10. MAKSUKOHUSTUSLASENA REGISTREERIMINE JA KUSTUTAMINE

SISUKORD:

10.1. Käibemaksukohustuslane
10.1.1. Maksukohustuslasena registreerimine
10.1.1.1. Maksukohustuslasena registreerimise kohustus
10.1.1.2. Maksukohustuslasena registreerimise võimalus
10.1.1.3. Maksukohustuslasena registreerimiseks esitatavad dokumendidl
10.1.1.4. Maksukohustuslase registreerimine maksuhalduri algatusel
10.1.1.5. Isiku, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, maksukohustuslaseks registreerimine
10.1.2. Maksukohustuslase õigused ja kohustused
10.1.3. Maksukohustuslase registrist kustutamine

10.2. Piiratud maksukohustuslane
10.2.1. Piiratud maksukohustuslasena registreerimine
10.2.2. Piiratud maksukohustuslase õigused ja kohustused
10.2.3. Piiratud maksukohustuslase registrist kustutamine
 

10.1. Käibemaksukohustuslane

  1. Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) §-d 19, 20, 22 ja 24;
  2. RM 07.04.2004. a määrus nr 76 „Isiku maksukohustuslasena registreerimise avalduse vorm ja maksukohustuslase registreerimise kohta tehtava maksuhalduri otsuse vorm” (RTL 2004, 44, 759)


10.1.1. Maksukohustuslasena registreerimine

10.1.1.1. Maksukohustuslasena registreerimise kohustus

Järgnev ei kehti ettevõtlusega tegelevale välisriigi isikule, kellel puudub Eestis püsiv elukoht. Kui isik teeb KMS § 1 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tehinguid maksustatava käibega üle 16 000 eurot kalendriaasta algusest arvates, siis tekib tal nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast kohustus end maksukohustuslasena registreerida. Tehingute hulka ei loeta põhivara võõrandamist ja Eesti isikule teostatavat kaugmüüki. Registreerimiskohustust ei teki, kui isiku kogu maksustatava käibe moodustab nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive, välja arvatud kauba ühendusesisene käive ja KMS § 10 lõike 4 punktis 9 nimetatud teenuse käive, kui teenust osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele (KMS § 19 lg 1).

Näiteks ei pea ennast maksukohustuslasena registreerima välisriigi ettevõtja, kelle kogu tegevus seisneb kauba eksportimises või kes tegeleb üksnes kaubatehingutega tollilaos. Samas on ettevõtjal õigus end registreerida avalduse alusel ka juhul, kui tal ei ole registreerimiskohustust veel tekkinud.

Piirmäära hulka arvatakse KMS § 1 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tehingute maksustatav käive:

  • kauba müük, mille käibe tekkimise koht on Eesti (KMS § 9 lõige 1)
  • teenus, mille käibe tekkimise koht on Eesti (KMS § 10 lõiked 1, 2 ja 3)
  • teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti (KMS § 10 lõiked 4 ja 5)

Piirmäära hulka ei arvata:

  • põhivarana kasutuses olnud kauba võõrandamist
  • Eesti isikule teostatavat kaugmüüki
  • kauba soetamist või teenuse saamist, mille puhul peab kauba soetaja või teenuse saaja Eestis maksma käibemaksu

Registreerimiskohustuse tekkimise päevast alates kolme tööpäeva jooksul on isik kohustatud esitama maksuhaldurile avalduse enda maksukohustuslasena registreerimiseks (KMS § 20 lg 1).

Näide
Kui isik ületas piirmäära 16 000 eurot 2. kuupäeval, reedel, tuleb tal avaldus enda maksukohustuslasena registreerimiseks esitada hiljemalt 7. kuupäeval, kolmapäeval. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et maksuhaldur registreerib isiku maksukohustuslasena sellest päevast, mil piirmäär ületati. Seega siis 2. kuupäevast alates. Vastavasisulise otsuse tegemiseks on maksuhaldurile seadusandja poolt antud viis tööpäeva avalduse saamisest (KMS § 20 lg 3), mis toodud näite puhul tähendab sisuliselt seda, et hiljemalt 14. kuupäeval, kolmapäeval peab isiku maksukohustuslasena registreerimise otsus olema tehtud ning hiljemalt järgmisel tööpäeval, s.t 15. kuupäeval (neljapäeval) peab otsus olema isikule teatavaks tehtud (KMS § 20 lg 5).

Soovitavalt tuleks isikul end maksukohustuslasena registreerida veidi varem, kui ületatakse seadusega etteantud käibe piirmäär (vt allpool „Maksukohustuslaseks registreerimise võimalus"). See aitab hoiduda probleemidest, mis paratamatult kaasnevad päevapealt tekkivate kohustustega ajal, mil maksuhalduri vastavasisuline otsus pole veel maksumaksjani jõudnud ja (sellelt nähtuv) käibemaksukohustuslasena registreerimise number ei ole veel teada. Kui selline olukord siiski tekib, tuleb sel ajal tekkinud käibelt seaduse kohaselt ikkagi käibemaksu arvestada ning võimalusel väljastada vastavad arved hiljem (arve väljastatakse 7 päeva jooksul). N-ö „üleminekuperioodil" väljastatud ja KMS § 37 nõuetega vastuolus arved tuleb viia seaduse nõuetega vastavusse. Seda muuhulgas klientide huvides, sest nõuetega vastuolus arve alusel ei tohi sisendkäibemaksu maha arvata.

Peale käibe piirmäära arvestuse arvates kalendriaasta algusest, tuleb sarnast arvestust pidada ka juhul, kui maksukohustuslase andmed on registrist kustutatud KMS § 22 lg 1 nimetatud avalduse alusel (s.o kui maksukohustuslase hinnangul ei ületa tema tehtavate maksustatavate tehingute käive järgneva 12 kuu jooksul 16 000-eurost piirmäära). Sellisel juhul algab 16 000 euro arvestus sama kalendriaasta raames registrist kustutamise päevale järgnevast päevast (KMS § 19 lg 2).

Registreerimisavalduse esitamise ja käsitamise protsess on sarnane eelpool kirjeldatuga (maksumaksjale kolm tööpäeva avalduse esitamiseks ja maksuhaldurile viis tööpäeva otsuse tegemiseks).
 

10.1.1.2. Maksukohustuslasena registreerimise võimalus

Maksustatava käibe piirmäära ületamisel on isikul seadusest tulenev kohustus end maksukohustuslasena registreerida. Samas on isikul võimalus end vabatahtlikult maksukohustuslaseks registreerida ka juhul, kui tema maksustatav käive ei ületa 16 000 eurost piirmäära või kui tal ei ole maksustatavat käivet veel tekkinud. Samuti on isikul õigus esitada avaldus enda maksukohustuslasena registreerimiseks juhul, kui tal tekib Eestis maksuvaba ühendusesisene soetamine või kauba eksport (KMS § 20 lg 1, 2).

Registreerimisavalduse esitamisel peab isik tõendama, et ta kas juba tegeleb ettevõtlusega Eestis või alustab seda. Kui isiku ettevõtlusega tegelemine või ettevõtluse alustamine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda isikult lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Tõend on igasugune teave, mis kinnitab, et avalduse esitaja on avalduses märgitud tegevuskohas kas alustanud ettevõtlust või ettevõtluse alustamine on kavandatud. Sellised tõendid võivad olla näiteks äriplaan, eellepingud, lepingud (rent, hange, tarne, tööd jms), tehtavate tööde objektid jne. Maksuhaldur otsustab registreerimise tõendite saamisest alates viie tööpäeva jooksul. Maksuhaldur jätab isiku registreerimata, kui isik ei tegele ettevõtlusega või ei alusta ettevõtlust (KMS § 20 lg 41).

Kui ettevõtlusega tegelemine on tõendatud, registreeritakse isik maksukohustuslasena avalduse saamise päeva või avaldaja soovil hilisema kuupäeva seisuga.

Kui isik märgib oma KMS § 20 lg 2 alusel esitatud avalduses soovitavaks maksukohustuslasena registreerimise alguskuupäevaks avalduse esitamise kuupäevast varasema kuupäeva, registreeritakse isik maksukohustuslasena KMS kohaselt ikkagi avalduse esitamise päevast, mitte avaldusel näidatud varasemast kuupäevast (KMS § 20 lg 4).

Ettevõtlusega tegelemist või ettevõtluse alustamist peab maksukohustuslasena registreeritav isik tõendama nii vabatahtliku avalduse alusel registreerimisel kui ka registreerimisel seoses registreerimiskohustuse tekkimisega.


10.1.1.3. Maksukohustuslasena registreerimiseks esitatavad dokumendid

Maksukohustuslasena registreerimiseks peab füüsiline isik või juriidilise isiku või riigi -, valla- või linnaasutuse esindaja esitama nõuetekohase avalduse (avalduse vorm on kehtestatud rahandusministri määrusega) ja oma isikut tõendama. Kui avalduse esitab maksukohustuslase volitatud esindaja, peab ta täiendavalt esitama ka volitust tõendava dokumendi (KMS § 20 lg 7).

Registreerimise avaldust saab esitada ka e-posti aadressile kmkremta.ee.

E-posti aadressile kmkremta.ee saadetud avaldus peab olema:

Samuti võib taotleda notarilt avalduse koostamist ja e-notari infosüsteemi kaudu esitamist (KMS § 20 lg 1).

Käibemaksukohustuslasena registreerimise avalduse täitmisel tuleks avaldusel küsitud andmeid võimalikult palju kirja panna ja kui isiku tegevuse alusel ei ole võimalik mõnd lahtrit täita, peaks andmeteta lahtrisse märkima näiteks kriipsu, mitte jätma lahtrit lihtsalt tühjaks.

Isik registreeritakse maksukohustuslasena viie tööpäeva jooksul alates avalduse või ettevõtlust tõendavate lisadokumentide saamist (KMS § 20 lg 3, 4 ja 41). Maksuhaldur jätab isiku registreerimata, kui isik ei tegele ettevõtlusega või ei alusta ettevõtlust (KMS § 20 41). Registreerimisotsuse teeb maksuhaldur isikule teatavaks hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval (KMS § 20 lõiked 3 ja 5).


10.1.1.4. Maksukohustuslase registreerimine maksuhalduri algatusel

Juhul, kui maksukohustuslane ei ole registreerimisavaldust seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitanud (ei esita üldse avaldust või esitab selle hilinenult), registreerib maksuhaldur isiku tagasiulatuvalt omal algatusel päevast, mil käive ületas 16 000 eurot ning teeb vastavasisulise otsuse maksukohustuslasele teatavaks kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates (KMS § 20 lg 10).

Kui maksukohustuslane on registreerimisavalduse küll esitanud ja ka maksukohustuslasena registreeritud, kuid peale registreerimist selgub, et avaldus esitati hilinenult ja seaduses sätestatud käibe piirmäär on tegelikult ületatud varem, teeb maksuhaldur uue registreerimisotsuse. Maksuhaldur tunnistab oma esialgse otsuse tagasiulatuvalt kehtetuks ning isik registreeritakse uue otsusega päevast, mil vastavas suuruses maksustatav käive tekkis. Ka antud juhul edastab maksuhaldur isikule tema registreerimise kohta tehtud otsuse kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates (KMS § 20 lg 11).


10.1.1.5. Isiku, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, maksukohustuslaseks registreerimine

Kui ettevõtlusega tegeleval välisriigi isikul, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, tekib maksustatav käive, mille käibe tekkimise koht on Eesti, kuid mida maksukohustuslase ega piiratud maksukohustuslase poolt kauba soetamisel või teenuse saamisel Eestis ei maksustata, tekib tal registreerimiskohustus maksustatava käibe tekkimise päevast.

See tähendab näiteks, et kui välisriigi isik osutab Eestis teenust (millelt on vaja käibemaks arvestada ja tasuda Eestis) isikule, kes ei ole Eestis käibemaksukohustuslane, peab välisriigi isik kohe registreerima ennast Eesti maksukohustuslaseks (ja teenuse Eestis ära maksustama). Kui ta aga osutab teenust Eesti maksukohustuslasele, ei pea ta ennast Eestis maksukohustuslaseks registreerima, sest Eesti maksukohustuslane pöördmaksustab saadud teenuse ise oma KMD-l.

Registreerimiskohustust ei teki Eesti isikule teostatava kaugmüügi korral ega juhul, kui isiku kogu maksustatava käibe moodustab nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive, välja arvatud kauba ühendusesisene käive. Registreerimiskohustust ei teki ühendusevälise riigi maksukohustuslasel, kui ta osutab teenust elektrooniliselt ja on registreeritud teises liikmesriigis elektrooniliselt osutatava teenuse käibemaksuga maksustamise erikorra (KMS § 43) alusel (KMS § 19 lg 3).

Seega on välisriigi isik kohustatud end kohe registreerima Eestis maksukohustuslasena, kui tal tekib Eestis maksustatav käive, mida pöördkäibemaksuga ei maksustata. Samas saab välisriigi isikul tekkida Eestis registreerimise kohustus üksnes juhul, kui tehingu teine pool on Eestis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isik, sest maksukohustuslasest ostjal tekib alati pöördmaksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel välisriigi isikult, kes ei ole Eestis maksukohustuslasena registreeritud (üldine pöördmaksustamise kohustus – KMS § 3 lg 4 p 5, § 3 lg 5).

Nimetatud registreerimiskohustus ei rakendu kaugmüügi puhul (rakendub KMS §19 lg 4) ega elektrooniliselt osutatavate teenuste osutamisel vastava erikorra alusel (rakendub KMS § 43).

Kaugmüük on kauba, välja arvatud uue transpordivahendi või paigaldatava või kokkupandava kauba võõrandamine ja toimetamine võõrandaja poolt või eest teise liikmesriiki seal maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule. Tüüpilised näited kaugmüügist on Interneti kaubamajad ja postimüük.

Kui teise liikmesriigi maksukohustuslane teostab kaugmüüki Eesti isikule (v.a aktsiisikauba kaugmüük) ja kaugmüügi maksustatav väärtus ületab kalendriaasta algusest arvates 35 000 eurot, tekib tal Eestis registreerimiskohustus nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast (KMS § 19 lg 4).

Kui teise liikmesriigi maksukohustuslane teostab aktsiisikauba kaugmüüki Eesti isikule isiklikuks tarbeks, tekib tal registreerimiskohustus aktsiisikauba kaugmüügi käibe tekkimise päevast (KMS § 19 lg 5).

Kui ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik võõrandab kaugmüügi korras kauba Eesti isikule (välja arvatud aktsiisikauba kaugmüük) ja soovib, et enne registreerimiskohustuse tekkimist maksustataks tema kaugmüük Eestis ning et ta saaks end maksukohustuslasena registreerida KMS § 20 lõike 2 alusel, peab ta esitama oma asukohariigi pädeva ametiasutuse kirjaliku kinnituse, et see ametiasutus on registreerimisest teadlik (KMS § 20 lg 8).

Kui maksukohustuslane teostab kaugmüüki teise liikmesriigi isikule (välja arvatud aktsiisikauba kaugmüük) ja soovib, et enne vastavas liikmesriigis kehtestatud kaugmüügi piirmäära ületamist maksustataks tema kaugmüüki selles liikmesriigis ning et ta saaks end registreerida selle liikmesriigi maksukohustuslasena, peab ta oma soovist maksuhaldurit kirjalikult teavitama 30 päeva enne maksukohustuse üleminekut teise liikmesriiki. Maksuhaldur väljastab kirjaliku kinnituse, et on teadlik isiku soovist hakata teises liikmesriigis teostatava kaugmüügi eest maksu maksma selles teises liikmesriigis (KMS § 20 lg 9).

Eeltoodust tulenevalt peab lähteriik (müüja maksukohustuslasena registreerimise riik) vabastama käibemaksust kaugmüügi tingimustel kauba võõrandamise, kui isik end sihtkohariigis maksukohustuslasena registreerib, kuna sellest hetkest loetakse kaugmüük sihtkohariigi maksustatavaks käibeks. Seega on maksuhalduril oluline omada informatsiooni maksustamise ülemineku kohta lähteriigist sihtkohariiki, et pöörata sellele tähelepanu liikmesriikide maksuhaldurite vahelise infovahetuse puhul.

Välisriigi isikuid registreerib maksukohustuslasena Tallinna teenindusbüroo (Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn). Välisriigi isikute avaldusi võtavad vastu ka teised piirkondlikud teenindusbürood ning edastavad registreerimiseks Tallinna teenindusbüroole.
 

10.1.2. Maksukohustuslase õigused ja kohustused

Maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas (KMS § 24 lg 1):

  1. lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu
  2. arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma KMS §s 29 sätestatud korras
  3. tasuma käibemaksu KMS §s 38 sätestatud korras
  4. säilitama dokumente ja pidama arvestust KMS §s 36 sätestatu kohaselt
  5. esitama KMS § 37 nõuetele vastavaid arveid

Eelnimetatud kohustused kehtivad ka Eestis maksukohustuslasena registreeritud välisriigi isikule, kelle käive tekib Eestis, välja arvatud KMS § 3 lõikes 31 nimetatud juhtudel ning juhul, kui Eestis registreeritud välisriigi isikul puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis (KMS § 24 lg 2).
 

10.1.3. Maksukohustuslase registrist kustutamine

Maksukohustuslase avalduse alusel
Maksukohustuslane võib esitada avalduse (vabas vormis) enda registrist kustutamiseks juhul, kui tema maksustatav käive ei ületa tema arvestuste kohaselt järgneva 12 kuu jooksul 16 000 eurot (KMS § 22 lg 1). Seega lähtutakse registrist kustutamise avalduse esitamisel eelkõige maksukohustuslase arvestustest, et tema järgneva 12 kuu käive ei ületa registreerimise piirmäära.

Ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik, kes teostab kaugmüüki Eesti isikule, võib esitada avalduse enda registrist kustutamiseks juhul, kui on üheaegselt täidetud järgmised tingimused:

  • ta registreeriti maksukohustuslasena enne 35 000 euro piirmäära ületamist
  • ta on olnud maksukohustuslasena registreeritud vähemalt kaks aastat
  • tema piirmäära hulka arvatavate tehingute maksustatav käive ei ületanud eelmisel kalendriaastal ega ületa tema arvestuste kohaselt ka alanud kalendriaastal KMS § 19 lõikes 1 või 2 sätestatud piirmäära (KMS § 22 lg 2)

Maksuhalduri algatusel
Maksuhalduril on õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei ole esitanud käibedeklaratsioone kuue viimase järjestikuse maksustamisperioodi kohta (KMS § 22 lg 3). Enne registrist kustutamist võtab maksuhaldur maksukohustuslasega ühendust. 

Maksuhalduril on õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes Eestis ettevõtlusega ei tegele. Kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur teatab maksukohustuslasele registrist kustutamise kavatsusest kirjalikult ning annab tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist (KMS § 22 lg 31).

Enne esitatud avalduse põhjal maksukohustuslase registrist kustutamise otsustamist võib maksuhaldur maksukohustuslase majandustegevust kontrollida (KMS § 22 lg 1). Registrist kustutatuks loetakse isik vastavasisulises otsuses nimetatud kuupäeva seisuga (mis protsessi kestvusest tingituna – kontrollimine jms – võib olla hilisem, kui maksumaksja soovis).

Kui maksukohustuslane või tema tegevus on lõpetatud ja lõpetamise kohta tehtud registrikanne on jõustunud ning maksuhaldur on saanud sellekohase teate, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist (KMS § 22 lg 4).

Kohustused registrist kustutamisel
Registrist kustutamisel tasub maksukohustuslane käibemaksu võõrandamata kaubalt, mille sisendkäibemaksu ta on soetamisel maha arvanud. Kauba maksustatav väärtus on selle soetusmaksumus või selle puudumisel omahind. Võõrandamata põhivaralt  soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaks korrigeeritakse vastavalt KMS § 32 lõikes 4 sätestatule (KMS § 29 lg 10).
 

10.2. Piiratud maksukohustuslane

  1. KMS § 21; § 23; § 25;
  2. RM 07.04.2004. a määrus nr 77 „Piiratud maksukohustuslasena registreerimise avalduse vorm ja registreerimise kohta tehtava maksuhalduri otsuse vorm” (RTL 2004, 44, 760)


10.2.1. Piiratud maksukohustuslasena registreerimine

Eesti isikul ja Eestis püsiva tegevuskoha kaudu tegutseval välisriigi isikul, kes saab Eestis maksukohustuslasena registreerimata ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult KMS § 10 lõikes 5 nimetatud teenust, tekib piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus alates selle teenuse saamise päevast. Sätet ei kohaldata maksukohustuslasele ega ettevõtlusega mittetegelevale füüsilisele isikule (KMS § 21 lg 1).

Seega tekib piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus teenuse saamise päevast järgmiste KMS § 10 lõikes 5 nimetatud teenuste saamisel:

  1. intellektuaalse omandi kasutada andmine või kasutamise õiguse üleandmine
  2. reklaamiteenus
  3. konsultatsiooni-, raamatupidamis-, õigus-, audiitori-, inseneri-, tõlke-, andmetöötlus- või infoteenus
  4. finantsteenus, välja arvatud seifi üürile andmine, või kindlustusteenus, sealhulgas edasikindlustus- ja kindlustusvahendusteenus
  5. tööjõu kasutada andmine
  6. vallasasja, välja arvatud transpordivahendi üürile, rendile või kasutusvaldusse andmine
  7. elektroonilise side teenus, kaasa arvatud ülekandeliinide kasutamise õiguse loovutamine
  8. elektrooniliselt osutatav teenus
  9. maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergia võrgule ligipääsu võimaldamine ja maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergia edastamine võrgu kaudu ning nendega otseselt seotud teenused
  10. välisõhu kaitse seaduses reguleeritud kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühiku võõrandamine
  11. tasu eest käesoleva lõike punktides 1–10 nimetatud teenusest hoidumine, õiguse kasutamisest loobumine või olukorra talumine

Juhul, kui isiku ühendusesiseselt soetatud kaupade (KMS § 8), välja arvatud aktsiisikaup ja uus transpordivahend, maksustatav väärtus ületab kalendriaasta algusest arvates 10 000 eurot, tekib tal piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus nimetatud piirmäära ületamise päevast, välja arvatud KMS § 21 lõikes 21 sätestatud juhul. Sätet ei kohaldata maksukohustuslasele ega ettevõtlusega mittetegelevale füüsilisele isikule (KMS § 21 lg 2).

KMS § 21 lg 21 sätestab, et juhul kui ettevõtlusega tegelev välisriigi isik, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, soetab ühendusesiseselt kaupa Eestis, tekib tal piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus kauba ühendusesisese soetamise päevast. Sätet ei kohaldata kauba ühendusesisesel maksuvabal soetamisel (KMS § 18).

Piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustuse tekkimise päevast arvates kolme tööpäeva jooksul on isik kohustatud esitama maksuhaldurile avalduse enda piiratud maksukohustuslasena registreerimiseks (KMS § 21 lg 3). Isik registreeritakse piiratud maksukohustuslasena registreerimiskohustuse tekkimise päeva seisuga.
Maksukohustuslasena registreerimata isik võib end piiratud maksukohustuslasena registreerida ka enne registreerimiskohustuse tekkimist, esitades selleks maksuhaldurile avalduse (KMS § 21 lg 4). Kui isik registreerib end piiratud maksukohustuslasena, tekib tal võimalus nullmääraga soetada kaupu ja saada teenuseid. Selleks tuleb informeerida müüjat või teenuse osutajat oma registreerimisnumbrist ning antud juhul saab piiratud maksukohustuslane kaubad ja teenused ilma käibemaksuta (müüja ei lisa kauba hinnale käibemaksu). Seega tekib piiratud maksukohustuslasel käibemaksu tasumise kohustus hiljem (mitte kauba soetamise või teenuse saamise hetkel) ning soetuse maksustamisel rakendub Eestis kehtiv maksumäär 20% või 9%.

Piiratud maksukohustuslasena registreerimiseks esitatakse piiratud maksukohustuslase registreerimise avalduse vorm (kehtestatud rahandusministri määrusega). Piiratud maksukohustuslase registreerimisel kohaldatakse KMS §s 20 sätestatud maksukohustuslase registreerimise sätteid.


10.2.2. Piiratud maksukohustuslase õigused ja kohustused

Piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast arvates peab isik täitma piiratud maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas (vastavalt KMS § 25 lõikele 1):

1. arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma vastavalt KMS § 29 lõikes 12 sätestatule.

KMS § 29 lõike 12 kohaselt on piiratud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma KMS § 3 lõikes 5 nimetatud toimingutelt, s.o

  • kauba impordilt Eestisse (v.a maksuvaba import)
  • kauba ühendusesiseselt soetamiselt (v.a maksuvaba soetus)
  • kauba soetamiselt soetajana kolmnurktehingus
  • Eestis paigaldatava või kokkupandava kauba soetamiselt Eestis maksukohustuslasena registreerimata ettevõtlusega tegelevalt teise liikmesriigi isikult
  • teenustelt, mis on saadud Eestis maksukohustuslasena registreerimata ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult
  • eelpool nimetamata kauba soetamiselt Eestis maksukohustuslasena registreerimata ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult

2. tasuma käibemaksu KMS §s 38 sätestatud korras.
3. säilitama dokumente ja pidama arvestust KMS § 36 lõikes 3 sätestatu kohaselt.
4. esitama käibedeklaratsioone üksnes juhul, kui ta on teinud maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 5 nimetatud toiminguid (KMS § 27 lg 2 p 2).

Piiratud maksukohustuslasel tekib deklareeritud kauba soetamiselt ja teenuste saamiselt reaalne käibemaksukohustus, kuna tal puudub õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks (KMS § 25 lg 1).

Kui piiratud maksukohustuslane on registreeritud KMS § 10 lõikes 5 nimetatud teenuste saamisel ning tema ühendusesiseselt soetatud kaupade piirmäär ületab aasta algusest arvates 10 000 eurot, siis peab piiratud maksukohustuslane nimetatud piirmäära ületamisest arvates kolme tööpäeva jooksul kirjalikult teavitama maksuhaldurit kauba ühendusesisese soetamise piirmäära ületamisest (KMS § 25 lg 2).

Seega, kui isik on registreeritud piiratud maksukohustuslaseks teenuste saamise tõttu, ei ole ta koheselt kohustatud käibemaksu maksma kauba ühendusesiseselt soetamiselt. Kauba soetamiselt peab piiratud maksukohustuslane maksma käibemaksu alles siis, kui ta soetab aktsiisikaupa või uue transpordivahendi ja kui muu kauba soetamise piirmäär 10 000 eurot on ületatud, kuigi soovi korral võib ta seda teha ka varem, teavitades sellest kirjalikult maksuhaldurit. Kui isik registreerib end piiratud maksukohustuslaseks kauba ühendusesisese soetamise piirmäära ületamise tõttu ja saab seejärel ka maksustamisele kuuluvaid teenuseid, on ta kohustatud tasuma käibemaksu ka saadud teenustelt, kuna teenuste saamise puhul maksuvaba piirmäär puudub.

Kui isik on registreeritud piiratud maksukohustuslasena üksnes teenuste saamise osas, siis tal puudub õigus kaupade soetamisel kasutada oma piiratud maksukohustuslasena registreerimise numbrit, mille alusel müüja rakendab nullmäära. Kui piiratud maksukohustuslane siiski annab müüjale oma registreerimise numbri, käsitatakse seda kui sooviavaldust asuda kaupade soetuselt käibemaksu maksma Eestis ning tal tekib kohustus deklareerida kaupade ühendusesisene soetamine oma käibedeklaratsioonil ning tasuda sellelt käibemaks (KMS § 25 lg 3).

Seega deklareerimise ja ka käibemaksu tasumise kohustus ei teki mitte ainult selle tehingu osas, mille puhul isik oma registreerimise numbrit kasutas, vaid alates sellest tehingust on ta kohustatud tasuma käibemaksu kõigilt kauba ühendusesisestelt soetamistelt, kuna teda loetakse sellest tehingust alates registreerituks ka kaupade ühendusesisese soetamise osas.


10.2.3. Piiratud maksukohustuslase registrist kustutamine

Kui piiratud maksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, siis on tal õigus esitada avaldus enda maksukohustuslasena registreerimiseks (KMS § 20). Kui piiratud maksukohustuslane registreeritakse maksukohustuslasena vastavalt KMS § 20, kustutatakse ta registrist piiratud maksukohustuslasena (KMS § 23 lg 1) ning talle laienevad kõik maksukohustuslase õigused ja kohustused.

Piiratud maksukohustuslane saab teatud tingimustel end lasta maksukohustuslaste registrist avalduse alusel piiratud maksukohustuslasena kustutada. Piiratud maksukohustuslane peab enne kustutamist olema maksukohustuslaste registris registreeritud vähemalt kaks aastat. Seejärel võib ta esitada avalduse enda kustutamiseks registrist. Eeldusel on see, et tema ühendusesiseselt soetatud kauba koguväärtus ei ole viimasel kalendriaastal ületanud ega ületa tema arvestuste kohaselt ka jooksval kalendriaastal kauba ühendusesisese soetamise piirmäära 10 000 eurot (KMS § 23 lg 2).

Kuna piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus tekib ka välisriigi ettevõtjalt teatud teenuste saamisel, siis tuleks enne registrist kustutamise avalduse esitamist ka võimalikku teenuste ostmist silmas pidada, vastasel korral tekib isikul uuesti piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus kohe esimese vastava teenuse saamisel.

Maksuhaldur kustutab piiratud maksukohustuslase omal algatusel maksukohustuslaste registrist, kui tal on andmeid, et piiratud maksukohustuslane on lõpetanud Eestis oma tegevuse (KMS § 23 lg 3).

Enne avalduse põhjal registrist kustutamise otsustamist kontrollib maksuhaldur vajadusel piiratud maksukohustuslase majandustegevust. Piiratud maksukohustuslane kustutatakse piiratud maksukohustuslasena registrist maksuhalduri juhi otsuse alusel otsuses nimetatud kuupäeva seisuga (KMS § 23 lg 4).

Kui registrist kustutamise alus ei olnud registreerimine maksukohustuslasena, siis vabaneb isik registrist kustutamisel piiratud maksukohustuslase kohustustest (käibemaksu deklareerimine ning tasumine) ning kaotab õiguse rakendada piiratud maksukohustuslase õigusi (õigus registreerimisnumbrit kasutades osta kaupu teisest liikmesriigist müüja rakendatava nullmääraga).  



Tagasi | Üles