööbli müük, et uuele ruumi teha.

Lisaks ei maksustata ka selliseid tehinguid, millelt ei ole reaalset tulu saadud. Näiteks kui üks inimene kogub postikulu jaotamise eesmärgil kokku grupi inimesi, et teisest riigist kaupa tellida ning iga tellija saab oma tellitud kauba kätte ilma täiendava vahendustasuta, siis sellisel juhul ei teeni grupi koondaja tulu, millelt tuleks tasuda tulumaksu.

Isiklike asjade müüki või kulude jagamist residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonil ei kajastata.

Kui eraisik soetab üksikuid kaupu edasimüügi eesmärgil, tuleb kaupade müügist saadud kasu deklareerimisel arvestada järgnevaga.

  • Vara võõrandamisena käsitletakse eraisiku juhuslikku laadi tegevust. Juhusliku tegevuse peamisteks tunnusteks on, et see ei ole regulaarne (põhi)tegevus ning peamine ja püsiv sissetulekuallikas.
  • Vara võõrandamise puhul on tavapäraselt tegemist uue kaubaga, mis on kasutamata ja originaalpakendis, kuid ei ole välistatud, et tegemist võib olla ka juba kasutatud asjadega;
  • Vara võõrandamisest saadud tulu arvestatakse vara müügi- ja ostuhinna vahena. Ostuhinnaks on kauba (sh kauba transportimise) eest tasutud summa, mis peab olema dokumentaalselt tõendatud.
Näited vara võõrandamisena käsitletavate tegevuste kohta
Näide 1

Laura tellis AliExpressist kaheksa käekella hinnaga 2,50 eurot tükk, kokku maksumusega 20 eurot. Kuna käekellad olid väga soodsa hinnaga, otsustas Laura need kallimalt edasi müüa ja tulu teenida. Laura müüs kõik kaheksa käekella osta.ee-s hinnaga 6 eurot tükk ning sai kokku 48 eurot. Lisaks pidi Laura osta.ee-le tasuma iga müüdud eseme eest 60 senti, kokku 8 kella müügist 4,80 eurot.

Kui ostuhind ja müügiga otseselt seotud kulud müügist maha arvestada, teenis Laura tulu kokku 23,20 eurot (48 – 20 – 4,80).

Füüsilise isiku tuludeklaratsioonil real 6.3 deklareerimisele kuuluv summa, millelt tuleb tulumaksu tasuda, on antud juhul 23,20 eurot. Kuna tellitud kauba soetusmaksumus jäi alla 22 euro, ei pidanud Laura soetust deklareerima ning käibemaksu tasuma.

Näide 2

Tanel käis Slovakkias reisil ning tagasi sõites leidsid nad sõpradega Poolast soodsate tehnikavidinate poe. Koos otsustati soodsad asjad ära osta ja Eestis kallimalt maha müüa. Tanel ostis kokku 150 euro eest aktiivsusmonitori, alkomeetri, kaheksa kaasaskantavat kapselkõlarit ja kaks diktofoni. Eestis leidis Tanel kaubale Facebooki gruppide kaudu kiirelt ostjad ning müüs ostetud asjad 242 euro eest.

Kui müügihinnast ostuhind maha arvestada, siis Taneli saadud kasu nimetatud asjade müügist oli 92 eurot (242 – 150), mis on ka deklareerimisele kuuluv summa (füüsilise isiku tuludeklaratsioonil real 6.3) ning millelt tuleb tulumaksu tasuda.

Vara võõrandamiselt saadud tulu tuleb deklareerida kord aastas esitatava residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonil (vorm A) tabelis 6.3 „Muu vara võõrandamine". Tabelist saab valida sobiva vara liigi (eeltoodud näidete puhul „muu vara“).

Ära tuleb täita ainult need lahtrid, mis on konkreetsel juhul asjakohased. Näiteks eeltoodud näidete puhul ei ole vaja täita lahtrit „kinnistu number“.

Ettevõtluseks loetakse kaupade müüki, kui müügitegevusega tegeletakse vaheltkasu saamise eesmärgil.

Ettevõtja on äriseadustiku tähenduses füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsiv tegevus.

Ettevõtluse puhul vastab müügitegevus äritegevuse tunnustele (nt kasumi taotlemine, majanduslik iseseisvus, tegevuse plaanipärasus ja järjepidevus). Samuti viitab ettevõtlusele, kui müüjale langevad kaubanduslikust tegevusest tulenevad riskid ja kohustused, kuna majandustegevusega kaasnevate riskide kandmine on üks ettevõtluse tunnuseid.

Ettevõtlus on ka kaupade reklaamimine laiemale isikute ringile ja vahendustasu saamine teiste isikute ostudelt.

Ettevõtlustulu maksustamine

Ettevõtlustulu maksustatakse vastavalt sellele, milline ettevõtlusvorm on valitud.

Kui tegelete ettevõtlusega, siis olete kohustatud oma tegevuse ka ettevõtjana registreerima. Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) võib ettevõtlusega seotud kulud ettevõtlustulust maha arvata ning saadud kasum maksustatakse tulu- ja sotsiaalmaksuga ning kohustusliku kogumispensioni süsteemiga liitunud isiku puhul ka kohustusliku kogumispensioni maksega. FIE ettevõtlustulu deklareeritakse kord aastas esitatava residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vormil E. Residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamine

Ettevõtlustulust võib maha arvata kõik dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud, mille seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud. Kui kulu on ettevõtlusega seotud osaliselt, saab seda ka maha arvata osaliselt. Kulu on ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks.

Levinud veana arvestatakse Euroopa Liidu välistest riikidest kauba tellimisel ettevõtlustulust maha suuremad kulud, kui algselt tollideklaratsioonidel kajastatud on.

Kui te ei ole end ettevõtjana registreerinud, aga tegelete siiski ettevõtlusega, siis maksustatakse ettevõtlusest saadud tulu kui füüsilise isiku ettevõtlustulu. Tulult arvestatakse nii tulu- kui ka sotsiaalmaks ning kohustusliku kogumispensioni süsteemiga liitunud isiku puhul ka kohustusliku kogumispensioni makse. Ettevõtlustulu deklareerimine

Füüsilise isiku ettevõtlustulu deklareeritakse kord aastas esitatava residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vormil E. Residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamine

Kui ettevõtluse käigus toimunud müügi summa ületab viimase 12 kuu jooksul 16 000 eurot (alates 2018. aastast 40 000 eurot), tekib ettevõttel ka käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustus. Käibemaksukohustuslasena registreerimine

Näide

Katil on Facebookis juba alates 2014. aastast oma grupp, mille kaudu Kati kogub grupitellimusi, millelt saab vahendustasu. Lisaks postitab ta gruppi müügiks ka tooteid, mis on juba eelnevalt tellitud või mida ei ole grupitellimuses osaleja välja ostnud. Tellitud kauba kättesaamise ja postitamise või üleandmise eest hoolitseb Kati ise. Kati ei ole ettevõtjana registreeritud.

Eeltoodust tulenevalt nähtub, et Kati tegevus vastab ettevõtluse tunnustele: tegevus on iseseisev (st Kati ei ole seda tehes kellegi töötaja, vaid juhib tegevust ise), eesmärk on tulu saada, kaupu soetatakse müügiks, tegevus on toimunud juba pikemat aega (välistab juhuslikkuse) ning tegevusega on võetud ka majanduslikke riske (tellitud kaupu ei pruugi kliendid kohe välja osta).

Katil on kohustus end ettevõtjana registreerida. Kuigi ta ei ole seda teinud, siis kuulub tema tulu maksustamisele nagu füüsilise isiku ettevõtlustulu.

Veebiseminar „Internetikaubanduse võlud ja valud"

Seminari teemad

Kuidas rajada usaldusväärne e-pood?

Signe Kõiv, Eesti E-kaubanduse Liit (minutid 00:16–35:09)

Kohustuslik lepingueelne teave ja 14-päevane taganemisõigus

Kätlin Aren, Tarbijakaitseamet (minutid 35:10–1:05:51)

Internetiäri maksustamine

Priit Vao, Maksu- ja Tolliamet (minutid 1:05:50–1:32:59)

Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamine – ettevõtluskonto

Eha Kütt, Maksu- ja Tolliamet (minutid 1:32:59–2:02:17)

Viimati uuendatud 01.06.2021

Kas sellest lehest oli abi?