Tarbijakaitseamet, maanteeamet ning maksu- ja tolliamet alustavad kasutatud autode turu korrastamise eesmärgil ühist teavituskampaaniat, millega paralleelselt hakkavad ametid automüüjaid süvendatult kontrollima.

Tarbijakaitseameti peadirektori Andres Sooniste sõnul on tarbijate teadlikkus kasutatud auto ostmisel madal ning automüüjad kasutavad seda ära: suur osa petuskeemidest tugineb teadmatusele ja emotsionaalsetele ostudele.

„Tarbijakaitseamet tegi koostöös maanteeameti, maksu- ja tolliameti ning Eesti kohtuekspertiisi instituudiga mais ja juunis kokku 19 kontrollostu. 26 protsendil juhtudest selgus automüügiplatsil müüdava auto tegelik müüja alles lepingu sõlmimisel, neljal juhul osutus müüjaks eraisik. Eraisikult ostes on aga oluline teada, et tarbija õiguste kaitseks on abi loota vaid kohtust. 16 protsendil juhtudest puudus autol lubatud lisavarustus või see ei töötanud. Kontrolli tulemuste põhjal alustas tarbijakaitseamet kokku üheksa väärteomenetlust ebaausa või eksitava kauplemisvõtte kasutamise eest,“ rääkis Sooniste.

Sooniste lisas, et kasutusele tuleb võtta kõik võimalikud meetmed olukorra parandamiseks. „Ametid jätkavad kontrolloste ning tulemuste kohta avalikkusele info andmist. Samuti on ettevalmistamisel nii tarbijate kui ka ettevõtjate teadlikkust tõstev pikaajalisem teavitustegevus. Seejuures ootab amet aktiivset tegutsemist ka turuosalistelt,“ lausus ta.

Maanteeameti peadirektor Aivo Adamson lisas, et maanteeamet on ikka hea seisnud liiklusohutuse eest, mille üks osa on auto tehniline seisukord. „Meil on võimalus tulevikus protsessi sekkuda, hinnates autode tehnilist seisundit enne registrikande tegemist. Maanteeamet on omalt poolt loonud võimaluse kontrollida Eesti registris olevate sõidukite tehnilisi andmeid ja ajalugu. Meil on juba praegu väga hea koostöö Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liiduga (AMTEL) ning ühiste eesmärkide saavutamiseks on vältimatu tihe koostöö kõigi teiste turuosalistega.“

Maksu- ja tolliameti peadirektori Marek Helmi sõnul on ameti esialgsel hinnangul automüügituru maksuauk ligi 18 miljonit eurot.

„Seega on probleem tõsine ja kasutatud autode müügi valdkond meie erilise tähelepanu all. Läbiviidud ühiskontrollide tulemusel oleme alustanud 12 ettevõtte osas maksukontrolli, kõigi puhul tuvastatud suure käibe varjamise ning ümbrikupalga maksmise risk,“ ütles Helm.

Helm lisas, et eraldi võetakse luubi alla ka füüsilised isikud, kelle puhul on eesmärgiks välja selgitada nende tegelikud tulud ning panna nad ettevõtlust registreerima, sest levinud skeemina vormistavad ettevõtjad sõiduki müügi näiliselt komisjonimüügina ning dokumentide kohaselt on müüjaks füüsiline isik.

„Tänaseks oleme kontrolli võtnud 120 füüsilist isikut, kellel polnud eelmisel aastal üldse ametlikke sissetulekuid või siis oli neid minimaalselt, kuid kes sellest hoolimata olid esitanud maanteeametis registreerimiseelsele ülevaatusele isiku kohta 13 ja rohkem sõidukit, kõigi 120 peale kokku 3271 sõidukit. Kusjuures „ettevõtlikumad“ olid esitanud lausa enam kui 50 sõidukit inimese kohta,“ rääkis Helm.

Kontrollide tulemusel on juba tehtud ka mitu märkimisväärset füüsilise isiku tuludeklaratsioonide parandust, kus muud tulu, millelt kuulub tasumisele tulumaks, on näiteks deklareerinud üks isik 38 000 eurot, teine 18 000 eurot ja kolmas 11 000 eurot.

Kaia-Liisa Kallas
pressiesindaja
maksu- ja tolliamet

Hanna Turetski-Toomik
tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja
tarbijakaitseamet

Mari-Jaana Adams
avalike suhete osakond
peaspetsialist
maanteeamet
 

13. juuni 2013

2013. aasta 15. maist kuni 15. septembrini on kohustatud isikul kogumispensionide seaduse (KoPS) § 67² sätestatud tingimustel õigus esitada kontohaldurile või registripidajale kohustusliku kogumispensioni makse määra ajutise tõstmise avaldus (makse tasumiseks määras 3%).

Nimetatud avalduse esitanud isik maksab järgneval neljal aastal, see tähendab aastatel 2014 – 2017 kohustusliku kogumispensioni makset määras 3%.
Residendist füüsiline isik võib tulumaksuseaduse § 28¹ lõike 1 alusel 3%-lises määras kinnipeetud ning tasutud kohustusliku kogumispensioni maksed oma maksustamisperioodi tulust maha arvata.

Möödunud, 2012. aasta kohta esitati maksu- ja tolliametile 562 340 füüsilise isiku tuludeklaratsiooni, mis on 2011. aastaga võrreldes 0,7% rohkem. Kokku deklareeriti 2012. aasta eest tulu 7,5% rohkem ehk ligikaudu 5,7 miljardit eurot. Ühe inimese kohta teeb see keskmiselt ligi 10 400 eurot.

Elektrooniliselt täitis deklaratsiooni 95% esitajatest. Kõige aktiivsem oli e-deklaratsioonide täitmisel Järva maakond (96,1%) ja valdadest Kose vald (98,6%).

Eestis saadud palgatulu ja muid tasusid deklareeriti 5,4 miljardit eurot. Keskmiselt deklareeriti palgatulu 2012. aasta eest 839 eurot kuu kohta, 2011. aastal oli keskmine palgatulu 787 eurot kuus.

„Eelmisel aastal kasvas oluliselt deklareeritud rendi- ja üüritulu, mida deklareeriti summas 7,7 miljonit eurot. Samuti kasvas välistulu ja investeerimiskonto deklareerimine," ütles maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde. „Tore, et inimeste teadlikkus kasvab, et kogu teenitud tulu tuleb deklareerida,“ märkis Udde.

Mahaarvamisi esitati deklaratsioonide lõikes kõige enam maksumaksja maksuvaba tulu pealt (52,6%), pensionidelt (21,1%) ja laste maksuvabalt tulult (6,8%). Deklareeritud maksusoodustustest vähenesid eluasemelaenu intressid (17,8%) ja vabatahtlik pensionikindlustus (3,4%).

Vähemalt miljon eurot tulu deklareeriti 6 deklaratsioonis, mis on 10 deklaratsiooni võrra vähem kui aasta tagasi.

Kontrolli tulemusena on jäetud tagastamata tulumaksu 1888 deklaratsiooni alusel kokku 199 524 eurot. Tagastatud on tulumaks tänaseks 393 634 deklaratsiooni alusel kogusummas 90,5 miljonit eurot.

Kontrollitakse peamiselt neid deklaratsioone, mille alusel võeti 2012. aastal eluasemelaen või kui laenu pole INF deklaratsioonil kajastatud. Samuti neid deklaratsioone, kus kajastatakse välismaa koolituskulu ja kui varasemate aastate välistulu on deklareerimata.

Tulumaksu juurde maksmise ja tagastamise tähtaeg on tänavu 1. juuli ning füüsilisest isikust ettevõtjatele ja nendele, kes said kasu vara võõrandamisest on tähtajaks 1. oktoober.

Tänase pressikonverentsi materjalidega saate tutvuda siin: http://www.emta.ee/pressimaterjalid.

Kaia-Liisa Kallas
pressiesindaja

28. mai 2013

Politsei- ja piirivalveamet ning maksu- ja tolliamet on valmis piiriületajate arvu kasvuks Venemaa suunal seoses pika pühadeperioodi lõppemisega sel nädalavahetusel.

„Piiriületuse sujuvaks tagamiseks idapiiril on piirivalve poolt tehtud vajalikud teenistusalased ümberkorraldused ja rakendatud lisaisikkoosseisu," ütles PPA piirivalveosakonna piiriturvalisuse büroo juht Priit Järvpõld.

„Samas ei ole võimalik järjekordi täielikult ära hoida, sest piirikontrolli protsess võtab oma aja ja näiteks Narva suunal ei võimaldada juba infrastruktuur rohkem kontrollikohti juurde luua. Seetõttu palume piiriületajatel varuda tavapärasest rohkem aega piiri ületamiseks. Võrreldes Narva suunaga on Koidula ja Luhamaa piiripunktides vähem piiriületajaid ja seega on ka piiriületusele kuluv ooteaeg lühem. Samuti soovitame inimestel kasutada elektroonilise piirijärjekorra broneerimise keskkonda (www.estonianborder.eu), et tutvuda järjekordade pikkuste ja ooteajaga ning võimalusel broneerida endile seal järjekorra aeg."

MTA piirikontrollivaldkonna juht Ants Kutti märkis, et seoses pühade lõppemisega naasevad paljud Eestisse tulnud Vene turistid sel nädalavahetusel Venemaale ning sellega seoses on piiripunktides oodata ka tavapärasest suuremat koormust.

„Arvestame piiriületajate arvu suurenemisega nii Narva, Koidula kui ka Luhamaa piiripunktides ja planeerime vastavalt ka oma ressursse, seega peaks tollivormistus igati sujuvalt toimima. Küll aga tuleb piiriületajatel just Venemaa suunal arvestada, et seoses pühade lõppemisega võivad ka piirijärjekorrad ajutiselt sel nädalavahetusel tavapärasest pikemad olla,“ ütles Kutti.

Kaia-Liisa Kallas
maksu- ja tolliameti pressiesindaja

Urmo Kohv
politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonibüroo

10. mai 2013

MTA andmetel on tähtajaks esitamata üle 60% teatistest I kvartali metsatehingute kohta. Seetõttu alustab amet sel nädalal nende isikute teavitamist, kelle osas on alust arvata, et nad on jätnud metsatehingute andmed maksuhaldurile esitamata.

Äriühingud ja füüsilised isikud, kes on ostnud või müünud kasvavat metsa või metsamaterjali, peavad igale kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks esitama MTAle raieõiguse ning metsamaterjali müügi- ja ostutehingute teatise.

Teenindusosakonna juhataja asetäitja Heikki Sepp tuletab meelde, et teatise õigeaegse esitamise eesmärgiks on tagada aus konkurents turul ja õiglane metsatulu maksustamine.

„Amet kontrollib metsatehingute andmeid ka mitu aastat tagantjärele ja maksurikkumise avastamisel tuleb lisaks maksmata jäänud tulule tasuda ka intressi 0,06% päevas,“ lisas Sepp.

Raieõiguse ning metsamaterjali müügi- ja ostutehingute teatise saab esitada e-maksuametis/e-tollis metsainfo rubriigis või laadida selle xml-failina.

Metsainfoga saab lähemalt tutvuda MTA koduleheküljel erakliendi (http://www.emta.ee/index.php?id=14400) või ärikliendi (http://www.emta.ee/index.php?id=14402) rubriigis.

Kaia-Liisa Kallas
pressiesindaja

18. aprill 2013

Märtsi lõpus avastasid maksu- ja tolliameti töötajad Tallinna kesklinna baaris kontrolli käigus ebaseadusliku hasartmängukoha, kus korraldati ilma vastava tegevusloata pokkeriturniire.

Kontrolli tulemusel võeti ära neli pokkerimängu lauda, žetoonid ja mängukaardid ning alustati väärteomenetlus ebaseadusliku hasartmängu korraldamise eest. Ebaseaduslike hasartmängude korraldamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 800 eurot või arestiga, juriidiliste isikute puhul rahatrahviga kuni 2600 eurot.

Maksu- ja tolliameti maksukorralduse talituse juhataja Monika Jõesaare sõnul kaasneb hasartmängu ebaseadusliku korraldamisega üldjuhul ka maksude deklareerimata ja tasumata jätmine. „Sellisel juhul määratakse ka selle teo eest trahv kuni 1200 eurot või kuni 3200 eurot juhul, kui tegemist on juriidilise isikuga,“ märkis Jõesaar.

Jõesaar rõhutas, et maksu- ja tolliameti ülesandeks on tagada hasartmängude mängijate kaitse, sealhulgas see, et mängukohta ega mängima ei pääseks inimesed, kellel puudub selleks õigus või kes on kantud õnnemängu piirangutega isikute nimekirja.

"Usun, et keegi meist ei taha, et tema lapsel või hasartmängu sõltuvusega lähedasel on õnnemängudele lihtne ligipääs ja sellega võimalus mängida maha iseenda ja perekonna sissetulek ja vara. Seetõttu on ebaseaduslike hasartmängude korraldajad jätkuvalt meie tähelepanu all ning nad võivad ka tulevikus arvestada sellega, et taolistel puhkudel võtame ära mänguinventari ning algatame väärteomenetluse,“ ütles Jõesaar.

Hasartmäng on mäng, mis vastab järgmistele tunnustele: mängija poolt panuste tegemine, võiduvõimalus ja tulemuse põhinemine juhuslikkusel. Hasartmängu korraldajaks loetakse isikut, kes tegeleb hasartmängude korraldamisega, muuhulgas ka isikut, kes avalikus kohas (näiteks pubis) loob võimaluse raha peale mängida, laenutab žetoone või pakub diileri- või muid teenuseid hasartmängu mängimise võimaldamiseks.

Hasartmängude korraldamiseks on vajalik taotleda maksuhalduri käest vastav tegevus- ja/või korraldusluba. Õnnemänguturniiride läbiviimiseks tuleb taotleda vastav korraldamise tegevusluba. Täpsemat infot hasartmängude korraldamise õiguse saamise kohta saab maksu- ja tolliameti koduleheküljelt: http://www.emta.ee/index.php?id=26803.

Õnnemängude korraldajal peab olema selge meetmete süsteem, mis tagab, et mängukohta ei pääseks inimesed, kellel puudub õigus mängukohas viibida, ja et õnnemängu piirangutega isikute nimekirja kantuid ei lubata õnnemänge mängima.

Mängureeglid peavad olema kooskõlastatud maksu- ja tolliametiga ja asuma mängukohas nähtaval kohal. Samuti peab mängijatele olema esitatud selge hoiatus hasartmängudes osalemise sõltuvust tekitava iseloomu kohta ning viidatud nende organisatsioonide kontaktandmetele, kes osutavad abi hasartmängusõltlastele.

Kaia-Liisa Kallas
pressiesindaja

17. aprill 2013

Euroopa Komisjonil valmis hiljuti koostöös liikmesriikidega portaal TIN on Europa. Portaalis olev informatsioon annab võimaluse saada ülevaade liikmesriikides kasutusel olevatest maksukohustuslaste numbritest (edaspidi TIN). Sellega soovitakse parandada maksuhaldurite, teise riiklike asutuste ja kolmandate osapoolte esitatud andmete kvaliteeti ja abi andmete õigsuse tuvastamisel.

Portaal on 22 erinevas keeles ning võimaldab saada alljärgnevat informatsiooni:

•  üldinfot liikmesriikides kasutusel oleva TIN struktuuri, kirjelduse ja dokumentide kohta, kust on võimalik TIN leida;
•  viited siseriiklikele internetilehtedele, kontaktidele ning internetipõhisele kontrollmoodulile.

Internetipõhine kontrollimoodul võimaldab TIN numbri sisestamisel kontrollida, kas numbri struktuur on korrektne ning algoritm õige (juhul, kui liikmesriik on selle avaldanud). Asutustele, kes soovivad andmeid suuremas mahus kontrollida, on võimaldatud päringud ka Soap xml teenusena.

Internetipõhine kontrollmoodul ja muu TINi puudutav info on kättesaadav eesti keeles siit. 

Et hõlbustada maksukohustuslaste identifitseerimist Euroopa Liidus on Euroopa Komisjon alustanud ühtse Euroopa Liidu maksukohustuslase koodi (ingliskeelne lühend EU TIN) kasutuselevõtmise analüüsiga. Selleks on kuni 17.05.2013 avatud kõigile võimalus täita Euroopa Komisjoni kodulehel olev vorm ning avaldada oma arvamust. 

Aprill 2013

Eelmise, 2012. aasta eest esitas tuludeklaratsiooni 640 715 maksumaksjat, mis on 99,3% eeldatavast hulgast. Elektroonselt esitati 95% kõigist tuludeklaratsioonidest, mis on 1,3% võrra rohkem kui mullu.

Kõige enam esitati e-deklaratsioone Lääne maakonnas – 96,4%, järgnesid Järva ja Harju maakond vastavalt 96,3% ja 96%. Valdade ja linnade arvestuses esitasid kõige rohkem elektroonseid deklaratsioone Harju maakonna elanikud: Kõue vallas 98,8%, Kose vallas 98,74% ja Rae vallas 98,69%.

Füüsilisest isikust ettevõtjatest täitis oma kohustuse 32 750 maksumaksjat, 2012. aasta eest tuli tuludeklaratsioon esitada 35 840 maksumaksjal.

Esialgsetel andmetel kuulub tagastamisele ligi 97 miljonit eurot tulumaksu, mis on 3,6 miljoni euro võrra vähem kui mullu (100,6 miljonit eurot). Juurde määrati 2012. aasta eest 19,9 miljonit eurot tulumaksu, mis on samuti vähem kui aasta tagasi, kui juurde tuli tasuda 26,8 miljonit eurot.

Tagastatud on 85 miljonit eurot tulumaksu, kohtutäituritele on üle kantud 3 miljonit eurot tulumaksu ja kontrollis on deklaratsioonide alusel veel 4,2 miljonit eurot tulumaksu. Paberkandjal esitatud deklaratsioonide eest hakkab amet tulumaksu tagastama 15. aprillist.

Tulude deklareerimise tähtaeg oli sel aastal 1. aprillil. Tulumaksu tasumise ja tagastamise tähtaeg on 1. juuli. Füüsilisest isikust ettevõtjatele ja neile, kes deklareerisid kasu või kahju vara võõrandamisest, on tulumaksu tasumise ja tagastamise tähtaeg 1. oktoober.

Üldisem kokkuvõte tulude deklareerimisest valmib maksu- ja tolliametil mais, täpsem ülevaade aga augustis.

Lähem info elektroonse deklareerimise kohta maakondade lõikes asub ameti kodulehel: http://www.emta.ee/pressimaterjalid.

Kaia-Liisa Kallas
pressiesindaja

11. aprill 2013

MTA töötajad avastasid jaanuaris ja veebruaris kokku ligi 2,7 miljonit salasigaretti, mis võrrelduna eelmise aasta sama perioodiga on üle 500 000 sigareti võrra enam. Eelmisel nädalal algas salasigarettide vastane jätkukampaania, kus uuendusena saab salasigarettidega äritsemisest MTAle vihje anda anonüümselt mobiilirakenduse kaudu.

Teavituskampaaniat toetab lisaks varasemale koostööpartnerile Tubakatootjate Eesti Assotsiatsioonile nüüd ka Philip Morris Eesti OÜ.

MTA tollikorralduse osakonna juhatajal Urmas Koidul on hea meel nii sihipärase koostöö üle salasigarettide vastases võitluses. „Kindlasti on aasta alguses avastatud salasigarettide arvu suurenemise taga nii teavituskampaania tõttu saabunud vihjete kontroll kui ka kontrollitaktika muutus jaanuaris Narva piiriületajate osas, millega jätkame ka edaspidi,“ kinnitas Koidu.

Kui jaanuaris teavitati inimesi salasigarettidega kaasnevast kuritegevusest plakatite ja raadioreklaami kaudu, siis nüüd kutsutakse inimesi ümbritsevast kuritegevusest teada andma veebikeskkonnas. Uue lahendusena saab aadressidelt www.emta.ee/teata/est ja www.emta.ee/teata/rus laadida oma telefoni reklaamiriba, mis võimaldab anonüümselt teavitada salasigarettidest kohe, kui seda tänaval märgatakse.

„Väga paljud inimesed, kes hindavad turvalist keskkonda ei teagi, et salakaubandusest on võimalik kusagile teatada. Oleme kampaania raames töötanud välja lahendused, mis annavad kõikidele ausatele kodanikele lihtsa ja kiire võimaluse anda enda panus kurjategijate takistamisse," lisas Koidu.

Selle aasta jaanuaris alustas MTA koos Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooniga kampaaniaga „Ostad salasigarette, toetad kuritegevust“. Veebikeskkonnas nähtavat salatubaka vastast jätkukampaaniat toetab ka Philip Morris Eesti OÜ.

Teavituskampaania eesmärk on tõsta eelkõige piirialadel elavate inimeste teadlikkust tubakatoodete salaturu suurusest ja seetõttu riigil saamata jäänud maksurahade kandumisest kuritegevusse. Kampaania raames selgitatakse, et salasigarettide tarbimine ja sellise tegevuse sallimine on otseses seoses inimeste enda ja nende lähedaste turvalisusega. Teavituskampaania kannab sõnumit „Kurjategijad teenivad salasigarettide müügist Eestis keskmiselt üle 40 miljoni euro aastas. Mida selle rahaga saaks teha? Palju. Mida selle rahaga tehakse? Hirmutav. Väikesed seaduserikkumised toetavad suuri kuritegusid.“
 

Kaia-Liisa Kallas
pressiesindaja

1. aprill 2013

MTA tuletab meelde, et esmaspäeval, 1. aprillil on viimane päev esitada 2012. aasta tuludeklaratsioon ja samuti on siis maamaksu tasumise tähtaeg.

Maksu- ja tolliamet teavitas maksumaksjaid veebruaris sel aastal tasumisele kuuluvast maamaksu summast. Amet soovitab maksumaksjatel enne maamaksu tasumist kontrollida maamaksunõude olemasolu e-maksuametist/e-tollist või infotelefonilt 880 0816 või e-posti aadressilt maa@emta.ee. Kui nõue on üleval, siis tuleb see maksuteatel näidatud tähtpäevaks tasuda.

Need maksumaksjad, kes said parandatud andmetega kordusteated peavad maamaksu tasuma kordusteates märgitud tähtpäevaks.

Teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde tuletab meelde, et kui maksumaksja jätab maamaksu õigel ajal tasumata, siis tuleb tal järgmisel aastal oodata tulumaksu tagastust kauem. „Üheks kiire tulumaksu tagastuse tingimuseks on nimelt see, et inimene ei olnud eelneva aasta jooksul maksuvõlglane ühtegi päeva,“ täpsustas Udde.

Täna lõunaks oli ametile tuludeklaratsiooni esitanud 588 807 inimest, neile kuulub tagastamisele 91,4 miljonit eurot tulumaksu ja juurde tuleb maksta 12,4 miljonit eurot tulumaksu. Ameti prognoosi järgi võiks tänavu kokku olla umbes 645 000 deklareerijat.

Tulude deklareerimist puudutavat infot ja abi saab MTA kodulehelt www.emta.ee/tuludeklareerimine, ameti teeninduskohtadest ja helistades infotelefonidele 1811 või 880 0811.

Põhjalikumat informatsiooni oma maamaksu kohustuste kohta saab e-maksuameti/e-tolli rubriigist „Nõuded ja kohustused”. Küsimuste korral palume pöörduda MTA piirkondlikesse teeninduskohtadesse või helistada ameti infotelefonil 880 0816.
 

Kaia-Liisa Kallas
pressiesindaja

27. märts 2013