Erisoodustused

Erisoodustus on oma olemuselt saaja (töötaja) tulu, kuid erisoodustustelt tulu- ja sotsiaalmaksu tasumine on erisoodustuste tegija (tööandja) kohustus. Erisoodustused ehk tööandja poolt töötajale antud hüved maksustatakse tulumaksuga määras 20/80 ning sotsiaalmaksuga määras 33%.

Tulumaksuseaduse §-s 48 lg 1 kohaselt maksab tööandja tulumaksu töötajale tehtud erisoodustuselt.

Sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 7 alusel makstakse sotsiaalmaksu erisoodustustelt tulumaksuseaduse tähenduses, ümberarvestatuna rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult.

Deklareerimine

Erisoodustuse maksustamisperiood on kalendrikuu. Tööandja deklareerib töötajatele kalendrikuul antud erisoodustused ning erisoodustustelt arvutatud tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni vormi TSD lisas 4, mis tuleb esitada koos vormiga TSD Maksu- ja Tolliametile erisoodustuse andmise kalendrikuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Maksusumma tasutakse Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt samaks kuupäevaks.

Käsiraamat - erisoodustuste maksustamine

Käsiraamatu sisu avaneb allolevast teemade menüüst, alateemade kuvamiseks vajutage menüüribal noolele.

Avaliku spordiürituse osavõtutasu

Erisoodustusena ei maksustata neid osavõtutasusid, mis on seotud avalike rahvaspordiüritustega, kuhu on võimalik minna kõikidel soovijatel (võttes arvesse korraldaja poolt seatud mõistetavad piirangud, nt osalejate arv, osalustasu maksmise kohustus jmt) olenemata töötaja tööandjast. Avalike rahvaspordiürituste all peetakse silmas erinevaid avalikke ürituste sarju ja üksiküritusi.

Avalikud rahvaspordiüritused ei ole näiteks ettevõttesisesed spordipäevad või nendega sarnased kitsamale sihtrühmale suunatud üritused, mille eelduseks on tavaliselt üritust korraldava tööandja juures töötamine või muu võlaõiguslik suhe. Avalikuks rahvaspordiürituseks on ka üritused, mis on suunitletud ettevõtete töötajate vahelistele sportimise tegevustele (liikumisel, võistlustel). Näiteks ITK valdkonnas tegutsevatele tööandjate töötajatele korraldatav spordivõistlus, erinevate firmade vahelised turniirid (nt võrk- või korvpalliturniir). Avalikku rahvaspordiüritust iseloomustab: avalik teavitus, osavõtu ajakava, reeglid, osalejate (ettevõtete ja/või inimeste) vaheliste tulemuste kõrvutamine (näiteks punktiarvestus), parimate tunnustamine.

Näide 1
Avalikud rahvaspordiüritused on näiteks Narva Energiajooks, Eesti ööjooks, Tallinna maraton, SEB maijooks, Viljandi järve jooks, Tartu linna jooks, LHV tervisejooks ja -kõnd, Saaremaa kolme päeva jooks, Tammsaare rahvamatk, Ekströmi marss Lahemaal jt.

Näide 2
Tööandja ostab oma töötajatele teenuse pakkujalt avastusretke, matka (ei ole avalik üritus). Tööandja soetatud matkal saavad osaleda omad töötajad. Avastusretke, matka kulusid ei käsitleta maksuvabade tervise edendamise kuludena.

Viimati uuendatud 05.05.2021

Viimati uuendatud 17.05.2022

Kas sellest lehest oli abi?