Maksu- ja Tolliameti aastaraamat

2025. aastal laekus hasartmängumaksu 61 miljonit eurot, mis on 7% rohkem kui 2024. aastal. Riigieelarve ootusi ületati 1,5 miljoni euroga.

Suurem osa hasartmängumaksust laekus 2025. aastal loteriilt (20,8 miljonit eurot), maismaakasiinodelt (13 miljonit eurot) ja internetikasiinodelt (23,8 miljonit eurot).

2025. aastal oli hasartmänguvaldkonnas fookuses regulatsioonide täiendamine, lähtudes maikuus sõlmitud valitsuse koalitsioonileppest. Muudatuste kohaselt loobuti algselt kavandatud hasartmängumaksu määrade tõstmisest ning otsustati langetada kaughasartmängumaksu määra 0,5 protsendipunkti võrra aastas, eesmärgiga jõuda 2028. aastaks 4% tasemeni. Samuti otsustati suurendada Rahapesu Andmebüroo (RAB) rolli hasartmängulubade menetluses ja järelevalves ning tõhustada litsentsiomanikele kehtivaid nõudeid koostöös MTA ja RAB-iga.

Loamenetlus ja järelevalve

Eestis hasartmänge korraldamiseks tuleb esmalt taotleda MTA-lt tegevusluba ning hiljem konkreetse mängu või mängukoha jaoks korraldusluba.

Tegevusluba on oluline avalikkuse ja mängijate kaitse seisukohast, sest selle saamiseks peab ettevõte tõendama vastavust seaduses sätestatud nõuetele, sh finantsstabiilsust, tehniliste süsteemide sobivust ning usaldusväärsust. Pärast tegevusloa saamist peab ettevõte iga mängu ja mängukoha kohta esitama eraldi korraldusloa taotluse. Korraldusluba on vajalik nii maismaapõhiste mängude kui ka internetikasiinode ja muude kaughasartmängude pakkumiseks. MTA otsustab loa andmise või keeldumise üle pärast kõigi vajalike dokumentide ja nõutavat staatust tõendavate andmete laekumist, järgides hasartmänguseaduse ja sellega seotud õigusaktide nõudeid.

Eesti hasartmänguturule lisandub jätkuvalt uusi teenusepakkujaid. 2025. aasta lõpu seisuga pakkus Eestis hasartmänguteenuseid 45 ettevõtet, aasta jooksul sai korraldusloa 5 uut turule tulijat. Seda on 3 korraldajat vähem kui eelneval aastal.

Kui hasartmänguteenust pakutakse Eestis ilma MTA väljastatud loata, võib MTA teha ettekirjutuse veebilehe ligipääsu blokeerimiseks Eesti IP-aadressidelt. 2025. aastal blokeeriti 27 veebilehte. Selliste meetmete eesmärk on kaitsta mängijaid, tagada seadusliku hasartmänguturu toimimine ning ennetada maksudest kõrvalehoidumist ja rahapesuga seotud riske. MTA kodulehel on avaldatud ka nimekiri tõkestatud hasartmängu veebilehtedest, et suurendada läbipaistvust ja teadlikkust. Amet teeb koostööd teiste riigiasutustega ning reageerib ka mängijate ja avalikkuse vihjetele võimalike rikkumiste kohta. 2025. aastal menetles MTA 240 mängijate kaebust.

Hasartmängupiiranguga isikute register

Hasartmängupiiranguga isikute register on MTA peetav elektrooniline andmekogu, kus inimesed on vabatahtlikult endale seadnud hasartmängude mängimise piirangu või on kanne tehtud kohtu või muu pädeva asutuse poolt, et kaitsta inimest hasartmängudega kaasnevate negatiivsete tagajärgede eest. Piirangu saab esitada e-teenuste keskkonna e-MTA kaudu, teenindusbüroos või hasartmängu pakkuva korraldaja juures. Registrisse kantud isikule kehtib keeld osaleda registris märgitud hasartmängudes nii maismaal kui ka internetis.

Hasartmängukorraldajal on kohustus enne inimese mängima lubamist kontrollida nimistust keelu olemasolu ning tagada, et mängukeeluga isikud ei pääseks mängima hasartmänge, millele nad on piirangu seadnud.

2025. aasta lõpu seisuga oli MTA hallatavas hasartmängupiiranguga isikute registris 20 149 inimest. See on rohkem kui aasta varem, kui hasartmängude mängimise piirangu oli seadnud endale 18 780 inimest. Piirangute arvu muutus ei pruugi viidata hasartmängusõltuvuse süvenemisele, vaid võib peegeldada ka inimeste kõrgemat teadlikkust ennetusmeetmetest ja piirangute kasutamise võimalustest.