Mitteresidendist füüsilise isiku tulu maksustamine Eestis

Järgnev infomaterjal võtab kokku tähtsamad küsimused mitteresidendist füüsilise isiku tulu maksustamisest Eestis.
 

1. Kes on mitteresidendist füüsilised isikud?

Mitteresident on piiratud maksukohustusega füüsiline isik, Eestis maksustatakse tulumaksuga vaid tema Eestist saadud tulu.

Mitteresident on isik, keda ei  loeta residendiks (tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 6 lõige 1),
seega isikut,

  • kellel pole Eestis elukohta ja
  • kes ei viibi Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval ja
  • kes ei ole Eesti diplomaat

Kuna erinevatel riikidel on residendi mõiste veidi erinev, samuti liiguvad inimesed riigist riiki üha kergemini ja sagedamini, võib juhtuda, et sama inimest loetakse residendiks mitmes riigis korraga. Selline topeltresidentsus on välditav, kui teise riigiga on Eestil kehtiv tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping (edaspidi maksuleping).  
Kui füüsilist isikut loetakse maksulepingu mõistes residendiks teises riigis, muutub ta Eestis mitteresidendiks olenemata TuMS § 6 lõikest 1 sätestatust.


2. Milline tulu on Eestis maksustatav?

Mitteresident maksab Eestis tulumaksu vaid Eesti tulult, mille maksustamine on TuMS 5. peatükis selgelt sätestatud.
Seega Eestis ei maksusta mitteresidendi kogu maailmast saadud tulu.

Eestis tulumaksuga maksustatava tulu liikide loetelu on ammendav ning eraldi on tulumaksuseaduses välja toodud tingimused, mille puhul eeltoodud mitteresidendi Eesti tulu on maksust vabastatud
(TuMS § 29 - maksustatav tulu, TuMS § 31 - tulu, mida TuMS § 29 sätestatust olenemata Eestis ei maksustata).

Eestis maksustatakse mitteresidendi

  • töö- või teenustasu töö tegemise kohaga Eestis(TuMS § 29 lg 1);
  • juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme tasu, töö tegemise koht ei ole oluline (TuMS § 29 lg 2);
  • Eesti ettevõtlustulu (TuMS § 29 lg 3);
  • kasu Eesti vara võõrandamiselt (TuMS § 29 lg 4, 5 ja 6);
  • rendi- või litsentsitasu Eesti varalt (TuMS § 29 lg 6);
  • intress Eestis kinnisasju omavast lepingulisest investeerimisfondist (TuMS § 29 lg 7);
  • Eesti pension (TuMS § 29 lg 9);
  • Eesti stipendium, kultuuri-, spordi- ja teaduspreemia, toetus ja abiraha (TuMS § 29 lg 9);
  • Eesti hasartmänguvõit, kui puudub korraldusluba (TuMS § 29 lg 9);
  • Eesti vanemahüvitis (TuMS § 29 lg 9);
  • Eesti kindlustushüvitis ja pensionifondi väljamakse (TuMS § 29 lg 9);
  • meelelahutaja ja sportlase esinemistasu Eestis esinemisest (TuMS § 29 lg 10).

Täpsemad tingimused, millal eelnimetatud tulu liik Eestis maksustatakse, leiate tulumaksuseadusest.

Kui füüsilise isiku residendiriigiga on sõlmitud maksuleping topeltmaksustamise vältimiseks, tuleb mitteresidendi Eesti tulu tulumaksuga maksustamisel Eestis arvestada ka võimalike maksulepingust tulenevate maksusoodustuste ja -vähendustega. 


3. Kuidas toimub tulumaksu tasumine?

3.1. Tulumaksu kinnipidamise teel

Reeglina kogutakse mitteresidendist füüsilise isiku Eesti tulult tulumaks kinnipidamise teel (TuMS § 41).
Nii on väljamakse tegija kohustatud tulumaksu kinni pidama mitteresidendist füüsilisele isikule makstavalt:

  • töö või teenustasult (TuMS § 41 p 2);
  • juhtimis- või kontrollorgani liikme tasult (TuMS § 41 p 2);
  • rendi- või litsentsitasult (TuMS § 41 p 7);
  • intressilt, mis on saadud kinnisasju omavast lepingulisest investeerimisfondist (TuMS § 41 p 4);
  • esinemistasudelt (TuMS § 41 p 9), maksumäär 10%;
  • pensionilt ja stipendiumilt, kultuuri-, spordi- ja teadusalaselt preemialt, toetuselt ja abirahalt ning hasartmänguvõidult, vanemahüvitiselt, kindlustushüvitiselt ja pensionifondi väljamakselt (TuMS § 41 p 11);
  • Eesti III samba pensioni väljamakselt TuMS § 21 lg 2 ja 3 tingimustel (TuMS § 41 p 12) maksumäär 10%. 

Tulumaks peetakse kinni vaid juhul, kui mitteresidendi tulu on selline, mida maksustakse TuMS § 29 alusel.

Näide: Eesti äriühing on võtnud tööle mitteresidendi, kes elab ja töötab Lätis. Kuigi Eesti äriühing maksab töötajale tasu, ei pea ta sellelt Eestis tulumaksu kinni ega deklareeri nimetatud tulu vormil TSD. Tulumaksukohustus tekib Läti seaduste alusel.


3.2. Kuidas mõjutavad maksustamist topeltmaksustamise vältimise lepingud?


Kui füüsilise isiku residendiriigiga on sõlmitud maksuleping topeltmaksustamise vältimiseks, tuleb mitteresidendi Eesti tulu tulumaksuga maksustamisel Eestis arvestada ka võimalike maksulepingust tulenevate maksusoodustuste ja -vähendustega.

Nimekirja riikidest, kellega Eestil on kehtiv maksuleping ning maksulepingute tekstid leiate lingi „Topeltmaksustamise vältimise lepingud' alt.

Eesti ja välisriigi vahel sõlmitud maksulepingust tulenevat maksuvähendust- või soodustust saab kasutada kohe väljamakse tegemisel, kui saaja kohta on olemas ja Maksu- ja Tolliameti maksukohustuslaste registrisse kantud info saaja residentsuse kohta nimetatud välisriigis. Saaja residentsust kinnitab tõend, mis peab olema välisriigi maksuhalduri või rahandusministeeriumi kinnitatud, sest oluline on maksukohustuse tuvastamine teises riigis. Kui välisriigil puudub vastav tõendivorm, võib kasutada Eestis kehtestatud vormi TM3.

Näide: Eestis loeb võlaõigusliku lepingu alusel paaritunnise loengu lektor Saksamaalt. Eesti äriühingu makstav tasu loengu pidamise eest maksustatakse ainult Saksamaal, kuna kindlat asukohta Eestis tekkinud ei ole (Eesti ja Saksamaa maksulepingu art 14).
Kui lektor on toonud Saksamaalt residentsuse tõendi, mis on esitatud Eesti Maksu- ja Tolliametile, ei peeta Eestis tulumaksu kinni. Aga kuna Eesti TuMS § 29 lg 1 alusel tulumaksukohustus tekkis, tuleb väljamakse deklareerida, tulumaksuks märgitakse 0).

Kui maksulepingus pole ette nähtud soodsamat maksustamist kui tulumaksuseaduses, pole residentsuse tõendi esitamine vajalik.
Residentsuse tõend võib eelöeldust erinevalt olla siiski oluline, kui on vaja tuvastada, kas saaja on Eestis resident või mitteresident. 

Näide: Eesti äriühing maksab mitteresidendist sportlasele tasu auhinnalise koha saavutamise eest. Kuna maksulepingus pole soodsamat maksustamist ette nähtud, peetakse väljamakselt kinni tulumaks määraga 10%, residentsuse tõendit esitada pole vaja.
(NB! Erandiks võivad siiski olla riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarvest makstavad tasud. Ameerika maksulepingus on esinemistasu maksuvaba kuni teatud summani.)     


3.3. Millal tekib mitteresidendist füüsilisel isikul endal Eestis tulude deklareerimise kohustus?


3.3.1. Kasu vara võõrandamisest

Kasu vara müügist on müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe.
Maksumaksjal on õigus kasust maha arvata vara müügiga otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud.

Vormil V1 deklareeritakse mitteresidendi kasu Eestis asuva vara võõrandamisest (TuMS § 44 lg 4), kui

  • võõrandatud kinnisasi asus Eestis (TuMS § 29 (4) 1)
  • võõrandati osalust (aktsiad, osad) äriühingus, mille vara pärineb põhiliselt kinnisasjadest, kui tehingu ajal oli osaluse suurus vähemalt 10% (TuMS § 29 (4) 5)
  • võõrandatud asja- või nõudeõigus (näiteks kasvava metsa raieõigus) oli seotud Eestis asuva kinnisasja või ehitise kui vallasasjaga (TuMS § 29 (4) 4)
  • võõrandati Eesti registrisse kantav vallasasi (TuMS § 29 (4) 2)
  • mitteresident on saanud Eesti juriidiliselt isikult TuMS § 29 lõikes 5 nimetatud omakapitali väljamakseid või likvideerimisjaotist
  • lepingulise investeerimisfondi vm varakogumi likvideerimisest (TuMS § 29 (4) 6)

Kinnisasja võõrandamisel tuleb tuludeklaratsioon vormil V1 esitada 1 kuu aja jooksul kasu saamisest (TuMS § 44 lg 4).

Ülejäänud maksustamisele kuuluva kasu kohta esitab mitteresident vormi V1 hiljemalt järgmise aasta 31. märtsiks (TuMS § 44 lg 4).

Tulumaks tasutakse 3 kuu jooksul pärast tuludeklaratsiooni vormi V1 esitamise tähtpäeva (TuMS § 46 lg 5).


3.3.2. Ettevõtlustulu

Mitteresidendist füüsiline isik, kes on äriregistris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana, on TuMS § 44 lg 5 kohaselt kohustatud maksustamisperioodi ettevõtlustulu kohta (TuMS § 29 lõige 3) esitama tuludeklaratsiooni vormil E1.
Ettevõtlustulu on kohustatud deklareerima ka ettevõtja, keda ei ole äriregistris registreeritud, kui tema tasult ei ole tulumaksu kinni peetud.
Maksumaksja võib ettevõtlustulust maha arvata kõik maksustamisperioodi jooksul tema poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud (TuMS § 14 lg 5).
Kulu on ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud, samuti kui see tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seadusest.

Tuludeklaratsioon vormil E1 esitatakse Maksu- ja Tolliametile maksustamisperioodile järgneva 6 kuu jooksul (TuMS § 44 lg 5).
Ettevõtluse lõpetamise korral enne maksustamisperioodi lõppu tuleb tuludeklaratsioon esitada kahe kuu jooksul, arvates tegevuse lõpetamisest (TuMS § 44 lg 5).

Tulumaks tasutakse 3 kuu jooksul pärast tuludeklaratsiooni vormi E1 esitamise tähtpäeva (TuMS § 46 lg 5).


3.3.3. Eestis maksustatav tulu, millelt pole tulumaksu kinni peetud

Kui mitteresidendist füüsiline isik on saanud Eestist töö- või teenustasu, rendi- või litsentsitasu, intressi, pensioni, stipendiumi ning kultuuri-, spordi- või teaduspreemiat, toetust ja abiraha, hasartmänguvõidu, kindlustushüvitist või pensionifondi väljamakset või esinemistasu, mis TuMS § 29 lõigete 1, 6, 7, 9 või 10 alusel on Eestis tulumaksuga maksustatav tulu, kuid millelt väljamakse tegija
ei ole tulumaksu kinni pidanud (ilma, et maksuleping annaks maksuvabastust),
on väljamakse saaja kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile tuludeklaratsiooni vormil A1
 maksustamisperioodi nimetatud tulude kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks (TuMS § 44 lg 5¹).

 Tulumaks tasutakse 3 kuu jooksul pärast tuludeklaratsiooni vormi E1 esitamise tähtpäeva (TuMS § 46 lg 5).

 



Tagasi | Üles