14. KÄIBEMAKSUSUMMA ARVUTAMINE JA TASUMINE

SISUKORD:

14.1. Arvestatud käibemaks

14.2. Käibemaksu korrigeerimine

14.3. Sisendkäibemaksu mahaarvamine
14.3.1. Sisendkäibemaksu mõiste
14.3.2. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus
14.3.3. Sisendkäibemaksu mahaarvamise alus ja tingimused
14.3.4. Sisendkäibemaksu mahaarvamise aeg
14.3.5. Sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangud
14.3.6. Sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine

14.4. Käibemaksu tasumine ja laekumine
14.4.1. Käibemaksu tasumise tähtaeg
14.4.2. Käibemaksu tasumine kauba importimisel
14.4.2.1. Kauba või põhivara impordi KMD-l deklareerimise luba
14.4.3. Käibemaksu tasumine kauba maksu- või aktsiisilaost väljatoimetamisel ilma kauba võõrandamiseta
14.4.4. Käibemaksu tasumine aktsiisikauba soetamisel teisest liikmesriigist
14.4.5. Käibemaksu tasumine uue transpordivahendi soetamisel teisest liikmesriigist
14.4.6. Käibemaksu laekumine


Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 29
; § 30; § 31; § 32; § 33; § 38


14.1. Arvestatud käibemaks

Arvestatud käibemaks on maksukohustuslase tehtud KMS § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingute või toimingute maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks (vt ka 3.2. Maksustatavad tehingud ja toimingud). Arvestatud käibemaksu hulka ei arvata tollieeskirjade kohaselt tasutud käibemaksu (KMS § 29 lg 2).

Käibemaksusumma arvestamisel lähtutakse KMS §s 11 määratud käibe tekkimise päeval kehtivast maksumäärast. Kui käibemaksu arvestamiseks vajalikud andmed on väljendatud välisvaluutas, kohaldatakse KMS § 11 kohaselt määratud päeval kehtivat Euroopa Keskpanga määratud euro vahetuskurssi, v.a kauba impordi puhul. Importimisel määratakse vahetuskurss tolliväärtuse arvutamist reguleerivate ühenduse tolliseadustiku sätete kohaselt (KMS § 29 lg 13).


14.2. Käibemaksu korrigeerimine

Kauba või teenuse kohta esitatud arve tühistamisel või kauba või teenuse hinna vähendamise tõttu kreeditarve esitamisel pärast kauba või teenuse käibe tekkimise maksustamisperioodi kohta käibedeklaratsiooni esitamist, tuleb nii müüjal kui ka ostjal sellest tulenevad muudatused kajastada arve tühistamise või kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitatavas käibedeklaratsioonis. Kreeditarvet võib esitada vaid selles viidatud konkreetse arve kohta. sätet ei kohaldata, kui kreeditarve on esitatud kauba või teenuse eest osalise või täieliku tasumata jätmise tõttu (KMS § 29 lg 7).

Seega rakendatakse nimetatud seaduse sätetet juhul, kui tehingu asjaolud muutuvad – tehing näiteks tühistatakse või muudetakse tehingu hinda ning sellest tulenevalt esitatakse kreeditarve. Antud juhul korrigeeritakse käivet ja tasumisele kuuluvat käibemaksusummat kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitataval deklaratsioonil, mitte varasemal.

Kui maksukohustuslane on ekslikult teinud käibedeklaratsiooni täitmisel vea ning peab seetõttu muutma varasema kuu kohta esitatud käibedeklaratsiooni andmeid, tuleb tal KMS § 27 lõike 5 kohaselt teha parandused selles varemesitatud deklaratsioonis ning esitada varasema perioodi kohta uus, parandatud andmetega käibedeklaratsioon. Nimetatud säte kehtib seega deklareerimisel tehtud vigade suhtes – näiteks on jäetud käive deklareerimata, käivet on deklareeritud vale maksumääraga, maksustatav käive on ekslikult deklareeritud maksuvaba käibena vms. Sellisel juhul ei ole tegemist tehingu muutmise või tühistamisega, sest tehingu asjaolud jäävad samaks – maksukohustuslane peab korrigeerima eelmiste perioodide arveid üksnes käibemaksu osas.

Kui müüjale on ostjalt raha laekunud, kuid kaupa ei ole võõrandatud või teenust osutatud, võib müüja jätta sellelt kaubalt või teenuselt käibemaksu arvestamata juhul, kui ta on summa ostjale tagastanud (KMS § 29 lg 9). Seega ei pea tehingut käibedeklaratsioonil deklareerima, kui tehingut, mille eest ettemaks on tehtud, ei ole toimunud. Siinkohal on tingimuseks see, et ettemakstud summa tagastatakse ostjale enne käibedeklaratsiooni esitamise kuupäeva. Kui ettemaks tagastatakse pärast käibedeklaratsiooni esitamist, tehakse käibemaksu ümberarvestus kas KMS § 27 lõike 5 või § 29 lõike 7 kohaselt. 

Kui kauba käive on toimunud, kuid leping, mille kohaselt kauba omandiõigus läheb kauba lepingujärgsele kasutajale üle lepingu lõppemisel, katkestatakse ning maksukohustuslasena registreerimata ostja tagastab kauba, võib müüja korrigeerida kauba tagastamise maksustamisperioodi eest tasumisele kuuluvat käibemaksusummat ostjale tagastatud käibemaksusumma võrra (KMS § 29 lg 8).

Seega, kui kaup müüakse tehingu alusel, milles on sätestatud kauba omandiõiguse üleminek viimase osamakse tasumisega, käsitletakse seda kauba võõrandamisena ning käibemaksukohustus tekib kauba müügihinnalt kohe kauba üleandmisel. Kui enne lepingu lõppemist kaup tagastatakse, võib müüa teha kreeditarve ning käibemaksu osas ümberarvestuse, lähtudes tegelikult osutatud teenuse maksustavast väärtusest. Antud juhul on hiljem selgunud, et tegemist ei olnud mitte kauba müügiga, vaid teenuse osutamisega. Sellisel juhul peavad sisendkäibemaksu ümberarvestuse tegema nii müüja kui ka teenuse saaja kreeditarve esitamise kuu käibedeklaratsioonil.

Käibemaksutagastusega kauba müügi ehk tax-free müügi korral võib müüja kauba müügi deklareerida nullmääraga maksustatava kauba ekspordina alles siis, kui ta on kätte saanud tollikinnitusega kviitungi, mis tõendab, et kaup on eksporditud. Kui kauba müük tuleb deklareerida enne kviitungi tagasisaamist, peab maksukohustuslane algul deklareerima kauba müügi siseriikliku käibena ja hiljem korrigeerima kviitungi saamise kuu eest esitatavat deklaratsiooni, vähendades siseriikliku käibe summat ning deklareerides müügi nullmääraga maksustatava ekpordina KMD lahtrites 3, 3.2, 3.2.1 (KMS § 29 lg 6).

Registrist kustutamisel tasub maksukohustuslane käibemaksu võõrandamata kaubalt, mille sisendkäibemaksu ta on soetamisel maha arvanud. Kauba maksustatav väärtus on selle soetusmaksumus või selle puudumisel omahind. Võõrandamata põhivaralt soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaks korrigeeritakse vastavalt KMS § 32 lõikes 4 sätestatule (KMS § 29 lg 10). Registrist kustutamise hetkel võõrandamata kaupadelt, näiteks võõrandamiseks soetatud laos olevad kaubad, mille soetamisel on sisendkäibemaks maha arvatud, peab maksukohustuslane tasuma käibemaksu kaupade soetusmaksumuselt. Võõrandamata põhivarale tuleb rakendada põhivara sisendkäibemaksu ümberarvestuse põhimõtteid.
 

14.3.Sisendkäibemaksu mahaarvamine

14.3.1. Sisendkäibemaksu mõiste

Sisendkäibemaks on maksukohustuslase poolt (KMS § 29 lg 3):

1) teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks;

2) imporditud kauba eest tasutud või tasumisele kuuluv käibemaks;

3) ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena, saadud teenuse, mille käibe tekkimise koht on Eesti, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks;

4) ühendusesiseselt soetatud kauba, soetatud paigaldatava või kokkupandava kauba, kolmnurktehinguga soetatud kauba või muu soetatud kauba, millelt maksukohustuslane peab käesoleva seaduse kohaselt käibemaksu arvestama, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks.
 

14.3.2. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus

Maksukohustuslasel on õigus oma maksustatavatelt tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaksust maha arvata maksustatava käibe tarbeks, samuti KMS § 4 lõikes 2 sätestatud ettevõtlusega seotud mittekäibena käsitatavate tehingute või toimingute ning välisriigis toimuva ettevõtluse, v.a maksuvaba käibena käsitatavate tehingute, tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi käibemaks (KMS § 29 lg 1).

Maksuvaba käibe tarbeks ostetud kaupadelt ja teenustelt sisendkäibemaksu üldreegli kohaselt maha arvata ei saa. Erandiks on kindlustusteenus ja finantsteenused, mille osutamisel ühendusevälise riigi isikule saab sisendkäibemaksu maha arvata (KMS § 29 lg 1).

Teatud tingimustel saab maha arvata ka enne maksukohustuslasena registreerimist soetatud kaupadelt tasutud sisendkäibemaksu. Sisendkäibemaksu mahaarvamine on lubatud, kui kaubad soetati võõrandamiseks (laos olevad kaubad) või võõrandatavate kaupade tootmiseks (tootmismaterjal). Antud juhul arvatakse sisendkäibemaks maha sel perioodil, mil vastavad kaubad maksustatava käibena võõrandati. Seega ei saa maha arvata enne maksukohustuslasena registreerimist kaupade soetamisel tasutud sisendkäibemaksu, kui kaubad võõrandati enne maksukohustuslasena registreerimist. (KMS § 29 lg 5)

Enne maksukohustuslasena registreerimist saadud teenuste sisendkäibemaksu saab alates 01.03.2014 jõustunud seaduse muudatuse alusel maha arvata nende teenuste maksustatava käibena edasiosutamise kuul (KMS § 29 lg 51).

Hilisem sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus on ka põhivara puhul.Enne maksukohustuslasena registreerimist soetatud põhivara puhul on õigus maksukohustuslasena selle põhivara edasisel kasutamisel arvata sisendkäibemaks maha arvestades põhivara tegelikku maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsust sisendkäibemaksu korrigeerimise perioodi jooksul. Põhivara osas, mille sisendkäibemaks on maha arvatud, tuleb järgida KMS § 32 lõikes 4 sätestatud sisendkäibemaksu korrigeerimise põhimõtteid, st juhul, kui põhivara kasutatakse osaliselt maksuvaba käibe tarbeks, tuleb mahaarvatud sisendkäibemaksu korrigeerida (KMS § 29 lg 52). 

Kui kaupa või teenust kasutatakse tehingute tarbeks, mille osas on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus (§ 29 lg 1), kuid ka ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, arvatakse maha üksnes maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaks. Kui maksukohustuslase raamatupidamises ei ole võimalik nende kahe tegevuse jaoks sisendkäibemaksu eristada, määratakse sisendkäibemaksu mahaarvamise kord maksukohustuslase taotluse alusel maksuhalduri juhi otsusega, lähtudes kauba või teenuse tegelikust kasutusest. (KMS § 29 lg 4)

Kui maksukohustuslane on antud juhul sisendkäibemaksu osaliselt või täielikult maha arvanud, sest eratarbeks kasutamine ei olnud nt ette teada, tuleb hilisema eratarbeks kasutamise puhul kauba kasutamine maksustada omatarbena (KMS § 2 lg 6).

Erand on sõiduauto ning selle tarbeks soetatud mootorikütus ja sõiduautoga otseselt seotud kulud, mille soetamisel arvab maksukohustuslane sisendkäibemaksu maha täies ulatuses ka juhul, kui hakkab seda osaliselt kasutama näiteks ettevõtlusega mitteseotud otstarbeks, ning maksustab pärast sõiduauto erakasutuse omatarbena (KMS § 29 lg 4). Omatarvet ei maksustata, kui maksukohustuslane tõendab, et kasutab sõiduautot üksnes ettevõtluses. Sisendkäibemaksu ei saa sõiduauto (mootorikütuse ja seotud kulude) soetamisel täies ulatuses maha arvata füüsilisest isikust ettevõtja (KMS § 29 lg 4), kes peab kõigi kulude osas sisendkäibemaksu mahaarvamisel rakendama ettevõtluse ja mitteettevõtluse proportsiooni. Samas ei teki füüsilisest isikust ettevõtjal kohustust maksta käibemaksu sõiduauto omatarbelt.

 Vt ka 14.3.6. Sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine


14.3.3. Sisendkäibemaksu mahaarvamise alus ja tingimused

Sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks on kauba võõrandajalt või teenuse osutajalt saadud KMS §-s 37 sätestatud nõuetele vastav arve (KMS § 31 lg 1).

Kui maksukohustuslasel tekib pöördmaksukohustus kauba ühendusesisesel soetamisel, paigaldatava, kokkupandava või kolmnurktehingu tingimustel kauba soetamisel ning ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult muu kauba soetamisel või teenuse saamisel, siis ei ole muude tõendite olemasolul arve nõutav (KMS § 31 lg 2 ja 3). Muudeks tõenditeks võib olla näiteks kauba müügi või teenuse osutamise kohta sõlmitud leping, kauba saateleht jms, mis tõendab, et antud mahus ja maksumuses on kaupa või teenust saadud.

Kauba importimise korral arvatakse sisendkäibemaks maha tollideklaratsiooni alusel (KMS § 31 lg 4). Maksukohustuslasel on importimisel tasutud või tasumisele kuuluv käibemaks õigus oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata juhul, kui imporditud kaupa kasutatakse maksustatava käibe tarbeks. Kui kauba importija/tollideklaratsioonil märgitud kauba saaja ei ole kauba omanik, võib ta kauba importimisel tasutud käibemaksu maha arvata tingimusel, et kaupa kasutatakse üksnes maksustatava käibe tarbeks, seda nii importija kui ka kauba omaniku poolt. Seega võib näiteks töötleja põhimõtteliselt sisendkäibemaksu maha arvata, kuid tal peab olema tõend selle kohta, et kauba omanik on maksukohustuslane, kellel ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangut ning et omanik kasutab kaupa üksnes ärilistel eesmärkidel.

Samas puudub kauba impordil teise isiku eest tasutud käibemaksu mahaarvamise õigus tolliagentuuril, sest tolliagentuur ei või käsitada teise isiku eest tasutud või tasumisele kuuluvat käibemaksu oma ettevõtluseks imporditud kaubalt tasutud või tasumisele kuuluva käibemaksuna (KMS § 31 lg 7).

Kui kaup imporditakse ühendusevälisest riigist, mis on liidu tolliterritooriumi osa (nt Ahvenamaa), arvatakse sisendkäibemaks maha ettevõtlusega tegelevalt ühendusevälise riigi isikult saadud arve ja imporditud kauba andmetega tollideklaratsiooni vormi (KMS § 38 lg 2) alusel. Kui kauba importimisel tasumisele kuulunud käibemaksu summa tasutakse tolli järelkontrolli tulemusena tehtud otsuse alusel, arvatakse sisendkäibemaks maha tolli otsuse alusel (KMS § 31 lg 4 ja 41).

Alates 1. aprillist 2012 ei käsitata liisinguandja sisendkäibemaksuna liisingule antud eseme remontimiseks ja hooldamiseks saadud kaupadelt või teenustelt tasutud või tasumisele kuuluvat käibemaksu. Sätet ei kohaldata, kui liisingulepingu objektiks oleva vara remontimise ja hooldamise kohustus on liisinguandjal ning liisingutehing on maksustatud nii kauba kui ka finantsteenuse osas või liisinguandja osutab remondi- ja hooldusteenust.(KMS § 31 lg 71). 

 

14.3.4. Sisendkäibemaksu mahaarvamise aeg

Sisendkäibemaks arvatakse maha maksustamisperioodil, millal kaup või teenus on KMS § 11 kohaselt soetatud või saadud (KMS § 31 lg 8). Seega tekib sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus üldjuhul ajal, mil müüjal tekkis mahaarvatava käibemaksu osas maksukohustus (reeglina kauba lähetamine või teenuse osutamine, samuti ettemaks) ning seda eeldusel, et deklaratsiooni esitamise ajaks on arve kätte saadud.

Soetatud kauba või saadud teenuse ja selle kohta väljastatud arve saamisel eri maksustamisperioodidel arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, mil kauba võõrandajal või teenuse osutajal tekkis käive KMS § 11 kohaselt. Kui arve saadakse kätte pärast deklaratsiooni esitamise kuupäeva, saab sisendkäibemaksu maha arvata maksustamisperioodil, mil arve saadakse (KMS § 31 lg 9). 

Kauba impordi korral arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, millal toll on kauba vabastanud. Kui kauba importinud maksukohustuslane tasub käibemaksu tolliagentuuri kaudu, on tal samuti õigus sisendkäibemaks maha arvata pärast seda, kui toll on kauba vabastanud (KMS § 31 lg 6 ja 8).
 

14.3.5. Sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangud

Arvestatud käibemaksust ei arvata maha külaliste vastuvõtuks või oma töötajate toitlustamiseks või majutamiseks kasutatud kaupade ja teenuste sisendkäibemaksu, välja arvatud töölähetuses töötajate majutamine (KMS § 30 lg 1 ja 2).

Sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangut rakendatakse, kui kulutuse tegemisel on selge, et kulutus on tehtud ülalnimetatud eesmärgil. Näiteks ei saa maha arvata vastavatel restorani- või hotelliarvetel olevat käibemaksu. Samas juhul, kui kulutus tehakse ettevõtluse eesmärgil, kuid pärast kasutatakse osa kaupa näiteks külaliste või oma töötajate toitlustamiseks, siis arvatakse esialgu sisendkäibemaks maha ning pärast maksustatakse kulu omatarbena. Näiteks juhul, kui toitlustusettevõte toitlustab oma töötajaid ning ei ole võimalik ette näha, kui suures ulatuses tehakse kulutusi oma töötajate tarbeks.
 

14.3.6. Sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine

1) KMS § 29 lg 4; § 32; § 33;

2) RM 30.03.2004 määrus nr 39 „Osaliselt mahaarvatud sisendkäibemaksu ümberarvutuse käibedeklaratsioonis kajastamise kord ja soetatud põhivara ning selle tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaksu korrigeerimise kord” (RTL 2004, 39, 654)

Kui maksukohustuslane kasutab kaupu ja teenuseid nii maksustatava kui ka maksuvaba käibe tarbeks, arvatakse nende kaupade ja teenuste sisendkäibemaks arvestatud käibemaksust maha osaliselt. Sisendkäibemaksu osalisel mahaarvamisel on maksukohustuslasel samal kalendriaastal lubatud kasutada kas proportsionaalse mahaarvamise meetodit või otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodit.

Käibemaksuseaduse § 29 lõikes 1 sätestatu kohaselt on maksukohustuslasel õigus oma maksmisele kuuluvast käibemaksust maha arvata    maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitletavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Seega, kui ettevõttel on võimalik oma raamatupidamises otseselt eraldada maksustatava käibe tarbeks või maksuvaba käibe tarbeks soetatud kauba või teenuse sisendkäibemaks, siis nendelt kaupadelt ja teenustelt saab sisendkäibemaksu mahaarvamisel pidada otsearvestust.

Ülejäänud kuludelt, mida kasutatakse nii maksustatava kui ka maksuvaba käibe tarbeks, arvatakse sisendkäibemaks maha proportsionaalselt. Enamasti on sellisteks kuludeks ettevõtja üldkulud: näiteks elekter, kommunaalkulud, üür, rent jne.

Kui maksukohustuslane ei pea vajalikuks pidada sisendkäibemaksu mahaarvamisel otsearvestust, on tal õigus proportsionaalset mahaarvamise meetodit rakendada kõikidelt kaupadelt või teenustelt, mida kasutatakse maksustatava ja maksuvaba käibe tarbeks, mahaarvatava sisendkäibemaksu osas.

Proportsiooni leidmine, kui soetatud kaupu ja saadud teenuseid kasutatakse nii maksustatava käibe kui ka maksuvaba käibe tarbeks

Sisendkäibemaksu osalisel mahaarvamisel proportsionaalse mahaarvamise meetodil lähtutakse maksukohustuslase Eestis ja välisriigis kalendriaasta jooksul tekkinud käibe, mille sisendkäibemaks on käibemaksuseaduse   § 29 lõike 1 alusel mahaarvatav, ning kogu tema Eestis ja välisriigis tekkinud käibe suhtest (edaspidi maksustatava käibe ja kogu käibe suhe).

Nimetatud suhte väljaviimisel ei arvestata põhivara võõrandamist sõltumata asjaolust, kas kauba võõrandamist käibemaksuseaduse § 16 lõike 3 alusel maksustatakse või mitte. Samuti ei võeta arvesse juhuslikku käibemaksuseaduse § 16 lõike 2 punktis 6 ja lõikes 21 nimetatud teenuste osutamist ega juhuslikku kinnisasja kaubana võõrandamist. Siia alla mahuvad nii juhusliku finantsteenuse osutamine kui ka väärtpaberite võõrandamine. Juhusliku ehk kõrvaltegevusena saab käsitleda finantsteenuse osutamist ja väärtpaberite võõrandamist juhtudel, kui ettevõtjal on olemas ka põhitegevus, millest saadavaid vahendeid kasutab näiteks laenu andmisel või väärtpaberite soetamisel. Juhusliku kinnisasja võõrandamisena saab käsitleda ühekordseid tehinguid, kus ettevõte soetab kinnisasja ja võõrandab kaubana ja ei võta ise kinnisasja põhivarana kasutusele. 

Kui maksukohustuslasel on võimalik pidada otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodit, siis selle meetodi puhul eristatakse kaubad ja teenused, mida kasutatakse:

1) ainult maksustatava käibe jaoks – sisendkäibemaks arvatakse maha terves ulatuses;

2) ainult maksuvaba käibe jaoks – sisendkäibemaksu ei arvata maha;

3) nii maksustatava kui ka maksuvaba käibe jaoks - sisendkäibemaks arvatakse maha vastavalt maksustatava käibe ja kogu käibe suhtele, lähtudes ülalnimetatud maksustatava käibe ja kogukäibe suhtest.

Proportsiooni leidmine sisendkäibemaksu osalisel mahaarvamisel põhivara, sealhulgas kinnisasja, soetamisel

Käibemaksuseaduse § 32 lõikes 4 sätestatu kohaselt arvatakse põhivara (sealhulgas kinnisasi) soetamisel ja selle tarbeks kauba soetamisel või teenuse soetamisel tasutav sisendkäibemaks maha põhivara või selle tarbeks kauba soetamise või teenuse saamise kuul, lähtudes põhivara maksustatava käibe tarbeks kasutamise prognoositavast osatähtsusest põhivara soetamise aastal.

Põhivara soetamisel (sh ka kinnisasi) ei arvata sisendkäibemaksu maha üldise, st
eelpoolnimetatud proportsiooni järgi, vaid lähtutakse konkreetse põhivara kasutamisest maksustatava või maksuvaba käibe või mitteettevõtluse tarbeks. Sisendkäibemaksu korrigeeritakse vastavalt põhivara tegelikule maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsusele põhivara soetamise aastast alates sisendkäibemaksu korrigeerimise perioodi jooksul. Sisendkäibemaksu korrigeerimist tuleb teha ainult nende põhivara tarbeks soetatud kaupade ja saadud teenuste puhul, mis suurendavad põhivara soetusmaksumust, ning ainult nende kinnisasja tarbeks soetatud kaupade ja saadud teenuste puhul, mis tõstavad kinnisasja raamatupidamislikku väärtust.

Sisendkäibemaksu korrigeerimise periood on kinnisasja ja sellega seotud kauba ja teenuse puhul kümme kalendriaastat ning muu põhivara ja sellega seotud kauba ja teenuse puhul viis kalendriaastat. Esimeseks kalendriaastaks loetakse ajavahemik põhivara soetamise päevast kuni jooksva kalendriaasta lõpuni. Põhivara tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse puhul loetakse esimeseks kalendriaastaks ajavahemikku põhivara tarbeks kauba soetamise või teenuse saamise päevast kuni jooksva kalendriaasta lõpuni.

Mahaarvatud sisendkäibemaksu korrigeeritakse iga kalendriaasta lõpul ning ümberarvestused kajastatakse detsembrikuu käibedeklaratsiooni lahtris 10 või lahtris 11.

Näide
Maksukohustuslane soetab 09.01.2008 korteriomandi (kinnisasi) ilma käibemaksuta ja hakkab renoveerima, eesmärgiga võõrandada kinnisasi uue ehitisena ja käibemaksu lisades. Kuna prognoosib käibemaksu lisamist müügil, lahutab renoveerimiskuludelt kogu sisendkäibemaksu maha kokku 180 000 krooni. Parendustega seotud kulutused ületavad 10 protsenti ehitise soetusmaksumust enne parendamist ja ka nende kulude puhul on sisendkäibemaksu jälgimise periood 10 aastat.

Kinnisasja renoveerimine lõpetatakse september 2008 ja antakse ostja puudumisel oktoober 2008 maksuvabalt üürile. Kuna 2008. aastal kasutab maksumaksja renoveeritud korteriomandit ainult maksuvaba käibe tarbeks, siis detsembris 2008 tuleb teha renoveerimiskuludelt mahaarvatud sisendkäibemaksu ümberarvestus esimese aasta osas.
Arvestus oleks selline: mahaarvatud sisendkäibemaks 180 000 krooni (11 504,10 eurot) jagatud 10 aastaga = 18 000 krooni (1150,41 eurot), s.o summa, mis võetakse iga kalendriaasta lõpul tehtava ümberarvestuse aluseks.
Seega tuleb 2008. a detsembrikuu  käibedeklaratsiooni real 10 näidata 18 000 krooni.
Üürileping lõpeb 2009 september ja 2009 oktoober võõrandatakse maksuvabalt, kuna kasutatud eluruumi käibele käibemaksu lisamise võimalus puudub. 
Kinnisasja võõrandamisel tuleb sisendkäibemaksu ümberarvestus  teha võõrandamise kuul, mis tähendab, et 2009. aasta oktoobri käibedeklaratsiooni real 10 tuleb näidata 162 000 krooni (9 x 18 000 krooni).  

Kui maksukohustuslane on kinnisasja ning selle tarbeks soetatud kauba või teenuse sisendkäibemaksu kas osaliselt või täielikult maha arvanud ning võõrandab kinnisasja maksuvabalt enne kümne kalendriaasta täitumist selle soetamise päevast, arvestatakse sisendkäibemaksu korrigeerimisel kinnisasja ning selle tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse kasutamist järelejäänud perioodil, sealhulgas ka kinnisasja võõrandamise aastal, täielikult maksuvaba käibe tarbeks kasutamisena.

Kinnisasja tarbeks soetatud kauba või teenuse (renoveerimiskulud) puhul loetakse esimeseks kalendriaastaks ajavahemikku kinnisasja tarbeks kauba soetamise või teenuse saamise päevast kuni jooksva kalendriaasta lõpuni (rahandusministri 30. märtsi 2004 määrus nr 39). 

Vastavalt eelnevale oli esimesed kasutusaastad 2008–2010 maksuvaba rendikäibega ja võõrandati 2011 maksuvabalt, seega tuleb kokkuvõttes tagastada kogu maha arvatud sisendkäibemaks.

Näide
Samadel tingimustel renoveeriti äriruume ja rendilepingud sõlmitakse järgmiselt: rendileping septembrist 2008 kuni septembrini 2010 maksustatava rendikäibega, oktoobrist 2010 kuni novembrini 2011 maksuvaba rendikäibega ja detsember 2011 võõrandatakse kinnisasi koos käibemaksuga.
Kuna 2008 ja 2009 on äriruumide rendikäibele käibemaks lisatud, siis ümberarvestust ei ole vaja teha.
2010. aastal on rendiruumide käive maksustatav perioodil 01.01–30.09 ja maksuvaba perioodil 01.10–31.12. Tegeliku kasutamise järgi kujuneb 2010. aasta proportsioon nii: 75% maksustatava käibe tarbeks ja 25% maksuvaba käibe tarbeks.
Ümberarvestuse alus ehk korrigeeritav summa on 18 000 krooni, sellest 4500 krooni tuleb näidata detsember 2010 real 10, ehk tagastamisele riigieelarvesse kuulub 25% x 18 000 = 4500 krooni.
2011. aastal on rendiruumide käive maksuvaba perioodil 01.01–30.11 ja maksustatav alates detsember 2011, millal kinnisasi võõrandatakse koos käibemaksuga. Kinnisasja võõrandamisel koos käibemaksuga, arvestatakse kinnisasja ning selle tarbeks soetatud kauba või teenuse kasutamist järelejäänud perioodil, sealhulgas ka kinnisasja võõrandamise aastal, täielikult maksustatava käibe tarbeks kasutamisena. Seega, arvestatakse kogu 2011. aasta maksustatava käibe tarbeks kasutamisena ning sisendkäibemaksu ümberarvestust 2011 ei ole vaja teha.

Sisendkäibemaksu mahaarvamine, kui on tegemist ettevõtluses ja mitteettevõtluses kasutusel oleva teenuse või kaubaga. 

Käibemaksuseaduse § 29 lõige 4 sätestab, et kui maksukohustuslane kasutab kaupa või teenust nii ettevõtluse tarbeks kui ka ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, arvatakse maha ainult ettevõtluses maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaks. KMS § 29 lõike 4 rakendamisel tuleb üldjuhul lähtuda kulupõhisest meetodist ehk puhtast otsearvestamisest, mis tähendab, et iga ostetud kaup või teenus tuleb liigitada vastavalt kasutusotstarbele ning sellest lähtuvalt teostada sisendkäibemaksu mahaarvamine.

Kui ostetud kaupu või teenust kasutatakse nii ettevõtluse tarbeks kui ka ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, siis peab maksukohustuslane ise eristama iga kauba ja teenuse ettevõtluse (maksustatava käibe) tarbeks kasutatava osa ning vastavalt teostama sisendkäibemaksu mahaarvamise. Kui maksukohustuslase raamatupidamises ei ole võimalik ettevõtluskulutusi muudest kulutustest eristada, alles siis peab ta pöörduma maksuhalduri poole taotlusega määrata sisendkäibemaksu mahaarvamise kord. Kuna KMS § 29 lg 4 ei sätesta meetodeid ega valemeid, siis maksuhaldur hindab eelnimetatud seadusesätte rakendamisel maksukohustuslase tegevuse laadi ja eripära ning maksukohustuslase ettepanekute baasil leitakse sisendkäibemaksu osalise mahaarvamise jaoks selline kord, mis on kõige sobivam ja mis annab mõistliku tulemuse sisendkäibemaksu mahaarvamisel.

Kui maksukohustuslase poolt taotluse esitamisel ei ole tal veel teada laekuvaid tulusid ning maksustatava käibe osakaalu nendes tuludes, siis on maksuhalduril õigus sisendkäibemaksu mahaarvamise korra kinnitamisel näha ette ka sisendkäibemaksu kohustusliku ümberarvestuse kalendriaasta viimasel maksustamisperioodil.

Põhimõtteliselt saab proportsiooni väljaviimisel võtta aluseks maksustatava käibe suhet kogukäibesse ning maha arvata ka ettevõtluse ja mitteettevõtluse tarbeks kasutatavate elektrikulude, kommunaalkulude jne sisendkäibemaksu. 

Näide
Mittetulundusühingul on nii maksuvaba käive, maksustatav käive ja ka eesmärgiline tegevus, mille tarbeks soetab kaupu või teenuseid. Kogukäibest moodustab maksustatav käive 80% . Mittetulundusühing ei ole oma raamatupidamises eraldanud maksustatava käibe tarbeks kasutatava elektrikulude, kommunaalkulude, telefonikulude, üüri-rendikulude jms osas soetamisel makstud sisendkäibemaksu. Järelikult arvutab ta nendelt kuludelt sisendkäibemaksu maha 80% vastavalt eelnevalt nimetatud proportsioonile.
Kokku nii maksuvaba käibe kui ka mitteettevõtluse tarbeks jääb 20% sisendkäibemaksu maha arvamata. 

Proportsiooni arvestamisel arvatakse kogukäibesse raha, mis saadakse ettevõtluses või sihtfinantseeringuna või toetusena, ehk siis kogu sissetulek, mille arvelt saab soetada kaupu ja teenuseid.
 

14.4. Käibemaksu tasumine ja laekumine

14.4.1. Käibemaksu tasumise tähtaeg       

Maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane peab tasumisele kuuluva käibemaksusumma tasuma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks, s.t maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Samas korras peab ta tasuma käibemaksusumma, mille ta on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märkinud seaduses sätestatut eirates (KMS § 38 lg 1).

Kui maksukohustuslasena registreerimata isik on ekslikult märkinud enda poolt väljastatavale arvele või muule müügidokumendile käibemaksusumma, on ta kohustatud arvele märgitud käibemaksusumma eelarvesse tasuma arve väljastamise kuule järgneva kuu 20. kuupäevaks (KMS § 38 lg 3). 

Kui 20. kuupäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, tuleb käibemaks tasuda puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.
 

14.4.2. Käibemaksu tasumine kauba importimisel

Kauba importimise korral tasutakse käibemaks vastavalt tollieeskirjades sätestatud korrale. Kauba importimisel eriterritooriumilt, mis on ühenduse tolliterritooriumi osa ning mille puhul ei toimu kauba importimist tolliseadusandluse tähenduses, esitab isik andmed kauba importimise kohta tollideklaratsiooni vormil ja maksab käibemaksu tollieeskirjades sätestatud korras (KMS § 38 lg 2).
 

14.4.2.1. Kauba või põhivara impordi KMD-l deklareerimise luba

Vt 4.3.3.1. Kauba või põhivara impordi käibemaksu KMD-l deklareerimise luba
 

14.4.3. Käibemaksu tasumine kauba maksu- või aktsiisilaost väljatoimetamisel ilma kauba võõrandamiseta

Kauba maksuladustamise lõpetamisel ning ajutises aktsiisivabastuses oleva aktsiisikauba aktsiisilaost väljatoimetamisel ilma võõrandamiseta tekib kauba omanikul käibemaksukohustus (KMS § 3 lg 6 p 5 ja 6).

Ladustamise lõpetamisel kirjeldatud olukorras deklareerib maksukohustuslane käibemaksu käibedeklaratsioonil (KMS § 29 lg 1 ja 2). Käibemaksu arvestamine ja tasumine toimub antud juhul pöördmaksustamise korras KMD real 1 ja 4 ning kui tegemist on maksustatava käibe tarbeks kasutatava kaubaga, arvatakse tasumisele kuuluv käibemaks KMD real 5 sisendkäibemaksuna ka maha, mis tähendab, et reaalset maksukohustust nimetatud tehingust ei teki.

Kui ladustamise lõpetab maksukohustuslasena registreerimata isik, esitab nimetatud isik andmed kauba kohta tollideklaratsiooni vormil ja tasub käibemaksu tollieeskirjades sätestatud korras, arvestades vajalike erisustega (KMS 38 lg 51).

Maksukohustust ei teki kauba omanikul oma kauba maksulaost väljatoimetamisest juhul, kui ta ise paigutas selle kauba ka maksulattu ning seda kaupa maksulaos ei võõrandatud, välja arvatud juhul, kui isik sai kasutada maksuvabastust kauba impordile, riigisisesele käibele või ühendusesisesele soetamisele vahetult järgnenud kauba maksulattu paigutamisel (KMS § 3 lg 6 p 5). Näiteks ei teki kirjeldatud maksukohustust juhul, kui isik paigutab maksulattu teatud koguse vilja, müüb seda maksulaos nullmääraga, kuid toob võõrandamata jäänud osa viljast taas maksulaost välja.

Ajutises aktsiisivabastuses oleva kauba aktsiisilaost väljatoimetamisel ei teki kauba omanikul maksukohustust juhul, kui isik oli kauba omanik ka kauba aktsiisilattu paigutamisel ning seda kaupa ei ole aktsiisilaos võõrandatud (KMS § 3 lg 6 p 6). Kuna kauba toimetamisel aktsiisi- ja maksulattu toimub käibemaksuga maksustamine erinevalt, tuleb olukorras, kus aktsiisilaost väljatoimetatav kaup on ühtlasi ka maksuladustatud, lähtuda  maksuladustamise sätetest.


14.4.4. Käibemaksu tasumine aktsiisikauba soetamisel teisest liikmesriigist

Kütuse, alkoholi või tubakatoodete soetamisel maksukohustuslasena ja piiratud maksukohustuslasena registreerimata isiku poolt tasutakse käibemaks üheaegselt aktsiisiga vastavalt alkoholi-, tubaka- ja kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud aktsiisi maksmise korrale (KMS § 3 lg 6 p 4; § 38 lg 5).

Eelpool nimetatud maksukohustust ei teki füüsilisel isikul, kes soetab aktsiisikauba isiklikuks otstarbeks (KMS § 3 lg 6 p 4).


14.4.5. Käibemaksu tasumine uue transpordivahendi soetamisel teisest liikmesriigist

Kui uue transpordivahendi soetaja on isik, kes ei ole käibemaksukohustuslasena registreeritud, peab ta kümne kalendripäeva jooksul transpordivahendi Eestisse toimetamise päevast arvates, kuid mitte hiljem kui transpordivahendi registreerimise päevaks, esitama Maksu- ja Tolliametile transpordivahendi soetamist tõendavad dokumendid ning tasuma käibemaksu (KMS § 38 lg 4).

Uue transpordivahendi ühendusesisese soetamise kohta andmete esitamiseks kasutab isik tollideklaratsiooni vormi ning esitab lisaks soetamise kohta ostuarve ning maksuhalduri nõudmisel müügilepingu (rahandusministri 30.03.2004 määrus nr 38).

Käibemaksu tasumine võib toimuda kas sularahas või pangaülekande alusel. Pärast käibemaksu laekumist väljastab Maksu- ja Tolliamet isiku taotlusel transpordivahendi registreerimiseks kirjaliku kinnituse.

Uuelt transpordivahendilt, mida ei registreerita (nt võidusõidu mootorratas, kart jms), tuleb Eestis kohalikule tolliasutusele 10 kalendripäeva jooksul transpordivahendi Eestisse toimetamise päevast arvates maksta käibemaksu 20% ostuhinnast (KMS § 38 lg 4).
 

14.4.6. Käibemaksu laekumine

Käibemaks laekub riigieelarvesse.



Tagasi | Üles