Maksu- ja tolliameti revidendid kontrollisid selle aasta esimese kolme kuuga ehitusettevõtteid 566 korral, kontrollide tulemusel korrigeeriti maksukohustusi ligi 2 miljoni euro võrra.

Ehitusettevõtete juhtidele, kes oma äriühingud maksuvõlgadega maha on jätnud, väljastas maksu- ja tolliamet kolm vastutusotsust. Nende menetluste raames on arestitud üle 90 000 eurose maksuvõla katteks juhatuse liikmetele kuuluvad neli kinnistut.

Üks vastutusotsuse juhtum sai alguse kolmest maksumenetlusest, kus selgus, et ettevõte kajastas oma maksuarvestuses fiktiivseid arveid, oli jätnud deklareerimata töötajaid ja maksis neile ümbrikupalka. Ettevõttel kuulus tasumisele kokku 100 000 eurot. Kuna ettevõte võlga ei tasunud, siis alustati vastutusmenetlus juhatuse liikmete suhtes ning arestiti nende isiklik vara. Kui maksuhaldur tuvastab, et juhatuse liikmed ei täitnud oma kohustusi, siis vastutavad nad äriühingu maksuvõla eest oma isikliku varaga.

Seoses ümbrikupalga maksmisega, maksuhalduri tegevuse takistamisega või käibemaksudeklaratsioonis valeandmete esitamisega on praegu menetluses kaheksa väärtegu. Sellise tegevuse eest võib juriidilist isikut karistada trahviga kuni 13 000 eurot ja füüsilist isikut trahviga kuni 1200 eurot.

Näiteks kontrolliti märtsi lõpus Põhja-Eesti Regionaalhaigla ehitusobjekti, millega on seotud 34 erinevat ettevõtet. Vaatlusel tuvastati 20 uut töötajat, kes ei kajastu ühegi ettevõtte tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonil. Üks töötaja, kellelt seletusi võeti, ütles enda kohta vale nime ja isikukoodi, kuid õige nimi tehti kindlaks ja valeütluse andmise eest alustati tema suhtes väärteomenetlus.

Ühele ehitusega tegelevale äriühingule määrati märtsis täiendavalt tasumisele käibemaksu, kuna ettevõte kajastas oma kulutustes 43 000 euro ulatuses suure ehitusmaterjalide müügiga tegeleva kaupluse müügitšekke. Kontrollimisel selgus, et ehitusmaterjalide kauplus ei ole mainitud kviitungeid väljastanud, tšekid olid võltsitud ja tegelikkuses kaupu ei ostetud.

Teisele, Tallinnas tegutsenud ehitusettevõttele määrati märtsis täiendavalt tasumisele käibemaksu ligi 69 000 eurot, kuna äriühing oli aastatel 2009-2010 osutanud ehitusteenust juhatuse liikmega seotud ettevõttele, kuid jätnud deklareerimata teenuse osutamisest tekkinud käibe ja sellelt tasumisele kuuluva käibemaksu.

Üle Eesti kontrolliti märtsi kahe viimase nädala jooksul ka viie koolimaja ehitusobjekti, kust leiti 17 uut töötajat, kes ei kajastu ühegi ettevõtte tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonil. Uutest töötajatest 10 leiti Viljandi Riigigümnaasiumi ehitusobjektilt, millega on seotud 17 ehitusettevõtet. Viljandi Riigigümnaasiumi kümnest uuest töötajast kolm olid arvel ka töötukassas ja ühel puudus elukoha- ja tööluba, mille kontrollimiseks edastasime andmed politsei- ja piirivalveametile ning töötukassale.

MTA kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendiku sõnul ei ole ehitussektoris probleemiks ainult ümbrikupalga maksmine vaid ka käibemaksupettused.

„Ümbrikupalga maksmiseks on valemänguritel vaja vahendeid ning seda tekitatakse käibemaksupettust läbi viies. On oluline märkida, et sellised pettused võivad lõppeda ka isikliku vara kaotamisega ning rahuliku meele tagaks ikkagi reeglite aus järgimine,“ ütles Lemendik.

Lemendik lisas, et ehitusettevõtete kontrollide käigus on aastatel 2012-2013 selgitusi võetud 3867 inimeselt. „Nendest oli esimest päeva tööl 1044, kes ei kajastunud kontrollile eelnenud kolmel kuul ühelgi tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonil. See näitab, et ehitusvaldkonna musta tööjõu osakaal on 27%.“

Ivi Papstel
avalike suhete juht
23. aprill 2013

Järgnevalt selgitatakse näidete abil tööandja minimaalse sotsiaalmaksu kohustuse arvestamise korda sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lõigetes 2–4 sätestatud juhtudel.

Sisukord

1. Õiguslik regulatsioon. SMSi sätted tööandja minimaalse sotsiaalmaksukohustuse kohta
2. Millal tööandjal ei teki sotsiaalmaksu kuumääralt arvestamise kohustust (SMS § 2 lõige 4)
3. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse arvestamise korra selgitused näidete põhjal
3.1. Üldist
3.2. Sotsiaalmaksu arvestamine kuumääralt (SMS § 2 lõige 2)
3.3.Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse summaarne arvestus (SMS § 2 lg 2¹ ja 2²)
3.4.Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse arvestamine töötatud aja proportsiooni alusel (SMS § 2 lõige 3)

1. Õiguslik regulatsioon. SMSi sätted tööandja minimaalse sotsiaalmaksukohustuse kohta

§ 2. Maksuobjekt

(1) Sotsiaalmaksu makstakse:
1) töötajale rahas makstud töötasult ja muudelt tasudelt;
3) avalikule teenistujale makstud palgalt ja muudelt tasudelt.

(2) Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui SMSi §s 2¹ nimetatud kuumääralt.
(Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse arvestamise aluseks olev kuumäär (SMS § 2¹ ja 2013. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 10) on 2013. aastal  290 eurot, seega minimaalne sotsiaalmaks on 95,7 eurot kuus. 2013. aastaks riigieelarve seadusega kehtestatud sotsiaalmaksu kuumäär ei võrdu selleks aastaks Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud töötasu alammääraga, mis on 320 eurot kuus).

(2¹) Mitme tööandjaga töö- või teenistussuhtes oleva isiku eest maksab sotsiaalmaksu vähemalt käesoleva seaduse §s 2¹ nimetatud kuumääralt tööandja, kes tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu tulumaksuseaduse § 42 lõigete 1 ja 2 kohaselt.

(2²) Kui maksuvaba tulu arvestaval tööandjal on tõend samal maksustamisperioodil isikule teise tööandja makstud tasu kohta, võib ta nimetatud isiku eest sotsiaalmaksu maksta kuumäära ja teise tööandja makstud tasu vahelt, kuid vähemalt summalt, mille ta isikule kuu eest on maksnud. Isik on kohustatud maksuvaba tulu arvestavale tööandjale esitama uue tõendi tasu saamisele järgneva kuu viiendaks kuupäevaks, kui teise tööandja makstud tasu suurus erineb viimati esitatud tõendil märgitust.

(3) Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui SMSi §s 2¹ nimetatud kuumääralt, proportsionaalselt sellel kuul töötatud ajaga, järgmistel juhtudel:
1) töötaja puhul, kes on töölepingu seaduse §s 19 nimetatud alusel keeldunud töö tegemisest, välja arvatud poolte kokkuleppel antava tasustamata puhkuse korral;
2) ametniku puhul, kelle avaliku võimu teostamise õigus on peatunud avaliku teenistuse seaduse § 83 alusel, välja arvatud poolte kokkuleppel antava tasustamata puhkuse korral;
2¹) Riigikogu liikme puhul, kelle volitused on peatunud Riigikogu liikme staatuse seaduse § 6 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel, või
3) töötaja või ametniku puhul, kes on asunud tööle või lahkunud töölt sellel kuul.

(4) Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult järgmistel juhtudel:
2) töötaja või ametniku puhul, kellele on töölepingu seaduse § 43 lõike 4 või 6 alusel kehtestatud lühendatud tööaeg sellel kuul;
3) töötaja või ametniku puhul, kes kasvatab vanema või eestkostjana alla 3aastast last või kolme või enamat alla 19aastast last;
4) töötaja või ametniku puhul, keda on nimetatud ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punktis 5;
5) kuni 12 kuu jooksul tööle asumisest töötaja või ametniku puhul, kes 12 kuu jooksul enne tööle asumist on olnud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 alusel töötuna arvel vähemalt kuus kuud;
6) töötaja või ametniku puhul, kes saab pensioni Eesti riigilt või tulenevalt sotsiaalkindlustuslepingust või sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise alasest Euroopa Liidu õigusaktist (edaspidi riikliku pensioni saaja).

§ 9. Sotsiaalmaksu maksmise kord

(7) Maksudeklaratsioonide vormid ja täitmise korra ning maksu arvestamise korra kehtestab rahandusminister.
 

2. Millal tööandjal ei teki sotsiaalmaksu kuumääralt arvestamise kohustust (SMS § 2 lõige 4)

Vastavalt SMSi § 2 lõikele 2 peab tööandja maksma sotsiaalmaksu töötajale kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui kuumääralt ehk 290 eurolt. Seega on tööandja sotsiaalmaksu minimaalseks kohustuseks 95,7 eurot kuus (v.a seaduses sätestatud erandite puhul).

Eelkõige tuleb meeles pidada, et sotsiaalmaksu miinimumkohustus võib tekkida vaid töölepingulisel töötajal, seega kasutatakse käesolevas juhendis mõistet „tööandja” töölepingu seaduse tähenduses.

SMSi § 2 lõige 4 sätestab erisuse lõikes 2 sätestatud üldreeglist, st loetleb töötajate kategooriad, kelle puhul ei teki tööandjal sotsiaalmaksu kuumääralt tasumise kohustust. Selliste töötajate eest arvestatakse sotsiaalmaksu neile tegelikult makstud töötasult, isegi kui see on kuumäärast väiksem. Tihti töötavad need töötajad (pensionärid, õppurid, väikeste laste vanemad) osalise tööajaga, mistõttu on nende töötasu sotsiaalmaksu kuumäärast väiksem. SMSi § 2 lõikes 4 on sätestatud, et sotsiaalmaksu makstakse kuu eest makstud tasult järgmiste töötajate eest:

• töötaja või ametnik, kes saab riiklikku pensioni*
• töötaja või ametnik, kes kasvatab vanema või eestkostjana alla 3aastast last või kolme või enamat alla 19aastast last
• töötaja või ametnik, kes on õigusaktide alusel asutatud ja tegutsevas Eesti õppeasutuses või välisriigi samaväärses õppeasutuses põhiharidust omandav õpilane kuni 21 aasta vanuseni, üldkeskharidust omandav õpilane kuni 24 aasta vanuseni, kutseõpet omandav koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isik, põhihariduse või keskhariduse baasil kutseharidust omandav õpilane ning Eesti alalisest elanikust üliõpilane
• töötaja või ametnik, kellele on töölepingu seaduse § 43 lõike 4 või 6 alusel kehtestatud lühendatud tööaeg sellel kuul ehk 7–17aastased töötajad ja haridustöötajad, kelle tööaja on kehtestanud Vabariigi Valitsus oma 2009. aasta 25. juuni määrusega nr 113

* SMSi tähenduses on riikliku pensioni saajaks isik, kes saab pensioni Eesti riigilt või tulenevalt sotsiaalkindlustuslepingust või sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise alasest Euroopa Liidu õigusaktist. Aluseks võetakse Sotsiaalkindlustusameti poolt või sotsiaalkindlustuslepingu riigi (Ukraina, Kanada, Venemaa sõjaväepensionärid ja alates 2007. aasta 16. oktoobrist muud pensionärid) või Euroopa Majanduspiirkonna riigi pädeva asutuse poolt välja antud pensionäri pensionitunnistus. Maksuvabastus laieneb kõikidele pensioni liikidele: vanaduspensionile, töövõimetuspensionile, soodustingimustel pensionile jne.

Madalapalgalise osalist tööaega kasutava töötaja eest, kes ei kuulu eelnimetatud isikute hulka, peab tööandja maksma sotsiaalmaksu 95,7 eurot kuus, kui osalise tööaja tõttu jääb töötaja tasu alla 290 euro kuus.

Tähele tasub panna, et sotsiaalmaksu kuumääralt tasumise kohustus kehtib tööandjal ainult töölepingulise töötaja puhul. Kui tegemist on töövõtu- , käsundus või muu võlaõigusliku lepingu alusel või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstava tasuga, siis alati makstakse sotsiaalmaksu isikule tegelikult makstud tasult, st väljamakse tegijal ei ole kohustust maksta sotsiaalmaksu vähemalt 95,7 eurot kuus. Siinjuures tuleb arvesse võtta, et töövõtulepingu alusel teenust osutaval isikul või juhatuse liikmel ei teki õigust ravikindlustuskaitsele juhul, kui nende tasudelt makstav sotsiaalmaks on sotsiaalmaksu kuumäärast väiksem (ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 2 punktid 4 ja 5).

Näide 1
Töötasu on alla sotsiaalmaksu kuumäära ehk alla 290 euro. Töötaja on riikliku pensioni saaja, kuid ei ole vanaduspensionieas.
Priit on töölepinguga töötaja (osalise tööajaga), kelle töötasu on 128 eurot, ta on riikliku pensioni saaja (soodustingimustel pensionär, ei ole veel vanaduspensioniikka jõudnud isik), ta on esitanud avalduse maksuvaba tulu (144 euro) arvestamiseks, ta ei ole ühinenud kohustusliku kogumispensioni II sambaga.

• Sotsiaalmaks: 128 x 33% = 42,24 eurot

Kuna töötaja on riikliku pensioni saaja, siis ei ole tööandjal minimaalset sotsiaalmaksukohustust 290 eurolt, sotsiaalmaksu arvestatakse alati tegelikult makstud tasult (SMS § 2 lõige 2).

• Töötuskindlustusmakse: 128 x 2% = 2,56 eurot

Kuna töötaja ei ole jõudnud vanaduspensioniikka, siis tuleb maksta töötuskindlustusmakset (nii 2% kui ka 1%).
Vt „Tööandja ei pea töötuskindlustusmakset (määraga 2%) kinni pidama väljamaksetelt, mida ta teeb vanaduspensionieas isikutele ja isikutele, kellele on määratud ennetähtaegne pension (uuendatud jaanuaris 2013)".

• Kohustusliku kogumispensioni makse on 0 eurot.
• Tulumaks (128 - 2,56 - 125,44) on 0 eurot, veergu 3¹ märgitakse 125,44. Maksuvaba tulu järgmistele kuudele edasikantav osa on 144 - 125,44 = 18,56 eurot

Ees- ja perekonnanimi			Isikukood		Maksuvaba tulu arvestamine			Tulumaksu kinnipidamisel maha arvatud			Arvutatud sotsiaalmaks		Sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed		Kinnipeetud tulumaks
								maksuvaba tulu summa		III samba sissemakse maksuvaba osa
1			2		3			31		32	4		5		6
Priit			00000000		x			125,44			42,24		128		0
Väljamaksed koodide järgi										Kinnipeetud töötus-kindlustus-makse		Väljamaksed, millelt makstakse töötus-kindlustusmakset		Kinnipeetud kogumispensioni makse
Summa koodi 01 järgi	Kood	Summa		Kood		Summa	Kood		Summa
7	7.1	7.1.1		7.2		7.2.1	7.3		7.3.1	8		9		10
128										2,56		128		0

Näide 2
Töötasu on alla sotsiaalmaksu kuumäära ehk alla 290 euro. Töötaja kasvatab alla 3aastast last.
Lea on töölepinguga töötaja (osalise tööajaga), kelle töötasu on 128 eurot. Ta on esitanud avalduse maksuvaba tulu (144 euro) arvestamiseks, ta ei ole ühinenud kohustusliku kogumispensioni II sambaga, ega ole vanaduspensionieas.

• Sotsiaalmaks: 128 x 33% = 42,24 eurot

Kuna töötaja on alla 3aastase lapse ema, siis ei ole tööandjal minimaalset sotsiaalmaksukohustust 290 eurolt, sotsiaalmaksu arvestatakse alati tegelikult makstud tasult (SMS § 2 lõige 4 punkt 3). Aluseks on lapse sünnitunnistus, kuhu Lea on vanemana kantud.

• Töötuskindlustusmakse: 128 x 2% = 2,56 eurot
• Tulumaks (128 - 2,56 - 125,44) on 0 eurot, veergu 3¹ märgitakse 125,44. Maksuvaba tulu edasikantav osa on 144 - 125,44 = 18,56 eurot

Ees- ja perekonnanimi			Isikukood		Maksuvaba tulu arvestamine			Tulumaksu kinnipidamisel maha arvatud			Arvutatud sotsiaalmaks		Sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed		Kinnipeetud tulumaks
								maksuvaba tulu summa		III samba sissemakse maksuvaba osa
1			2		3			31		32	4		5		6
Lea			000000000		x			125,44			42,24		128		0
Väljamaksed koodide järgi										Kinnipeetud töötus- kindlustus-makse		Väljamaksed, millelt makstakse töötus-kindlustusmakset		Kinnipeetud kogumispensioni makse
Summa koodi 01 järgi	Kood	Sum-ma		Kood		Summa	Kood		Summa
7	7.1	7.1.1		7.2		7.2.1	7.3		7.3.1	8		9		10
128										2,56		128		0

Näide 3
Töötasu on alla sotsiaalmaksu kuumäära ehk alla 290 eurot. Töötaja on üliõpilane.
Margus on töölepinguga töötaja (osalise tööajaga), kelle töötasu on 128 eurot. Ta on esitanud avalduse maksuvaba tulu 144 euro arvestamiseks ja ta on ühinenud kohustusliku kogumispensioni II sambaga. Margus on üliõpilane.

• Sotsiaalmaks: 128 x 33% = 42,24 eurot

Kuna töötaja on üliõpilane, siis ei ole tööandjal minimaalset sotsiaalmaksukohustust 290 eurolt, sotsiaalmaksu arvestatakse alati tegelikult makstud tasult (SMS § 2 lõige 4 punkt 4).

• Töötuskindlustusmakse: 128 x 2% = 2,56 eurot
• Kohustusliku kogumispensioni makse: 128 x 2% = 2,56 eurot
• Tulumaks (128 - 2,56 - 2,56 - 122,88) on 0 eurot, veergu 3¹ märgitakse 122,88. Maksuvaba tulu edasikantav osa on 144 - 122,88 = 21,12 eurot

Ees- ja perekonnanimi			Isikukood		Maksuvaba tulu arvestamine			Tulumaksu kinnipidamisel maha arvatud			Arvutatud sotsiaalmaks		Sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed		Kinnipeetud tulumaks
								maksuvaba tulu summa		III samba sissemakse maksuvaba osa
1			2		3			31		32	4		5		6
Margus			000000000		x			122,88			42,24		128		0
Väljamaksed koodide järgi										Kinnipeetud töötus- kindlustus-makse		Väljamaksed, millelt makstakse töötus-kindlustusmakset		Kinnipeetud kogumispensioni makse
Summa koodi 01 järgi	Kood	Sum-ma		Kood		Summa	Kood		Summa
7	7.1	7.1.1		7.2		7.2.1	7.3		7.3.1	8		9		10
128										2,56		128		2,56

3. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse arvestamise korra selgitused näidete põhjal

3.1. Üldist

Kui isik on töö- või teenistussuhtes mitme tööandjaga, maksab tema eest sotsiaalmaksu SMSi §s 2¹ nimetatud kuumääralt tööandja, kes tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu tulumaksuseaduse § 42 lõigete 1 ja 2 kohaselt.

Vaatamata sellele, et sotsiaalmaksuarvestus on kassapõhine, sisaldab minimaalse kohustuse arvestus siiski tekkepõhist elementi. See tähendab, et tööandja peab maksma sotsiaalmaksu kuumääralt mitte igas kuus, vaid iga kuu eest. Maksustamisperioodiks, mil rakendatakse miinimumnõuet, on lepinguline või töö sisekorra järgne tasu väljamaksmise kuu (kuu, millal saabub töölepinguga või sisekorra eeskirjadega või tööandja töökorraldusele kehtestatud reeglitega määratud palgapäev; 01.07.2009 jõustunud töölepingu seaduse (edaspidi TLS2009) kohaselt kuu, millal töötasu muutub sissenõutavaks). Seda põhimõtet tuleb järgida eriti siis, kui töötasu ei maksta välja korralisel palgapäeval, vaid makstakse n-ö ette (nt puhkusetasu) või hilinemisega (nt kui palgapäeval ei olnud tasu väljamaksmiseks raha).

Täpsem sotsiaalmaksu arvestuse kord on kehtestatud rahandusministri 15.03.2013 määrusega nr 17. Kord puudutab eelkõige neid töötajaid, kelle töötasu ei ületa sotsiaalmaksu kuumäära ehk 290 eurot kuus. Seega tekib igakuise arvestuse vajadus lähtuvalt 290 eurost. Töötajatele, kelle töötasu kuus ületab 290 eurot annab kord võimaluse erinevate maksustamisperioodide sotsiaalmaksu tasaarvestamiseks, et ei tekiks topeltmaksustamist.

Vastavalt TLS2009 § 33 lõikele 1 makstakse töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Sama seaduse § 5 lõike 1 punkti 5 kohaselt peavad töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma muuhulgas järgmised andmed: töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu, sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu); töötasu arvutamise viis; maksmise kord ning sissenõudmise aeg (palgapäev); samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ning maksed.

Et teha kindlaks, kas tööandjal tekib igal konkreetsel kuul iga konkreetse töötaja eest sotsiaalmaksu tasumise kohustus tegelikult töötasult või kuumääralt, tuleb vastata küsimustele järgnevas järjekorras.

1) Kas tasu makstakse töölepingulisele töötajale?
Kui tasu saaja ei ole töölepinguline töötaja, siis arvestatakse sotsiaalmaks tegelikult tasult. Kui tegemist on töölepingulise töötajaga, siis vt punkti 2.

2) Kas tasu makstakse riikliku pensioni saajale või muule SMSi § 2 lõikes 4 loetletud töötajale?
Kui jah, siis arvestatakse sotsiaalmaks tegelikult tasult. Kui töötaja ei kuulu eelnimetatud isikute kategooriasse, siis vaata küsimust 3.

3) Kas töötajal on veel teine tööandja?
Kui on, siis vaata küsimust 4. Kui ei ole, siis vaata küsimust 5.

4) Kas Teie tööandjana arvestate tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu?
Kui vastus on ei, siis arvestatakse sotsiaalmaksu tegelikult makstud tasult. Kui vastus on jah, siis vaata küsimust 5.

5) Kas maksustamisperioodil konkreetse kuu eest makstud tasu (kõik töötasu liigid, sh puhkusetasu selle kuu osa) on 290 eurost väiksem?
Kui tegelik tasu on võrdne või suurem, siis arvestatakse sotsiaalmaks tegelikult makstud tasult. Kui tegelik tasu on kuumäärast väiksem, siis vaata küsimust 6.

6) Kas sellel kuul, mille eest küsimuses 5 nimetatud töötasu arvestati (tasu teenimise kuul), oli töötaja keeldunud töö tegemisest TLS2009 § 19 alusel ning/või kas ta on asunud tööle või lahkunud töölt sel kuul ehk kas esinevad SMSi § 2 lõikes 3 toodud asjaolud?
Kui vastus on ei, siis tuleb töötaja kohta selle kuu eest maksta sotsiaalmaksu 290 eurolt ehk 95,7 eurot (mitte tegelikult tasult, mis osutas 290 eurost väiksemaks). Kui vastus on jah, siis tuleb arvestada sotsiaalmaksu 290 eurolt, rakendades SMSi § 2 lõikes 3 sätestatud töötatud aja proportsiooni. Juhul kui Teil on teise tööandja tõend samal maksustamisperioodil töötajale teise tööandja makstud tasu kohta, võib nimetatud töötaja eest sotsiaalmaksu maksta kuumäära ja teise tööandja makstud tasu vahelt, kuid vähemalt töötajale kuu eest makstud summalt.

3.2. Sotsiaalmaksu arvestamine kuumääralt (SMS § 2 lõige 2)

Üldjuhul makstakse sotsiaalmaksu töötajale või teenistujale rahas makstud tasult, kuid mitte vähem kui SMSi §s 2¹ nimetatud kuumääralt (edaspidi kuumääralt) iga töötaja või teenistuja kohta iga tasu väljamaksmise tähtpäeva sisaldava kuu (edaspidi tasu väljamaksmise kuu) eest. Tasu väljamaksmise tähtpäevaks (palgapäevaks) loetakse töökorralduse reeglites, töölepingus või muul viisil kokku lepitud tasu maksmise tähtpäeva.

Järgnevalt selgitatakse sotsiaalmaksu arvestamise korda näidete abil. Arvestatud sotsiaalmaksu kohta täidetakse „Tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni” vormi TSD lisa 1.

Näide 1
Töötasu on alla sotsiaalmaksu kuumäära ehk 290 euro.
Piret on töölepinguga töötaja (osalise tööajaga). 2013. aasta jaanuari eest arvestati talle töötasu 192 eurot, mis maksti välja tasu väljamaksmise tähtpäeval (palgapäeval) 7. veebruaril (maksustamisperiood on veebruar). Töötaja on esitanud avalduse maksuvaba tulu 144 euro arvestamiseks. Töötaja oli jaanuaris terve kuu tööl, mistõttu ei rakendu SMSi § 2 lõige 3. Samuti ei rakendu tema suhtes SMSi § 2 lõikes 4 toodud erandid ja seega maksti SMSi § 2 lõike 2 alusel sotsiaalmaksu selle kuu eest 290 eurolt. Töötaja ei ole kogumispensioni kohustatud isik.

• Sotsiaalmaks on 290 x 33% = 95,7 eurot

NB! Veerus 5 „Sotsiaalmaksuga maksustatavad väljamaksed” näidatakse alati tegelikult makstud tasu, antud juhul 192.

• Töötuskindlustusmakse on 192 x 2% = 3,84 eurot
• Tulumaks (192 - 3,84 - 144) on 44,16 x 21% = 9,27 eurot

2013. aasta veebruari TSD lisa 1 (esitamise tähtpäev 10. märts)

Ees- ja perekonnanimi	Isikukood	Maksuvaba tulu arvestamine	Tulumaksu kinnipidamisel maha arvatud		Arvutatud sotsiaalmaks	Sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed	Kinnipeetud tulumaks
			maksuvaba tulu summa	III samba sissemakse maksuvaba osa
1	2	3	31	32	4	5	6
Piret	IK	X	144		95,7	192	9,27

Väljamaksed koodide järgi							Kinnipeetud töötus- kindlustus-makse 2%	Väljamaksed, millelt makstakse töötus-kindlustusmakset	Kinnipeetud kogumispensioni makse
Summa kood 01	Kood	Summa	Kood	Summa	Kood	Summa
7	7.1	7.1.1	7.2	7.2.1	7.3	7.3.1	8	9	10
192							3,84	192	0

Sotsiaalmaksu arvestamine töötasu maksmisel palgapäeva kuule eelneval kuul

Kui tasu makstakse välja kuul, mis eelneb maksumaksja töösisekorras kindlaks määratud tasu väljamaksmise kuule, arvestatakse sotsiaalmaks tegelikult makstud tasult. Nimetatud summalt arvestatud sotsiaalmaks deklareeritakse maksustamisperioodil, mil väljamakse tehti.

Näide 2
Töötasu makstakse ette (avansina)
Lisaks 7. veebruaril väljamakstud jaanuari töötasule maksti Pireti taotluse alusel talle 28. veebruaril veebruari töötasu avanssi summas 128 eurot. Kokku maksti Piretile veebruaris 320 eurot. Kuigi veebruari väljamakse ületas sotsiaalmaksu kuumäära, tuleb tähele panna, et tegemist oli kahe kuu eest makstud töötasuga ning osa kogusummast maksti välja kuul, mis eelnes töösisekorras kindlaks määratud tasu väljamaksmise kuule. Seega tuleb sotsiaalmaksu miinimumkohustuse arvestamisel veebruari väljamaksed jagada kaheks osaks, millest üks maksti õigel ajal (192 eurot jaanuari eest) ja teine maksti n-ö ette (veebruari eest tasu maksmise palgapäev on 7. märts).
1) Veebruaris jaanuari eest makstud tasu võrreldakse sotsiaalmaksu kuumääraga ja kuna 192 on 290-st väiksem, tähendab see, et sotsiaalmaksu tuleb arvestada kuumääralt ehk 290 eurolt.

• 290 x 33% = 95,7 eurot (näitega 1 sarnane arvestus)

2) Avansina makstud veebruari tasu ei võrrelda sotsiaalmaksu kuumääraga ja sotsiaalmaks arvestatakse tegelikult makstud tasult.

• 128 x 33% = 42,24 eurot

Veebruari sotsiaalmaksu kohustus kokku on 95,7 + 42,24 = 137,94 eurot.

2013. aasta veebruari TSD lisa 1 (esitamise tähtaeg 10. märts)

Ees- ja pere-konnanimi		Isikukood			Maksuvaba tulu arvestamine		Tulumaksu kinnipidamisel maha arvatud					Arvutatud sotsiaalmaks		Sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed		Kinnipeetud tulumaks
							maksuvaba tulu summa			III samba sissemakse maksuvaba osa
1		2			3		31			32		4		5		6
Piret		IK			X		144					137,94		320		35,62
Väljamaksed koodide järgi											Kinnipeetud töötus- kindlustus-makse 2%		Väljamaksed, millelt makstakse töötus-kindlustusmakset		Kinnipeetud kogumispensioni makse
Summa kood 01	Kood		Summa	Kood		Summa		Kood	Summa
7	7.1		7.1.1	7.2		7.2.1		7.3	7.3.1		8		9		10
320											6,40		320		0

Näide 3
Eelneval kuul makstud sotsiaalmaksu arvesse võtmine palgapäeva kuul.
Veebruari eest töötasu maksmise päeval ehk 7. märtsil maksti Piretile välja 64 eurot, arvesse võttes 28. veebruaril makstud avanssi (192 - 128 = 64). Sotsiaalmaks arvesti kuumääralt, millest lahutati maha 28. veebruaril makstud tasu ehk 162 eurolt (290 - 128).

• Märtsi sotsiaalmaksukohustus: 162 x 33% = 53,46 eurot

Kuna erinevatel kuudel veebruari eest makstud töötasu (128 + 64 = 192) oli sotsiaalmaksu kuumäärast väiksem, tuli veebruari eest maksta sotsiaalmaksu kuumääralt 95,7 eurot (sh veebruaris 42,24 ja märtsis 53,46).

2013. aasta märtsi TSD lisa 1 (esitamise tähtaeg 10. aprill)

Ees- ja pere-konnanimi		Isikukood			Maksuvaba tulu arvestamine		Tulumaksu kinnipidamisel maha arvatud					Arvutatud sotsiaalmaks		Sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed		Kinnipeetud tulumaks
							maksuvaba tulu summa			III samba sissemakse maksuvaba osa
1		2			3		31			32		4		5		6
Piret		IK			X		62,72					53,46		64		0
Väljamaksed koodide järgi											Kinnipeetud töötus- kindlustus-makse 2%		Väljamaksed, millelt makstakse töötus-kindlustusmakset		Kinnipeetud kogumispensioni makse
Summa kood 01	Kood		Summa	Kood		Summa		Kood	Summa
7	7.1		7.1.1	7.2		7.2.1		7.3	7.3.1		8		9		10
64											1,28		64		0

Sotsiaalmaksu arvestamine palga maksmisele järgneval kuul

Kui tasu makstakse välja kuul, mis järgneb maksumaksja töösisekorras kindlaks määratud maksmise kuule ning nimetatud tasu eest on kuumääralt sotsiaalmaks arvestatud, võib maksustatavat tasu vähendada kuumäära ja nimetatud tasu väljamaksmise kuu eest makstud tasu positiivse vahe võrra, kuid mitte rohkem kui tasu makstakse. Nimetatud summalt arvestatud sotsiaalmaks deklareeritakse maksustamisperioodil, millal väljamakse tehti.

Näide 4
Töötasu makstakse hilinemisega.
Märtsi töötasu väljamaksmise päeval ehk 7. aprillil ei saanud Piret töötasu, kuna tööandjal ei olnud maksmiseks raha. Aprilli sotsiaalmaksukohustus arvestati kuumääralt, st et kuigi töötasu aprillis ei makstud, oli tööandja kohustatud maksma Pireti eest sotsiaalmaksu 95,7 eurot.

2013. aasta aprilli TSD lisa 1 (esitamise tähtaeg 10. mai)

Ees- ja pere-konnanimi		Isikukood			Maksuvaba tulu arvestamine		Tulumaksu kinnipidamisel maha arvatud					Arvutatud sotsiaalmaks		Sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed		Kinnipeetud tulumaks
							maksuvaba tulu summa			III samba sissemakse maksuvaba osa
1		2			3		31			32		4		5		6
Piret		IK			X		0					95,7		0		0
Väljamaksed koodide järgi											Kinnipeetud töötus- kindlustus-makse 2%		Väljamaksed, millelt makstakse töötus-kindlustusmakset		Kinnipeetud kogumispensioni makse
Summa kood 01	Kood		Summa	Kood		Summa		Kood	Summa
7	7.1		7.1.1	7.2		7.2.1		7.3	7.3.1		8		9		10
0											0		0		0

Näide 5
Eelmisel kuul kuumääralt arvestatud sotsiaalmaksu arvesse võtmine palga väljamaksmise kuul.
Märtsi töötasu 192 eurot maksti Piretile välja hilinemisega mais. Samuti maksti talle 5. mail (õigeaegselt) välja aprilli töötasu 192 eurot. Kokku maksti Piretile mais 384 eurot. Kuigi mais tehtud väljamakse ületas sotsiaalmaksu kuumäära, tuleb tähele panna, et tegemist oli kahe kuu eest makstud töötasuga ning osa kogusummast maksti välja kuul, mis järgnes maksumaksja töösisekorras kindlaks määratud tasu väljamaksmise kuule ning nimetatud kuu eest oli sotsiaalmaks arvestatud. Seega tuleb mai sotsiaalmaksu miinimumkohustuse arvestamisel mai väljamaksed jagada kaheks osaks, millest üks maksti õigel ajal (192 eurot aprilli eest) ja teine maksti hilinemisega (192 eurot märtsi eest). Märtsi eest makstud tasu saab vähendada kuumäära ja nimetatud tasu väljamaksmise kuu eest makstud tasu positiivse vahe võrra, kuid mitte rohkem kui tasu makstakse.

1) Mais aprilli eest makstud tasu võrreldi sotsiaalmaksu kuumääraga ja kuna 192 eurot on 290 eurost väiksem, tuli sotsiaalmaksu arvestada kuumääralt ehk 290 eurolt.

• 290 x 33% = 95,7 eurot

2) Hilinemisega makstud märtsi tasu (192 eurot) ei maksustatud väljamakse tegemise kuul sotsiaalmaksuga, kuna aprillis oli märtsi eest makstud sotsiaalmaksu kuumääralt (290 eurolt) ja topelt maksta ei tule (192 - (290 - 0)) < 0 = 0).

• Mai sotsiaalmaksu kohustus: 95,7 + 0 = 95,7 eurot

2013. aasta mai TSD lisa 1 (esitamise tähtaeg 10. juuni)

Ees- ja pere-konnanimi		Isikukood			Maksuvaba tulu arvestamine		Tulumaksu kinnipidamisel maha arvatud					Arvutatud sotsiaalmaks		Sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed		Kinnipeetud tulumaks
							maksuvaba tulu summa			III samba sissemakse maksuvaba osa
1		2			3		31			32		4		5		6
Piret		IK			X		298,75					95,7		384		17,90
Väljamaksed koodide järgi											Kinnipeetud töötus- kindlustus-makse 2%		Väljamaksed, millelt makstakse töötus-kindlustusmakset		Kinnipeetud kogumispensioni makse
Summa kood 01	Kood		Summa	Kood		Summa		Kood	Summa
7	7.1		7.1.1	7.2		7.2.1		7.3	7.3.1		8		9		10
384											7,68		384		0

Näidete 2–5 kokkuvõte

Palga arvestus		Palga väljamaksmine			Deklareerimine
Kuu, mille eest tasu arvestati	Summa eurodes	Sisekorra järgi	Tegelik välja-maksmine	Summa	Maksusta-misperiood	Kuu eest	Maksus-tatav summa	Maksusumma leidmine	Määruse alus
1) jaanuar	192	7.02	7.02	192	veebruar	jaanuar	290	192 < 290 290 * 0,33 = 95,7    ∑137,94	§ 3
2) veebruar 3) veebruar	192	7.03	28.02	128	veebruar	veebruar	128	128 * 0,33 = 42,24	§ 4
			7.03	64	märts	veebruar	162	290 - 128 = 162 162 * 0,33 = 53,46	§ 6 lg 2
4) märts	192	7.04	7.05	192	aprill	märts	290	290 * 0,33 = 95,7	§ 3, 5, 6 lg1
4) aprill	192	7.05	7.05	192	mai	aprill	290	192 < 290 290 * 0,33% = 95,7	§ 3
Kokku				768			1160	382,80

Kokku nelja kuu eest, ajavahemikul veebruarist maini maksti Piretile välja 768 eurot. Sotsiaalmaksuga maksustatav summa oli arvutatud iga kuu eest sotsiaalmaksu kuumääralt 1160 eurolt (290 x 4), millelt arvutatud sotsiaalmaks oli 382,80 eurot (95,7 x 4).

Kui töötaja kuupalk oleks näidete 1–4 puhul olnud 290 eurost kõrgem, siis tekiks sotsiaalmaksu kuumääralt arvutamise kohustus vaid näite 4 puhul, st aprilli maksustamisperioodil arvestataks sotsiaalmaksu 95,7 eurot ja mai maksustamisperioodil (töötasu väljamaksmisel) tehtaks sotsiaalmaksu tasaarvestust ning topeltmaksustamist ei tekiks.

3.3. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse summaarne arvestus (SMS § 2 lg 2¹ ja 2²)

Kuni 2010. aasta 30. juunini kehtinud seaduse järgi oli mitmes kohas osalise tööajaga töötava isiku puhul, kelle tasu ei ületanud ühegi tööandja juures sotsiaalmaksu miinimumkohustuse arvutamise aluseks olevat kuumäära, kohustus maksta töötaja eest sotsiaalmaksu vähemalt kuumääralt sellel tööandjal, kes arvestab tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu ning maksuvaba tulu rakendava tööandja sotsiaalmaksukohustus ei sõltunud teiste tööandjate tasutavast sotsiaalmaksust. Kui selline töötaja töötas osalise tööajaga mitme tööandja juures, siis maksis sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses tööandja, kes töötaja tasult tulumaksu kinnipidamisel arvestas maksuvaba tulu. 

1. juulist 2010  jõustunud seaduse § 2 lõigete 2¹ ja 2² kohaselt on antud võimalus sotsiaalmaksu miinimumkohustuse summeeritud arvestuseks. Mitme tööandjaga töö- või teenistussuhtes oleva isiku puhul, kellele makstav töötasu on väiksem kui kuumäär, arvestab tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu rakendav tööandja sotsiaalmaksu summalt, mis saadakse kuumäärast teise tööandja makstud tasu lahutamisel. Kui nimetatud tehte tulemus on väiksem kui tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu rakendav tööandja töötajale maksis, arvestab tööandja sotsiaalmaksu töötajale tegelikult makstud summalt.

Näide 1. Töötajal on üks tööandja, kes maksab töötajale kuumäärast väiksema töötasu 200 eurot. Tööandja on kohustatud maksma töötaja eest sotsiaalmaksu igakuiselt 95,7 eurot, olenemata sellest kas töötaja on esitanud talle avalduse tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu rakendamise kohta või mitte. 

Näide 2. Töötajal on kaks tööandjat. Esimene tööandja maksab töötajale töötasuna 200 eurot ja arvestab tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu. Teine (maksuvaba tulu mittearvestav) tööandja maksab töötasu 100 eurot. Esimene tööandja maksab sotsiaalmaksu tegelikult töötasult 66 eurot ((290 - 100) = 190 < 200) ja teine tööandja maksab sotsiaalmaksu tegelikult töötasult 33 eurot. Seadusemuudatuse tulemusena ei pea maksuvaba tulu arvestav tööandja maksma sotsiaalmaksu kuumääralt 290 eurolt, vaid tegelikult makstud 200 eurolt. Maksuvaba tulu arvestav tööandja saab oma kohustust vähendada juhul, kui tal on töötaja vahendusel saadud teise tööandja kinnitus temalt saadava tasu suuruse kohta. Juhul kui töötaja on kuupalgaline, peab ta esitama uue tõendi alles töötasu muutumisel.

Näide 3. Töötajal on kaks tööandjat. Esimene tööandja maksab töötajale töötasuna 100 eurot ja arvestab tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu. Teine (maksuvaba tulu mittearvestav) tööandja maksab töötasu 100 eurot. Esimene tööandja maksab sotsiaalmaksu teise tööandja töötasu võrra vähendatud kuumääralt ehk 190 eurolt summas 62,70 eurot ((290 - 100) = 190 > 100) ja teine tööandja maksab sotsiaalmaksu tegelikult töötasult 33 eurot. Seadusemuudatuse tulemusena ei pea maksuvaba tulu arvestav tööandja maksma sotsiaalmaksu kuumääralt 290 eurolt, vaid vähendatud kuumääralt 190 eurolt. Kahe tööandja poolt makstava sotsiaalmaksu summa kokku on 95,70 eurot, seega miinimumkohustus on täidetud. Maksuvaba tulu arvestav tööandja saab oma kohustust vähendada juhul, kui tal on töötaja vahendusel saadud teise tööandja kinnitus temalt saadava tasu suuruse kohta. Juhul kui töötaja on kuupalgaline, peab ta esitama uue tõendi alles töötasu muutumisel. 

3.4. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse arvestamine töötatud aja proportsiooni alusel (SMS § 2 lõige 3)

SMSi § 2 lõige 3 sätestab erandi lõikele 2 ja loetleb juhtumid, millal sotsiaalmaksu makstakse töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui käesoleva seaduse §s 2¹nimetatud kuumääralt proportsionaalselt sellel kuul töötatud ajaga.

Juhtumid, mille puhul on võimalik töötatud aja proportsiooni rakendamine sotsiaalmaksu miinimumkohustuse arvestamisel on järgmised:
1) töötaja on TLS2009 §s 19 nimetatud alusel keeldunud töö tegemisest, välja arvatud poolte kokkuleppel antava tasustamata puhkuse korral;
2) teenistuja puhul, kelle teenistussuhe on peatunud avaliku teenistuse seaduse § 108 punktide 2–9 alusel, välja arvatud poolte kokkuleppel antava tasustamata puhkuse korral;
3) töötaja (teenistuja) on asunud tööle või lahkunud töölt sellel kuul.

TLS2009 § 19 kohaselt on töötajal õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui:
1) ta kasutab puhkust;
2) ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses;
3) ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid;
4) ta osaleb streigis;
5) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel;
6) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus.

Kuni 1. juulini 2009 kehtinud SMSi § 2 lõike 3 punkti 1 redaktsioonis oli töötatud aja proportsiooni rakendamise aluseks juhtum, kus tööleping töötajaga oli peatunud TLS1992 § 55 punktide 3–11 alusel. Vana ja uue töölepingu seaduse vastavate sätete võrdlustabel näitab, et seoses TLS2009 jõustumisega sotsiaalmaksu arvestamise reeglid ei muutunud.

Kuni 30. juunini 2009 töölepingu peatamine (TLS1992 § 55 punktid 3–11)	Alates 1. juulist 2009 töötamisest keeldumine (TLS2009 § 19)
3. Puhkus (v.a palgata puhkus poolte kokkuleppel)	1. Puhkus (v.a tasustamata puhkus poolte kokkuleppel)
4. Ajutine töövõimetus	2. Ajutine töövõimetus ravikindlustuse seaduse tähenduses
5. Riigi- või kohaliku omavalituse organi ülesannete täitmine, töötajate esindamine	3. Töötajate esindamine
6. Streik	4. Streik
7. Ajateenistuse kohustuse täitmine	5. Ajateenistuse kohustuse täitmine
8. Ajaks, mil tööandja nõuab töötajalt ebaseaduslikult teist tööd ja töötaja keeldub niisugust tööd tegemast	6. Muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus
9. Arest
10. Töötaja töölt kõrvaldamine (joobes, distsiplinaarmenetluse ajaks)
11. Töötaja volitatud organi poolt töölt kõrvaldamine

Töötatud aja proportsioon arvestatakse SMS § 2 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud töövabastusele sellel kuul eelnenud ja järgnenud kalendripäevade summa jagamisel 30-ga või sama lõike punktis 3 nimetatud juhul sellel kuul tööle asumisele järgnenud või töölt lahkumisele eelnenud kalendripäevade arvu jagamisel 30-ga.

Töötatud aja proportsiooniarvestus ei sõltu ei palgasüsteemist ega töötaja tööajagraafikust, st alati võetakse arvesse töövabastusele eelnenud ja järgnenud kalendripäevade arv.

Töötatud aeg on antud juhul kalendrikuu päevade arv, millest on maha arvatud töölepingu seaduse §-s 19 nimetatud aeg (näiteks iga-aastase puhkuse, ajutise töövõimetuse päevad jms) ning tööle asumisele eelnenud või töölt lahkumisele järgnenud kalendripäevad. Kuna sotsiaalmaksu tuleb tasuda kuumääralt ka tasustamata puhkusel oldud aja eest, siis tasustamata puhkuse päevad loetakse tavapäraseks töö tegemise ajaks. Mõiste „töötatud aeg“ hõlmab ka puhkepäevi, kuna miinimumkohustuse arvestuse aluseks ei võeta mitte konkreetseid tööpäevi (nt 22 päeva kuus), vaid kuu kalendripäevade keskmine arv (30 päeva) nagu on see sätestatud rahandusministri 2003. aasta 3. jaanuari määrusega nr 2 kehtestatud sotsiaalmaksu arvestuse korra § 7 lõikes 2.

Näide 1
Töötaja ajutine töövõimetus.
Anu on töölepinguga töötaja (osalise tööajaga) ja tema töötasu kuus on alla 290 eurot. 19.–30. oktoobril oli Anu haiguslehel ja tööandja maksis talle 7. novembril oktoobri töötasu 77 eurot ning haigushüvitise viie päeva eest 32 eurot. Oktoobris on 31 päeva, töötaja oli keeldunud töö tegemisest haiguse tõttu 12 päeval, seega proportsiooni arvestamisel võetakse arvesse 31 - 12 = 19 kalendripäeva.

• Proportsiooni arvestamine: 290 x 19 / 30 = 183,67 eurot

Kuna 183,67 on tegelikust töötasust 77 eurost suurem, arvestati sotsiaalmaksu 183,67 eurolt. Novembri TSD lisa 1 veergu 4 „Arvestatud sotsiaalmaks” kanti 183,67 x 0,33 = 60,61 eurot. Sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed veerus 5 olid 77 eurot. Tööandja haigushüvitist (32 eurot) ei maksustatud sotsiaalmaksuga ega töötuskindlustusmaksega, tulumaks peeti kinni. Tööandja haigushüvitis deklareeriti koodi 07 all.
Lisainfo: „Tööandja haigushüvitise maksustamisest ja deklareerimisest”.

2013. aasta novembri TSD lisa 1 (esitamise tähtaeg 10. detsember)

Ees- ja perekonnanimi			Isikukood		Maksuvaba tulu arvestamine			Tulumaksu kinnipidamisel maha arvatud			Arvutatud sotsiaalmaks		Sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed		Kinnipeetud tulumaks
								maksuvaba tulu summa		III samba sissemakse maksuvaba osa
1			2		3			31		32	4		5		6
Anu			IK		X			107,46			60,61		77		0
Väljamaksed koodide järgi										Kinnipeetud töötus-kindlustus-makse		Väljamaksed, millelt makstakse töötus-kindlustusmakset		Kinnipeetud kogumispensioni makse
Summa koodi 01 järgi	Kood	Summa		Kood		Summa	Kood		Summa
7	7.1	7.1.1		7.2		7.2.1	7.3		7.3.1	8		9		10
77	07	32								1,54		77		0

Näide 2
Korraline puhkus.

Töötasu on alla 290 eurot.
Piretile maksti 2. oktoobril puhkusetasu (puhkus 5. oktoobrist 30. oktoobrini) 173 eurot ja 7. oktoobril septembri töötasu 192 eurot.
Töötasu septembri eest maksti palgapäeval ning kuna see tasu oli kuumäärast väiksem, maksti sotsiaalmaksu 290 eurolt ehk 95,7 eurot.
Kuna oktoobri tasu väljamaksmise tähtpäevaks oli 7. november, tähendab see, et puhkusetasu 173 eurot maksti välja kuul, mis eelnes tööandja töösisekorras kindlaks määratud tasu väljamaksmise kuule. Seega arvestati sotsiaalmaks tegelikult makstud puhkusetasult ehk 173 eurolt (173 x 33% = 57,09 eurot).

Oktoobris arvestatud sotsiaalmaksu kogusumma: 95,7 + 57,09 = 152,79 eurot.

2013. aasta oktoobri TSD lisa 1 (esitamise tähtpäev 10. november)

Ees- ja perekonnanimi			Isikukood		Maksuvaba tulu arvestamine			Tulumaksu kinnipidamisel maha arvatud			Arvutatud sotsiaalmaks		Sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed		Kinnipeetud tulumaks
								maksuvaba tulu summa		III samba sissemakse maksuvaba osa
1			2		3			31		32	4		5		6
Piret			IK		X			144			152,79		365		44,88
Väljamaksed koodide järgi										Kinnipeetud töötus-kindlustus-makse		Väljamaksed, millelt makstakse töötus-kindlustusmakset		Kinnipeetud kogumispensioni makse
Summa koodi 01 järgi	Kood	Summa		Kood		Summa	Kood		Summa
7	7.1	7.1.1		7.2		7.2.1	7.3		7.3.1	8		9		10
365										7,30		365		0

7. novembril maksti Piretile välja oktoobri töötasu 19 eurot. Sotsiaalmaksu arvestamisel tuleb võtta arvesse, et:
1) oktoobri eest makstud tasu (173 + 19 = 192) on kuumäärast väiksem;
2) oktoobris keeldus töötaja töö tegemisest TLS2009 § 19 punkti 1 alusel (puhkus), st et SMS § 2 lõike 3 punkti 1 alusel arvestati sotsiaalmaks kuumääralt proportsionaalselt töötatud ajaga tasu teenimise kuul ning töötatud aja proportsioon töövabastusele arvestati sellele kuule eelnenud ja järgnenud kalendripäevade summa jagamisel 30-ga ehk 290 x 5 / 30 = 48,33 eurolt. Tegelikult maksti töötajale selle kuu osa eest 19 eurot, seega ei arvestatud sotsiaalmaksu mitte tegelikult tasult, vaid 48,33 eurolt.

• 48,33 x 33% = 15,95 eurot

2013. aasta novembri TSD lisa 1 (esitamise tähtaeg 10. detsember)

Ees- ja pere-konnanimi		Isikukood			Maksuvaba tulu arvestamine		Tulumaksu kinnipidamisel maha arvatud					Arvutatud sotsiaalmaks		Sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed		Kinnipeetud tulumaks
							maksuvaba tulu summa			III samba sissemakse maksuvaba osa
1		2			3		31			32		4		5		6
Piret		IK			X		18,62					15,95		19		0
Väljamaksed koodide järgi											Kinnipeetud töötus- kindlustus-makse 2%		Väljamaksed, millelt makstakse töötus-kindlustusmakset		Kinnipeetud kogumispensioni makse
Summa kood 01	Kood		Summa	Kood		Summa		Kood	Summa
7	7.1		7.1.1	7.2		7.2.1		7.3	7.3.1		8		9		10
19											0,38		19		0

Märkus: Oktoobris väljamakstud puhkusetasult 173 eurolt arvestatud sotsiaalmaks jääb lõplikuks, kuna vastavalt SMS § 2 lõikele 3 ei võrrelda töövabastuse perioodi eest makstud summat sotsiaalmaksu kuumääraga.

Näide 3
Tasustamata (palgata) puhkus.
Töötasu on alla 290 euro.
Piret oli 1.–30. novembril kokkuleppel tööandjaga tasustamata puhkusel, mistõttu ei makstud talle palgapäeval ehk 7. detsembril töötasu. Tasustamata puhkusel SMS § 2 lõige 3 ei rakendu, st kui kuu eest tasu ei maksta, tuleb maksta sotsiaalmaksu kuumääralt.

2013. aasta detsembri TSD lisa 1 (esitamise tähtaeg 10. jaanuar)

Ees- ja pere-konnanimi		Isikukood			Maksuvaba tulu arvestamine		Tulumaksu kinnipidamisel maha arvatud					Arvutatud sotsiaalmaks		Sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed		Kinnipeetud tulumaks
							maksuvaba tulu summa			III samba sissemakse maksuvaba osa
1		2			3		31			32		4		5		6
Piret		IK			X		0					95,7		0		0
Väljamaksed koodide järgi											Kinnipeetud töötus- kindlustus-makse 2%		Väljamaksed, millelt makstakse töötus-kindlustusmakset		Kinnipeetud kogumispensioni makse
Summa kood 01	Kood		Summa	Kood		Summa		Kood	Summa
7	7.1		7.1.1	7.2		7.2.1		7.3	7.3.1		8		9		10
0											0		0		0

Märkus: 95,7 eurot on lõplik novembri eest tasutud sotsiaalmaks, seda ei saa tasaarvestada järgmistel kuudel tekkiva sotsiaalmaksukohustusega, kuna novembri eest ei maksta töötasu mitte kunagi. Tähele tasub panna sotsiaalmaksu arvestamise erinevust antud näite puhul ja jaotises 3.1 näidetes 4 ning 5 toodud hilinemisega tasutud töötasu puhul.

Näide 4
Töötaja on asunud tööle või lahkunud töölt.
Andrus asus osalise tööajaga tööle alates 8. veebruarist 2013 ja lahkus töölt 22. veebruaril. Talle tasuti lõpparve maksmisel 64 eurot. Kuu eest tasutud summa oli kuumäärast väiksem, seega sotsiaalmaksu miinimumkohustuse arvutamise aluseks olev summa on 290 / 30 x 14 = 135,33 eurot.

• Sellelt summalt arvutatakse sotsiaalmaks: 135,33 x 33% = 44,66 eurot

2013. aasta veebruari TSD lisa 1 (esitamise tähtaeg 10. märts)

Ees- ja pere-konnanimi		Isikukood			Maksuvaba tulu arvestamine		Tulumaksu kinnipidamisel maha arvatud					Arvutatud sotsiaalmaks		Sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed		Kinnipeetud tulumaks
							maksuvaba tulu summa			III samba sissemakse maksuvaba osa
1		2			3		31			32		4		5		6
Andrus		IK			X		62,72					44,66		64		0
Väljamaksed koodide järgi											Kinnipeetud töötus- kindlustus-makse 2%		Väljamaksed, millelt makstakse töötus-kindlustusmakset		Kinnipeetud kogumispensioni makse
Summa kood 01	Kood		Summa	Kood		Summa		Kood	Summa
7	7.1		7.1.1	7.2		7.2.1		7.3	7.3.1		8		9		10
64											1,28		64		0

Näide 5
Töötaja oli korralisel puhkusel, tasustamata puhkusel ja tööl.
Kuu eest makstud tasu (koos selle kuu puhkusetasuga) on alla 290 euro. Antud juhul rakendub SMS § 2 lg 3 - arvestatakse sotsiaalmaksu miinimumkohustuse proportsionaalselt töötatud ajaga ja võrreldakse kuu eest makstud töötasuga (va puhkusetasu).
Reet oli 1.–4. oktoobrini korralisel puhkusel (puhkusetasu on makstud ja sotsiaalmaks puhkusetasult arvestati septembris), 5.–18. oktoobrini tasustamata puhkusel (14 päeva) ja 19.–31. oktoobrini (13 päeva) tööl, mille eest ta sai 7. novembril töötasu 109 eurot.
Novembri eest arvestatakse sotsiaalmaksu, lähtudes töötatud aja proportsioonist, kusjuures töötatud päevade arvu hulka loetakse ka palgata puhkuse päevade arv.

•  290 x 27 / 30 = 261 eurot ja kuna 261 > 109, arvutatakse sotsiaalmaks 261 eurolt. Novembri TSD lisa 1 veergu 4 märgitakse 261 * 33% = 86,13 eurot

Näide 6
Töötaja tasustamata (palgata) puhkus, kui töötasu ületab 290 eurot.
Tasustamata puhkusel võib tekkida sotsiaalmaksu maksmise minimaalne kohustus ka 290 eurost kõrgema töötasu saava töötaja puhul, kui palgata puhkuse eest talle töötasu ei maksta või töötasu jääb alla kuumäära.
Anne on täistööajaga töölepinguline töötaja, kelle kuupalk on 640 eurot. Ta oli terve oktoobrikuu tasustamata puhkusel, mistõttu talle oktoobri eest palgapäeval, 7. novembril töötasu ei makstud.
Novembri maksustamisperioodi TSD lisa 1 veergu 4 märgitakse 95,7 eurot.

NB! Erinevalt jaotise 3.1 näites 5 kirjeldatud kuumääralt makstud sotsiaalmaksu tasaarvestamise võimalusest (juhul kui palka makstakse välja hilinemisel), ei ole võimalik palgata puhkusel kuumääralt makstud sotsiaalmaksu tasaarvestada, kuna tasustamata puhkuse eest ei maksta töötasu mitte kunagi.

Uuendatud jaanuaris 2013

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakond viis jaanuaris ja veebruaris läbi 2886 kontrolli, mille tulemusena määrati juurde 4,6 miljonit eurot makse.

Käibemaksukohustuslasena soovis end sel perioodil registreerida 180 isikut, kelle avalduse ja selgituste läbivaatamisel selgus, et reaalse ettevõtlusega tegelema hakkamine pole tõendatud. Lisaks kustutati registrist 837 isikut, kuna nad ei suutnud tõendada ettevõtlusega tegelemist ja/või olid tõenäoliselt loodud käibemaksupettuste läbiviimiseks. Esitatud käibemaksu tagastusnõuete osas viidi läbi 618 menetlust, mille tulemusel määrati täiendavalt juurde 3,2 miljonit eurot makse.

Kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendiku sõnul tuvastati jaanuaris ja veebruaris mitmeid juhtumeid, kus kaupa ega teenust tegelikkuses ei saadud või ei saadud neid arvel märgitud isikult, kuid arve alusel oma maksukohustust siiski vähendati. „Käibemaksu sellistel juhtudel kindlasti ei tagastata, vaid viiakse läbi maksumenetlus ja tahtliku rikkumise korral võib isikuid ka väärteo korras karistada,“ ütles Lemendik.

Näiteks esitas üks ettevõte jaanuaris tagastusnõude summas 6502 eurot. Tagastusnõude kontrollimisel selgus, et sisendkäibemaksust 7750 eurot oli maha arvatud väidetavalt ettevõtte kontoriks soetatud korterilt ning 417 eurot korteri sisustuselt. Korteri kontrollimisel tuvastati, et korter on sisustatud eluruumiks ning seda kasutab naisterahvas, kes nimetas end kontrollitava ettevõtte juhatuse liikme peretuttavaks. Maksuhaldur jättis tagastusnõude rahuldamata ja määras äriühingule lisaks tasumisele käibemaksu.

Veebruaris oli ühe veetrasside projekteerimise ja ehitustöödega tegeleva firma deklareeritud sisendkäibemaks käibedeklaratsioonil väga suur. Selgitust küsides ütles ettevõtte raamatupidaja, et tegemist oli inimliku eksitusega, kus tema soovis sisendkäibemaksu summat suurendada väikeses summas, kuid ekslikult sisestas vale summa, mis oli 322 000 eurot suurem tegelikust summast.

Ühele metsamaterjali vahendusega tegelevale äriühingule määrati veebruaris juurde tasumiseks 142 000 eurot käibemaksu, kuna ta kasutas tehingute puhul fiktiivseid arveid.

Kaubaaluste ostu ja müügiga tegelev äriühing ostis väidetavalt kaubaaluseid ettevõtetelt, mis tegelikult ei tegutsenud ega kaubaaluseid müüa ei saanud. Menetluse käigus selgus, et tegelikkuses soetati kaubaaluseid eraisikutelt, kuid äriühingute arved koostati selleks, et vähendada käibemaksukohustust. Kontrolli tulemusel määrati ettevõttele juurde ligi 54 000 eurot käibemaksu.

Ühe käibemaksu tagastusnõude analüüsil selgus, et äriühing oli jätnud deklareerimata kolme kuu tööjõumaksud kogusummas 56 000 eurot. Deklaratsioonid olid esitatud ilma summadeta, mis raamatupidaja sõnul oli eksitus. Äriühing esitas parandatud deklaratsioonid ja tasus tekkinud maksuvõla.

Maksuhaldur toonitab, et kõikidel juhtudel on ettevõttel kohustus lisaks maksuvõlale tasuda ka intress. Samuti on maksude maksmisest kõrvalehoidumise eest võimalik juriidilist isikut karistada rahatrahviga kuni 13 000 eurot. Selle aasta esimese kahe kuuga on maksu- ja tolliamet alustanud kontrolliosakonna ettepanekul valeütluste ja valeandmete deklareerimise eest 21 väärteomenetlust.

Ivi Papstel
avalike suhete juht

11. märts 2013

Maksu- ja tolliamet kontrollis jaanuaris 24 ehitusobjekti üle Eesti. Kontrollide käigus võeti seletusi 331 töötajalt, kellest 126 töötajat ehk 38% olid väidetavalt esimest kuud tööl.

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendiku sõnul on ehitusvaldkond ameti kõrgendatud tähelepanu all ka sel aastal. „Lisaks esmavaatlustele teeme pidevalt järelkontrolle – ka seekord olid 24-st vaatlusest 9 kordusvaatlused. Seega sellele ei tasu lootma jääda, et kui kontroll on juba korra käinud, siis on mõneks ajaks hooleta,“ ütles Lemendik.

Nii on objektide kontrolli käigus tuvastatud korduvalt oma seletuste kohaselt esimest päeva tööl viibivaid töötajaid. Näiteks on Tallinnas Vabaõhumuuseumi teel asuva korterelamu ehitusobjektil, kus tegutseb 5 ettevõtet, maksu- ja tolliameti töötajad läbi viinud 4 kordusvaatlust. Vaatluste käigus võeti kokku 18 töötajalt suulised seletused, mille käigus tuvastati 14 uut töötajat, kelle hulgast 8 isikut väitsid, et nad on esimest päeva tööl.

Antud objekt on probleemne ka seetõttu, et detsembris tuvastati vaatluse käigus kolm Bulgaaria kodanikku, kes ei vallanud võõrkeeli ega osanud täpselt öelda, kes on nende tööandja ja kuidas neile töötasu makstakse. Kuna ametnikel tekkisid kahtlused isikute Eestis viibimise seaduslikkuse osas, kaasati järgmisele vaatlusele asjaolude täpsemaks väljaselgitamiseks politsei- ja piirivalveameti esindajad. Selle kontrolli käigus tuvastati viis Bulgaaria kodanikku, kelle puhul tuvastas politsei- ja piirivalveamet ebaseadusliku Eestis viibimise. Isikutele tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks 29 päeva jooksul koos sissesõidukeeluga kolmeks aastaks.

Maksu- ja tolliamet juhib tähelepanu, et maksuhaldurile valeandmete, teadvalt ebaõigete dokumentide esitamise, korralduse täitmatajätmise või muul viisil maksuhalduri tegevuse takistamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, juriidilist isikut summas kuni 3200 eurot. Valeandmete esitamisel ja maksude tasumata järgmisel alustab maksu- ja tolliamet väärteomenetluse, kui aga vähem makstud maksusumma ületab 29 000 eurot, võib olla alust algatada kriminaalmenetlus.

Maksu- ja tolliamet vahetab selliste objektide osas, kus on tuvastatud võimalikke rikkumisi, pidevalt teavet ka teiste asjaomaste asutustega. Tööinspektsioonile edastati info kolme ehitusobjekti kohta, kus töötajad ei täitnud tööohutusnõudeid. Lisaks edastati 179 töötaja andmed, et kontrollida, kas neile oli töötatud ületundide eest tagatud ettenähtud hüvitis ning piisav puhkeaeg.

Töötukassale on edastatud 24 inimese andmed, kelle hulgas on 7 isikut suure tõenäosusega olnud töötukassas arvel, saanud töötuskindlustushüvitist või muid väljamakseid, ja samal ajal töötanud. Politsei- ja piirivalveametile aga edastati 351 isiku andmed, kelle hulgas oli ka Bulgaaria, Poola, Tšehhi, Austria, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Läti ja Slovakkia kodanikke, et kontrollida nende Eestis viibimise ja töötamise seaduslikkust.

Lemendik lisas, et sel aastal ongi kavas teha ehitussektori kontrollimisel senisest tihedamat koostööd teiste ametiastutustega ja ka ehitusettevõtete katusorganisatsioonidega. „Eesmärgid on meil ühised – tagada see, et töötajatel oleks olemas sotsiaalsed garantiid, et tööohutusnõuded oleksid täidetud ning et sektoris oleks aus konkurents,“ sõnas Lemendik.

Ivi Papstel
avalike suhete juht

28. jaanuar 2013

Näited deklaratsiooni TSD lisa 1 täitmise kohta. TSD2013, TSD2012 ja TSD 2011 lisa 1 näited on koondatud allolevatesse PDF-failidesse.

• Näited deklaratsiooni TSD lisa 1 täitmise kohta 2013. aastal
   
• Näited deklaratsiooni TSD lisa 1 täitmise kohta 2012. aastal
• Näited deklaratsiooni TSD lisa 1 täitmise kohta 2011. aastal

Alates 2013. aasta 1. jaanuarist on töötasu alammäär tunnis 1,90 eurot. Töötasu alammäär kuus täistööajaga töötamise korral on 320 eurot.

Kommentaarides antakse ülevaade sotsiaalmaksuseaduse põhiaspektidest ning tutvustatakse detailsemalt erinevaid sotsiaalmaksu liike. Samuti selgitatakse, kuidas kohaldatakse rahvusvahelisi sotsiaalkindlustuslepinguid ja Euroopa Liidu õigust.

Sisukord

1. Sotsiaalmaksu mõiste

2. Tööandja sotsiaalmaks
2.1. Maksustamisperiood, maksumäär, maksumaksja
2.2. Tööandja sotsiaalmaksu objekt
2.3. Tööandja sotsiaalmaksu minimaalne kohustus
2.3.1. Üldreegel
2.3.2. Üldreegli erandid
2.4. Sotsiaalmaksuga mittemaksustatavad väljamaksed
2.5. Töövõimetuspensionit saava töötaja tööandja sotsiaalmaksusoodustus
2.6. Tööandja sotsiaalmaksu deklareerimine ja tasumine

3. Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) sotsiaalmaks
3.1. Õiguslik regulatsioon
3.2. FIE sotsiaalmaksu üldpõhimõtted (maksustamisperiood, maksumäär, maksumaksja, maksuobjekt)

4. Riigi, valla või linna sotsiaalmaks
4.1. Õiguslik regulatsioon
4.2. Riigi või kohaliku omavalitsuse sotsiaalmaksu põhiaspektid

5. Sotsiaalmaksu laekumine, andmete väljastamine

6. Sotsiaalmaksu rahvusvaheline aspekt
6.1. Sotsiaalmaksuseaduse kohaldamine
6.2. Rahvusvaheliste sotsiaalkindlustuslepingute kohaldamine
6.3. Euroopa Liidu õiguse kohaldamine
6.3.1. Liikmesriigi territooriumil töötav isik
6.3.2. Lähetatud töötajad
6.3.2.1. Töötaja lähetamise pikendamine
6.3.3. Töötamine kahes või enamas liikmesriigis
6.3.4. Reisijate- või kaubaveoteenuseid osutava lennumeeskonna või salongipersonali kindlustajariigi kindlaksmääramine
 
 

1. SOTSIAALMAKSU MÕISTE

Sotsiaalmaksuseadus (SMS) kehtib alates 2001. aasta 1. jaanuarist.

SMS § 1 sätestab sotsiaalmaksu mõiste: „Sotsiaalmaks on pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis, mis kuulub täitmisele käesolevas seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel."


Sotsiaalmaksu põhiaspektid

Riiklik maks

Sotsiaalmaks on riiklik maks. Sotsiaalmaksu administreerib alates 1999. aastast riiklike maksude haldur – Maksu- ja Tolliamet, kes ühildab sotsiaalmaksu kogumise tulumaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse administreerimisega (ühine maksudeklaratsiooni vorm TSD).

Teistest riiklikest maksudest (nt tulumaksust) erineb sotsiaalmaks selle poolest, et:

• sotsiaalmaks on sihtotstarbeline maks. Sotsiaalmaksust rahastatakse solidaarsuspõhimõttele tuginevat sundkindlustust ehk riikliku pensionikindlustust (I sammast) ja ravikindlustust ning osaliselt ka kohustusliku kogumispensioni (II sammas).
• sotsiaalmaks sisaldab kindlustuselementi. Kindlustustegevuse seaduse § 10 lõike 1 kohaselt on sundkindlustuseks selline kindlustus, mille puhul isikul on seadusega sätestatud kohustus tasuda kindlustusmakset või -maksu ja hüvitamise kohustus on pandud riigile või muule isikule. Siinjuures on oluline, et sundkindlustuse makse ja riikliku maksu mõisted on üksteisest eristatavad, maksu mõistest tulenevalt otsene vastutasu maksumaksja jaoks puudub. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 2 sätestab maksu mõiste, mille kohaselt maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus. See kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning sellel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Selleks, et saada sotsiaalkindlustushüvesid, peaks iga töövõimelise isiku eest olema panustatud ehk makstud sotsiaalmaksu. Arvestatud (töötaja) või makstud (füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)) sotsiaalmaksust sõltub inimeste pensionide suurus. Samuti sätestatakse sotsiaalmaksu kuumääraga väikseim baassumma, millelt sotsiaalmaksu tasumine on üheks ravikindlustuskaitse tekkimise aluseks.

Isikustatud maks

Alates 1999. aastast peetakse sotsiaalmaksu osas personaalset arvestust iga kindlustatava kohta ning tulevikus välja makstava pensioni kindlustusosaku suurus sõltub isiku eest arvestatud või tasutud sotsiaalmaksu summast. Kindlustatule nõutava minimaalse taseme saavutamiseks on erinevatele sotsiaalmaksu maksjatele (tööandja, FIE, riik või kohalik omavalitsus) kehtestatud ühesugune sotsiaalmaksu kohustuse alammäär.

Sotsiaalmaksu objekt on tulumaksu objektist kitsam. Sotsiaalmaksuga maksustatakse ainult aktiivselt tegevuselt (töötamisest, teenuse osutamisest, ettevõtlusest) saadud tulud. Seega ei maksustata tulumaksuga füüsilise isiku varalt või kapitalilt saadud tulu jms passiivse iseloomuga tulu, mida ei maksta seoses töösuhetega või ettevõtlusega (nt pensionid, stipendiumid, toetused, intressid, dividendid).  

Seadusega on kehtestatud kolme liiki sotsiaalmaksu, mis erinevad maksuobjekti, maksumaksja, maksustamisperioodi ja maksuarvestuse põhimõtete poolest. Need on: 

• tööandja sotsiaalmaks
• FIE sotsiaalmaks
• riigi ja kohaliku omavalitsuse sotsiaalmaks

2. TÖÖANDJA SOTSIAALMAKS

2.1. Maksustamisperiood, maksumäär, maksumaksja

Töötajale tehtud väljamaksetelt sotsiaalmaksu maksmine on tööandja kohustus ning seda ei jaotata tööandja ja töötaja vahel. Ka vastutus sotsiaalmaksu õige ja õigeaegse maksmise eest lasub tööandjal.

Tööandja sotsiaalmaksu maksustamisperioodiks on kalendrikuu (SMS § 8 lõige 1) ja maksumääraks 33% (SMS § 7 lõige 1).

Tööandjana käsitletakse siinkohal järgmisi SMS §s 4 nimetatud maksumaksjaid, kes teevad füüsilistele isikutele § 2 lõikes 1 nimetatud sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid:

1. residendist juriidiline isik;
2. füüsiline isik, kellel on töötajaid;
3. Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident;
4. Eestis püsivat tegevuskohta mitteomav mitteresident, kellel on Eestis töötajaid (mitteresidendist tööandja);
5. riigi-, valla- või linnaasutus.

SMS § 4 punktis 2 nimetatud füüsiline isik võib sotsiaalmaksu maksjaks olla juhul, kui ta on kas FIE või tööandja. Füüsilist isikut loetakse tööandjaks juhul, kui ta on sõlminud töölepingu teise füüsilise isikuga ja maksab talle töötasu. Sellisel juhul on füüsiline isik kohustatud arvestama töötajale tehtud väljamaksetelt sotsiaalmaksu ja kinni pidama tulumaksu ning esitama deklaratsiooni vormi TSD. 
Loe veel: „Füüsilisest isikust tööandja kohustused".

Tähelepanu tasub pöörata ka SMS § 4 punktile 3. Kui välisfirmal on Eestis püsiv tegevuskoht, on ta kohustatud selle vastavalt MKS §-dele 18 ja 21 registreerima ning maksma sotsiaalmaksu SMS § 2 alusel füüsilisele isikule tehtud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt väljamaksetelt. Maksukohustus tekib ka juhul, kui mitteresidendi püsiv tegevuskoht Eestis on registreerimata. Kui välisfirmal ei ole Eestis püsivat tegevuskohta või filiaali, on tal sotsiaalmaksu maksmise tarbeks võimalus registreerida ennast Maksu- ja Tolliametis mitteresidendist tööandjana (MKS § 22).
Loe veel: „Mitteresidendist tööandja maksukohustused ja registreerimine".

Sotsiaalmaksu kohustus tekib tööandjal ka siis, kui sotsiaalmaksu objektiks olev väljamakse on tehtud pärast selle aluseks oleva õigussuhte lõppemist. Näiteks pärast töösuhte lõppemist õigel ajal saamata jäänud töötasu väljamõistmisel töötaja kasuks kohtu või Tööinspektsiooni otsuse alusel on endisel tööandjal kohustus lisaks töötasule maksta sotsiaalmaksu. Sotsiaalmaksu tasumise kohustus lasub tööandjal ka siis, kui töötasu sissenõudmist teostatakse kohtutäituri kaudu.

2.2. Tööandja sotsiaalmaksu objekt

Tööandja sotsiaalmaksu objekti sätestavad SMS § 2 lõike 1 punktid 1, 3, 4, 6, 7, 9 ja lõige 2¹.

Kui sotsiaalmaksu maksja teeb füüsilistele isikutele SMS § 2 lõikes 1 loetletud väljamakseid või erisoodustusi, siis on ta kohustatud arvestama nendelt sotsiaalmaksu. Paragrahvis 2 toodud sotsiaalmaksuga maksustamisele kuuluvate väljamaksete loetelu on ammendav.

SMS § 2 lõige 1 punkt 1: „Sotsiaalmaksu makstakse töötajale rahas makstud töötasult ja muudelt tasudelt."

Antud sätte kohaselt on sotsiaalmaksu objektiks töösuhetest tulenevad väljamaksed – sotsiaalmaksuga maksustatakse töötajale rahas makstud töötasu ja muud tasud. Töölepingu seadus (TLS) sätestab, et töötajale makstakse töötasu rahas. Kui tööandja annab töötajale lisaks palgale ka muid mitterahalisi hüvesid, siis on tegemist erisoodustusega, mis maksustatakse SMS § 2 lõige 1 punkti 7 alusel. Antud punkti alusel kuuluvad sotsiaalmaksuga maksustamisele ka hüvitised, mida tööandja maksab endisele töötajale töölepingu (sh ebaseadusliku) lõpetamise või ülesütlemise tõttu seaduses ettenähtud juhtudel või seoses töölepingu ülesütlemise korra rikkumisega.

SMS § 2 lõige 1 punkt 3: „Sotsiaalmaksu makstakse avalikule teenistujale makstud palgalt ja muudelt tasudelt."

Avalik teenistuja käesoleva seaduse tähenduses on ka avaliku teenistuse seaduse § 12 lõigetes 2 ja 3 nimetatud isik (ehk Riigikogu liige, Vabariigi President, Vabariigi Valitsuse liige, kohaliku omavalitsuse volikogu liige, riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik, politseiametnik, piirivalveametnik, vanglaametnik, prokurör, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik).

SMS § 2 lõike 1 punkt 3 sõnastati 2003. aastal ümber, et tagada ühene arusaadavus sotsiaalmaksu tasumise kohustusest kohaliku omavalitsuse volikogu liikmele makstavatelt tasudelt, mida ei olnud kuni 2003. aastani kehtinud seaduses sõnaselgelt sätestatud. Nimetatud punktis seni olnud isikute loetelu on analoogiliselt tulumaksuseaduse (TuMS) § 13 lõikega 1 asendatud viitega avaliku teenistuse seaduse § 12 lõigetele 2 ja 3. Vastavalt muudeti ka SMS § 5 punkti 2. Kaitseväeteenistujate suhtes kehtivad kõik avalikke teenistujaid puudutavad sätted. 

SMS § 2 lõige 1 punkt 4: „Sotsiaalmaksu makstakse juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele TuMS § 9 tähenduses ning füüsilise isiku pankrotimenetluses pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul."

Antud punkti kohaselt maksab kõigilt TuMS §s 9 nimetatud juriidilise isiku organi liikmele makstud tasudelt sotsiaalmaksu väljamakse tegija, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse (või kuni 31. detsembrini 2009 kehtinud redaktsiooni kohaselt registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses) FIEna ning tasu on saaja ettevõtlustuluks (SMS § 9 lõike 1 punkt 2). 2003. aastal täiendati SMS § 2 lõike 1 punkti 4 tasudega, mis on makstud füüsilise isiku pankrotimenetluses pankrotihaldurile ja pankrotitoimkonna liikmele, võrdsustades need sotsiaalmaksu tasumise osas juriidiliste isikute pankrotihalduritega.

SMS § 2 lõige 1 punkt 6: „Sotsiaalmaksu makstakse füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt, välja arvatud juhul kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse (kuni 31. detsembrini 2009 kehtinud redaktsiooni kohaselt või registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses) FIEna ning tasu on saaja ettevõtlustuluks (SMS § 9 lõike 1 punkt 2)."

Töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks võlaõigusliku lepingu sõlmimisel peab välja selgitama, kas füüsiline isik, kellega leping sõlmitakse, on registreeritud FIEna. Kui füüsiline isik on FIE ja talle selle lepingu alusel makstav töö- või teenustasu on tema ettevõtlustuluks, siis on tulu- ja sotsiaalmaksu maksmise kohustus isikul endal. Kui isik ei ole registreeritud ettevõtjana, on tasult sotsiaalmaksu maksmise kohustus väljamakse tegijal.

Üheks võlaõigusliku lepingu liigiks on rendileping. Rendilepingu alusel ei teki väljamakse tegijal ehk rentnikul kohustust maksta väljamakstud renditasult sotsiaalmaksu. TuMS § 14 kohaselt võib ettevõtlustulu hõlmata renditasusid. Füüsilisel isikul (rendileandjal) on õigus valida, kas deklareerida saadud renditulu ettevõtlustuluna või muu tuluna. FIEna saab saadud renditulust kui ettevõtlustulust teha mahaarvamisi, kuid tuleb maksta ka sotsiaalmaksu. Kui renditulu deklareeritakse muu tuluna (nn puhasrendina), siis ei ole rendile andjal õigust teha renditulust mahaarvamisi, kuid ei ole ka kohustust maksta sotsiaalmaksu. Antud juhul käsitletakse saadud renditasu nn passiivse tuluna (varalt või kapitalilt saadud tuluna), mis ei ole sarnaselt teiste passiivse tulu liikidega (nt intressidega, dividendidega jms) sotsiaalmaksu objektiks.

Samuti ei ole väljamaksjal kohustust maksta sotsiaalmaksu sellise võlaõigusliku lepingu puhul nagu ostu-müügileping, kuna sellist lepingut ei sõlmita mitte teenuse osutamiseks, vaid vara võõrandamiseks.

SMS § 2 lõige 1 punkt 7: „Sotsiaalmaksu makstakse erisoodustustelt TuMS-i tähenduses, ümberarvestatuna rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult."

Erisoodustuse mõiste on defineeritud TuMS §s 48. Erisoodustustelt arvutatud sotsiaalmaksu ei isikustata. See tähendab, et erinevalt palkadest ei suurenda erisoodustused töötaja pensioni, haigushüvitist, vanemahüvitist, töötuskindlustushüvitist ega mõjuta muid töötajale ettenähtud garantiisid (puhkusetasu, hüvitisi töölepingu ülesütlemisel jne).

Näide 1
Jalgrattapood premeerib oma müüjat seoses pensionile minekuga, kinkides talle jalgratta, mille müügihind on selles poes 320 eurot. Jalgratast loetakse antud juhul erisoodustuseks ning see maksustatakse tulumaksuga (TuMS § 48 alusel) ja sotsiaalmaksuga (SMS § 2 lõige 1 punkti 7 alusel) järgmiselt:

• tulumaks erisoodustuselt: 320 * 21 / 79 = 85,06 eurot
• sotsiaalmaks erisoodustuselt: (320 + 85,06) * 33% = 405,06 * 33% = 133,67 eurot (neid makse deklareeritakse isikustamata maksudeklaratsiooni TSD lisal 4)

Näide 2
Jalgrattapood premeerib oma müüjat seoses tema pensionile minekuga, makstes talle sularahas puhtalt kätte 320 eurot. Netoväljamaksele summas 320 eurot vastab brutoväljamakse summas 405,06 eurot. Antud juhul on tegemist töötaja palgatuluga, millelt peetakse kinni tulumaks (TuMS § 41 punkti 1 alusel) ja arvestatakse sotsiaalmaks (SMS § 2 lõige 1 punkti 1 alusel). Kuna töötaja on vanaduspensionieas, samuti ei ole ta kogumispensioni kohustatud isik, siis töötuskindlustusmakset ja kogumispensioni makset kinni ei peeta. Tulumaks peetakse kinni ja sotsiaalmaks arvestatakse väljamakselt brutosummas (ei ole maksuvaba tulu rakendamise avaldust).

•  Kinnipeetud tulumaks: 405,06 * 21% = 85,06 eurot
• Arvestatud sotsiaalmaks: 405,06 * 33% = 133,67 eurot (neid makse deklareeritakse isikustatult maksudeklaratsiooni TSD lisal 1)

SMS § 2 lõige 1 punkt 8: „Sotsiaalmaksu makstakse töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitistelt, välja arvatud juhul, kui töötuskindlustushüvitist saava isiku eest makstakse sotsiaalmaksu käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punkti 7 alusel."

Alates 1. jaanuarist 2003 hakkas töötuskindlustuse hüvitistelt sotsiaalmaksu maksma Eesti Töötukassa, maksumääraga 13% (töötu ravikindlustuse tagamiseks). Tööandja maksejõuetuse korral ja töölepingute kollektiivsel ülesütlemisel makstavatelt hüvitistelt maksab Töötukassa sotsiaalmaksu tavalise maksumääraga (33%).

SMS § 2 lõige 1 punkt 9: „Sotsiaalmaksu makstakse eelmistes punktides nimetamata seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt tasudelt."

Alates 1. jaanuarist 2004 kehtima hakanud SMS § 2 lõige 1 punktiga 9 laiendati formaalselt sotsiaalmaksu objekti sellistele füüsilisele isikule makstavatele tasudele, mille maksustamine on põhjendatud sotsiaalmaksu kui aktiivsest tegevusest saadavalt tulult tasutava maksu olemusega, ent mis enne muudatuse jõustumist kehtinud redaktsiooni kohaselt ei mahtunud otseselt ühegi SMS § 2 lõikes 1 nimetatud tasu liigi alla.

Näiteks võib tuua individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 13 kohaselt tasu maksmise töötajate ja tööandjate esindajatele, kes osalevad töövaidluskomisjoni töös. Töövaidluskomisjoni töös osalemise aja eest maksab neile töötasu Tööinspektsioon. Sarnaselt on reguleeritud näiteks tasu maksmine rahvakohtunikele kohtute seaduse §s 112, mille kohaselt tööandja peab rahvakohtuniku õigusemõistmises osalemise ajaks tööst vabastama.Tasu maksmise korra rahvakohtuniku iga õigusemõistmises osaletud päeva eest kehtestab oma määrusega justiitsminister. Kõigi nimetatud ja nendega sarnaste juhtumite puhul ei ole sisulist vahet töö tegemisel töölepingu alusel või teenistussuhte raames, seetõttu tuleb erinevas vormis töö tegemise sarnaseks kohtlemiseks hõlmata sotsiaalmaksu objektiga ka sellised väljamaksed.

SMS § 2 lõige 1¹: „Sotsiaalmaksu makstakse käesoleva § lõikes 1 nimetatud summadelt, olenemata nende aluseks oleva suhte kehtimisest väljamakse tegemise ajal."

Antud sätte kohaselt makstakse sotsiaalmaksu ka endisele töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavalt tasult, kui selline tasu maksmine tuleneb eelnevast töö-, teenistus- või ametisuhtest. Antud säte rõhutab, et sotsiaalmaksu aspektist ei ole erinevust töötasu maksmisel koheselt, st töö tegemise aluseks oleva suhte kestel, ja nn edasilükatud töötasu maksmisel. Sellesse kategooriasse kuulub ka näiteks tööandja poolt endisele töötajale makstav pension. 
 

2.3. Tööandja sotsiaalmaksu minimaalne kohustus

Tööandja sotsiaalmaksu minimaalset kohustust reguleerib SMS § 2 lõiked 2, 3 ja 4 ning § 2¹.

2.3.1. Üldreegel

SMS § 2 lõige 2: „Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui käesoleva seaduse §s 2¹ nimetatud kuumääralt."

§ 2 lõige 2 sätestab tööandja kohustuse maksta sotsiaalmaksu töötajale kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui §s 2¹ nimetatud kuumääralt. Miinimumsummalt sotsiaalmaksu maksmise eesmärgiks on vältida ravikindlustuskaitse saamist olukorras, kus töötaja või teenistuja eest ei maksta sotsiaalmaksu.

SMS § 2¹ (sotsiaalmaksu kuumäär): „Sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär kehtestatakse eelarveaastaks riigieelarvega. Riigieelarvega kehtestatav kuumäär ei või olla väiksem kui eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär."

Sotsiaalmaksu miinimumkohustuse arvestamise aluseks olev kuumäär on alates 2006. aastast sätestatud seaduse §s 2¹. Seal on ette nähtud sotsiaalmaksu kuumäära tõstmine kuni 2009. aastani (vt tabelist). Alates 2008. aastast kehtestatakse see igaks kalendriaastaks riigieelarvega ja seostatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatava töötasu alammääraga. 2008. aastal ei või kuumäär olla väiksem kui 75% 2008. aasta kuupalga alammäärast ja alates 2009. aastast 100% eelmise aasta töötasu alammäärast. 2009. ja 2010. aastal oli sotsiaalmaksu kuumäär ühesugune (töötasu alammäär ei ole muutunud) 4350 krooni, seega tööandja sotsiaalmaksu minimaalseks kohustuseks oli 1436 krooni kuus (4350 * 33% = 1436). 2011. ja 2012. aastal oli sotsiaalmaksu kuumäär (2011. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 10 ja 2012. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 10)  278,02 eurot. 2013. aastal tõusis sotsiaalmaksu kuumäär eelmise aasta töötasu alammäära tasemeni ehk 290 euroni (2013. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 10). 

Aasta	Sotsiaalmaksu kuumäär	Sotsiaalmaksu summa
		Kuu	Kvartal	Aasta
2001–2005	700 krooni	231 krooni	693 krooni	2772 krooni
2006	1400 krooni	462 krooni	1386 krooni	5544 krooni
2007	2000 krooni	660 krooni	1980 krooni	7920 krooni
2008	2700 krooni	891 krooni	2673 krooni	10 692 krooni
2009	4350 krooni (2008 kuupalga alammäär)	1436 krooni	4307 krooni	17 226 krooni
2010	4350 krooni (2009 töötasu alammäär)	1436 krooni	4307 krooni	17 226 krooni
2011	278,02 eurot	91,75 eurot	275,24 eurot	1100,96 eurot
2012	278,02 eurot	91,75 eurot	275,24 eurot	1100,96 eurot
2013	290 eurot	95,7 eurot	287,10 eurot	1148,40 eurot

SMS § 2 lg 2¹: „Mitme tööandjaga töö- või teenistussuhtes oleva isiku eest maksab sotsiaalmaksu vähemalt käesoleva seaduse §s 2¹ nimetatud kuumääralt tööandja, kes tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu TuMS § 42 lõigete 1 ja 2 kohaselt."

Kuni 31. detsembrini 2002 kehtinud SMS § 2 lõikes 2 oli sätestatud tööandja sotsiaalmaksu maksmise miinimumkohustus põhikohaga töötaja ja teenistuja kohta, kusjuures põhikoha tunnuseks oli tööraamatu pidamine selle tööandja poolt. TLS muutmise tulemusena 2002. aastal kaotati ära kohakaasluse mõiste, mistõttu tuli tööraamatut pidada kõigi töölepinguga töötajate kohta. 1. juulil 2009 jõustunud TLS enam tööraamatu pidamise kohustust ette ei näe. Seetõttu on SMSis alates 1. jaanuarist 2003 sätestatud uus kriteerium, mille alusel valitakse tööandja, kes maksab sotsiaalmaksu vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt juhul, kui töötajal on mitu tööandjat. Kehtiva redaktsiooni kohaselt maksab rohkem kui ühe tööandjaga töö- või teenistussuhtes oleva isiku eest sotsiaalmaksu tööandja, kellele töötaja on esitanud avalduse tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu arvestamiseks. TuMS § 42 kohaselt peab iga töötaja valima välja ühe maksuvaba tulu arvestaja ja esitama talle kirjaliku avalduse. 

SMS § 2 lg 2²: „Kui maksuvaba tulu arvestaval tööandjal on tõend samal maksustamisperioodil isikule teise tööandja makstud tasu kohta, võib ta nimetatud isiku eest sotsiaalmaksu maksta kuumäära ja teise tööandja makstud tasu vahelt, kuid vähemalt summalt, mille ta isikule kuu eest on maksnud. Isik on kohustatud maksuvaba tulu arvestavale tööandjale esitama uue tõendi tasu saamisele järgneva kuu viiendaks kuupäevaks, kui teise tööandja makstud tasu suurus erineb viimati esitatud tõendil märgitust."

2010. aasta 1. juulist on tööandjal võimalus arvestada summeeritult sotsiaalmaksu miinimumkohustust. Maksuvaba tulu arvestav tööandja peab maksma sotsiaalmaksu väiksemalt summalt, mis arvesse võttes ka teise tööandja makstud tasu oleks selle inimese kohta võrdne vähemalt kuumääraga.

Näiteks kui inimesele maksab üks tööandja tasu 160 eurot ja teine 100 eurot, siis esimene maksab sotsiaalmaksu 62,70 eurot (290 - 100 x 33%) ja teine tööandja 33 eurot, nii et kokku laekub sotsiaalmaksuna selle töötaja eest 95,7 eurot kuus.

Oma kohustust saab maksuvaba tulu arvestav tööandja vähendada vaid juhul, kui ta on töötaja käest saanud teise tööandja kinnituse temalt saadava tasu suuruse kohta. Juhul kui töötaja on kuupalgaline, peab ta esitama uue tõendi alles palga muutumisel.

2.3.2. Üldreegli erandid

SMS § 2 lõige 3: „Sotsiaalmaksu makstakse töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui käesoleva seaduse §s 2¹ nimetatud kuumääralt proportsionaalselt sellel kuul töötatud ajaga, järgmistel juhtudel:
1) töötaja puhul, kes on TLS §s 19 nimetatud alusel keeldunud töö tegemisest, välja arvatud poolte kokkuleppel antava tasustamata puhkuse korral;
2) teenistuja puhul, kelle teenistussuhe on peatunud avaliku teenistuse seaduse § 108 punktide 2–9 alusel, välja arvatud poolte kokkuleppel antava tasustamata puhkuse korral;
3) töötaja või teenistuja puhul, kes on asunud tööle või lahkunud töölt sellel kuul."

Oluline on, et tööandja peab maksma sotsiaalmaksu kuumääralt mitte igas kuus, vaid iga kuu eest. Maksustamisperioodiks, mil rakendatakse miinimumnõuet, on töösisekorrajärgne tasu väljamaksmise kuu (kuu, millal saabub töölepingus või töösisekorras määratud palgapäev).

Seaduse kohaselt peab tööandja töötaja või teenistuja kindlustuskaitse säilimiseks maksma sotsiaalmaksu ka juhul, kui töötaja või teenistuja on tasustamata puhkusel.

Täpsem sotsiaalmaksu arvestuse kord on kehtestatud rahandusministri 3. jaanuari 2003 määrusega nr 2. Kord annab võimaluse teha sotsiaalmaksu ümberarvestust ning seega vältida topeltmaksustamist. Kord puudutab kõigepealt neid töötajaid, kelle palk ei ületa sotsiaalmaksu kuumäära ehk 2013. aastal 290 eurot kuus. Sellisel juhul tekib igakuise arvestuse vajadus lähtuvalt 290 eurost. Töötaja puhul, kelle kuupalk ületab 290 eurot, annab kord võimaluse erinevate maksustamisperioodide sotsiaalmaksu tasaarvestamiseks, et ei tekiks topeltmaksustamist.

SMS § 2 lõige 4 sätestab töötajate kategooriad, kelle puhul tööandja maksab sotsiaalmaksu tegelikult tasult ja ei pea maksma töölepingulise töötaja eest sotsiaalmaksu vähemalt kuumääralt (290 eurolt ehk 95,7 eurot sotsiaalmaksu kuus). Selline sotsiaalmaksu maksmine toimub järgmistel juhtudel: 

• töötaja või teenistuja puhul, kellele on töölepingu seaduse § 43 lõike 4 või 6 alusel kehtestatud lühendatud tööaeg sellel kuul;
• töötaja või teenistuja puhul, kes kasvatab vanema või eestkostjana alla kolmeaastast last või kolme või enamat alla 19aastast last;
• töötaja või teenistuja puhul, keda on nimetatud ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punktis 5;
• kuni 12 kuu jooksul tööle asumisest töötaja või teenistuja puhul, kes 12 kuu jooksul enne tööle asumist on olnud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse paragrahvi 6 alusel töötuna arvel vähemalt kuus kuud;
• töötaja või teenistuja puhul, kes saab pensioni Eesti riigilt tulenevalt sotsiaalkindlustuslepingust või sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise alasest Euroopa Liidu õigusaktist. Seisuga 1. jaanuar 2010 kehtivad sotsiaalkindlustuslepingud Ukraina, Kanada ja Venemaaga. Seega loetakse riikliku pensioni saajateks kõiki isikuid, kes saavad Eesti, Ukraina, Kanada ja Venemaa ning Euroopa Majanduspiirkonna riigi pensioni;

Eelnimetatud juhtudel makstakse sotsiaalmaksu alati töötajale tegelikult makstud tasult, olenemata tasu suurusest.

Loe veel: „Tööandja minimaalne sotsiaalmaksu kohustus".

2.4. Sotsiaalmaksuga mittemaksustatavad väljamaksed

Sotsiaalmaksuga ei maksustata töötajale, avalikule teenistujale ja juhtimis- või kontrollorgani liikmetele makstud SMS §s 3 loetletud summasid või antud soodustusi, sealhulgas:

1) TuMS § 13 lõike 3 punktides 1–2¹ ning § 31 lõike 1 punktides 7 ja 8 nimetatud väljamakseid;

Punkti 1 kohaselt ei maksustata Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja piirmäärades makstavaid teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitisi ning välislähetuse päevaraha. Samuti teises paikkonnas asuvale ametikohale nimetamisega seotud kolimiskulude hüvitisi ning Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tingimustel ja piirmäärades makstavaid hüvitisi seoses isiku isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel.
Kui nimetatud hüvitised ja päevarahad ületavad Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud piirmäärasid, siis maksustatakse piirmäära ületav osa sotsiaalmaksuga kui erisoodustus (SMS § 2 lg 1 p 7).

2) väljamakseid Eesti välisesindustes töötavatele asukohariigi elanikele, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti;

3) töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 12² alusel makstavat haigushüvitist, mis ei ületa töötaja keskmist töötasu ning § 13 lõikest 1 tulenevaid tööandja kulutusi töötaja töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks;

Punkt 3 sätestab, et TTOS § 12² alusel makstavalt haigushüvitiselt ei maksa tööandja sotsiaalmaksu juhul, kui hüvitis ei ületa töötaja keskmist tasu. Hüvitiselt tuleb kinni pidada tulumaks.

Loe veel: „Tööandja haigushüvitise maksustamisest ja deklareerimisest".

4) Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse § 3, Vabariigi Valitsuse seaduse § 31¹ ja välisteenistuse seaduse § 62 lõike 1 alusel tehtavaid väljamakseid;

5) töölepingu seaduse §-des 66 ja 135 ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 10 lõikes 5 sätestatud täiendavate puhkusepäevade ja lapse toitmise vaheaegade eest makstavat töötasu hüvitist;

TLS § 66 kohaselt hüvitatakse tööandjale riigieelarve vahenditest Sotsiaalkindlustusameti kaudu:

2012. aastal:

• alaealise ja töövõimetuspensioni saava töötaja tavapärast (28 kalendripäeva) põhipuhkust ületava osa (35 - 28 = 7) eest makstav puhkusetasu
• töötaja lapsepuhkusel oldud aja eest 4,25 eurot päevas (TLS §135). Emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust kolm tööpäeva, mille eest tasutakse 4,25 eurot päevas, kui tal on üks või kaks alla 14aastast last ning kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14aastast last või vähemalt üks alla 3aastane laps.

2013. aastal:

• alaealise ja töövõimetuspensioni saava töötaja tavapärast (28 kalendripäeva) põhipuhkust ületava osa (35 - 28 = 7) eest makstav puhkusetasu
• töötaja lapsepuhkusel oldud aja eest 15,18 eurot päevas (TLS § 63). Emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust 3 tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14aastast last ning 6 tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14aastast last või vähemalt üks alla 3aastane laps
• isapuhkusel oldud aja eest, lähtuvalt isa keskmisest töötasust (TLS § 60). Isal on õigus saada kokku 10 tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Isapuhkuse eest tasutakse tema keskmise töötasu alusel, kuid mitte rohkem, kui on kolmekoordne Eesti keskmine brutokuupalk anmdete alusel, mis Statistikaamet on avaldanud puhkuse kasutamise kvartalist arvates üle-eelmise kvartali kohta. 

Punktis 5 loetletud hüvitisi ei maksustata sotsiaalmaksuga, kuid maksustatakse tulumaksuga ning deklareeritakse TSD lisal 1 koodi 14 all.

Loe veel Sotsiaalkindlustusameti kodulehel: „Puhkusetasu ja keskmise töötasu hüvitamine riigieelarvest".

6) laevade ja tsiviillennunduse lennukite meeskondadele, laevapere liikmetele ja tsiviilõhusõiduki meeskonnaliikmetele antava tasuta kollektiivtoitlustamise ratsiooni maksumust reisidel viibimise ajal, mis ei ületa 6 eurot isiku kohta päevas;

7) Eesti residendi poolt mitteresidendile TuMS § 6 lõigete 3 ja 5 tähenduses makstud käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1 ja 6 nimetatud tasusid, kui töö tegemise koht asub välisriigis;

Punkt 7 vabastab sotsiaalmaksust mitteresidendile makstud tasu töö või teenuse eest töö- või võlaõigusliku lepingu alusel, juhul kui töökoht asub välisriigis.

8) summasid, mida makstakse isikule, kes viibib kohtuotsuse alusel kinnipidamiskohas;

9) Riigikogu liikme staatuse seaduse §-de 30, 31, 33 ja 34 alusel Riigikogu liikmele tehtavaid väljamakseid;

10) kaitseväeteenistuse seaduse § 160 alusel tehtavaid väljamakseid; Kehtetu alates 01.04.2013.

12) tasusid, mida makstakse mitteresidendile, kes tegutseb FIEna välisriigis ja tõendab, et sellelt tasult makstakse sotsiaalkindlustusmaksu või -makseid välisriigis;

Punktis 12 sätestatud regulatsiooniga välditakse välisriigi FIE Eestis saadud ettevõtlustulu sotsiaalmaksuga topeltmaksustamist.

13) ravikindlustuse seaduse § 14 lõike 1 alusel makstud summasid.

Ravikindlustuse seadus sätestab isikule, kelle poolt vajalike dokumentide esitamata jätmise tõttu jäi kindlustuskaitset taotlev isik ilma ravikindlustushüvitisest, kohustuse hüvitada sellest tekkinud kahju. Sisuliselt ei ole selliste väljamaksete puhul tegemist sotsiaalmaksu objektiga, kuid praktikas on selles osas esinenud väärarusaamu.

14) kaitseväelasele sõjaväelisel väljaõppel või õppekogunemisel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, Kaitseväe õhusõidukis või sõjalaeval antava tasuta kollektiivtoitlustamise ratsiooni maksumust. Jõustub 01.04.2013.

Maksuhaldur on seisukohal, et sotsiaalmaksuga ei maksustata ka töötajale tööõnnetuse või kutsehaigusega seoses makstavaid hüvitisi, kuigi seda ei ole seaduse §s 3 nimetatud. Sellisel juhul ei ole tegemist mitte töötajale makstud palga ja muu tasuga, vaid tööülesannete täitmisel saadud vigastuse ja muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamisega, mis ei ole oma olemuselt sotsiaalmaksu objektiks.

Samuti tuleb meeles pidada, et sotsiaalmaksu objektiks on väljamaksed, mida tehakse füüsilisele isikule seoses aktiivse töö tegemisega. Seega ei kuulu sotsiaalmaksuga maksustamisele kapitalitulud (intressid, dividendid) ja muud passiivsed tulud (nt stipendiumid, pensionid saadud elatis jms, välja arvatud need stipendiumid ja pensionid, mida makstakse seoses töö- või teenistussuhtega, samuti seoses juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga).

2.5. Töövõimetuspensionit saava töötaja tööandja sotsiaalmaksusoodustus

SMS § 6 lõike 1 punkti 5 kohaselt maksab riik sotsiaalmaksu äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või FIE (edaspidi tööandja) töötaja eest, kes saab töövõimetuspensioni. Töövõimetuspension on üheks riikliku pensioni liigiks, mis määratakse püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikule töövõime kaotusega 40–100 protsenti.

Töötaja on isik, kes töötab mainitud tööandja juures töölepingu alusel. Töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel tasu saava isiku eest riik sotsiaalmaksu ei maksa. Kui töövõimetuspensionit saav isik jõuab vanaduspensioniikka, hakkab ta saama vanaduspensioni ja sel juhul riik selle isiku eest sotsiaalmaksu ei maksa. Töötaja tõendab tööandjale, et on töövõimetuspensioni saaja, esitades oma pensionitunnistuse, kus peab olema märge vastava pensioniliigi ja tähtaja kohta.

Riik maksab töövõimetuspensionit saava töötaja eest sotsiaalmaksu SMS §s 2¹ nimetatud kuumääralt (2013. aastal 290 eurolt). Juhul kui töövõimetuspensionärist töötaja on töösuhtes mitme tööandjaga, maksab riik sotsiaalmaksu selle tööandja eest, kes töötaja palgalt tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu. Seega on tegemist sellele tööandjale antava maksusoodustusega, kelle juures töötaja peamiselt töötab. Juhul kui töötaja ei ole esitanud maksuvaba tulu arvestamise avaldust ühelegi tööandjale (näiteks avaldus oli esitatud pensioni maksjale), valib töötaja kirjaliku avaldusega ühe tööandja, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu.

Kuna töövõimetuspensionär on riikliku pensioni saaja, ei ole tööandjal kohustust maksta tema eest sotsiaalmaksu vähemalt sotsiaalmaksu kuumääralt, tööandja arvestab sotsiaalmaksu tegelikult palgalt. Kui riik maksab töövõimetuspensioni saava töötaja eest sotsiaalmaksu, siis tööandja maksab sotsiaalmaksu palga osalt, mis ületab riigi poolt makstud sotsiaalmaksu arvutamise aluseks olevat summat (SMS § 6 lõige 3).

Loe veel: „Sotsiaalmaksu tasumine töötaja eest, kes saab töövõimetuspensioni" ja „Riigipoolse sotsiaalmaksu tasumine isikute eest, kes saavad töövõimetuspensioni".

2.6. Tööandja sotsiaalmaksu deklareerimine ja tasumine

(SMS § 9)

Sotsiaalmaksu maksjal on järgmised kohustused:

• arvutada sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaks
• esitada Maksu- ja Tolliametile deklaratsioon TSD koos lisadega maksustamisperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks
• kanda tasumisele kuuluvad maksusummad Maksu- ja Tolliameti pangakontole eelnimetatud kuupäevaks
• anda isikule, kelle eest maksti sotsiaalmaksu, tõend (vorm TSM) temalt arvestatud ja makstud sotsiaalmaksu kohta isiku nõudmisel kalendriaastale järgneva aasta 1.veebruariks. Isiku töölt lahkumisel antakse nimetatud tõend koos lõpparvega, pensioni taotlemiseks aga isiku nõudmisel

Sotsiaalmaksu arvestamiseks kasutatakse kassapõhist arvestusprintsiipi, st sotsiaalmaks arvestatakse maksustamisperioodil ehk kalendrikuul tehtud väljamaksetelt, olenemata sellest, millise kuu eest on väljamakstud töötasu arvestatud. Töötasu arvestamise kuu võetakse aluseks ainult sotsiaalmaksu arvestamisel SMS-i § 2 lõikes 2 ettenähtud juhtudel, siis ei ole tegemist täieliku kassapõhise printsiibiga. Arvestatud sotsiaalmaks deklareeritakse vastava kuu deklaratsioonil.

Deklaratsioonide ja tõendi vormid ning nende täitmise kord kuni 31.12.2010.a. kehtinud redaktsioonis on kinnitatud rahandusministri 8. jaanuari 2009 määrusega nr 1 „Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine." ja alates 01.01.2011.a. kehtivas redaktsioonis on kinnitatud rahandusministri 29.11.2010 määrusega nr 60 „Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest, kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine" (RT I, 03.12.2010,13).

Sotsiaalmaksu maksja deklareerib arvestatud sotsiaalmaksu järgmistel deklaratsioonivormidel:
1) vormi TSD põhivormil;
2) vormi TSD lisal 1 „Residendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse ning arvestatud sotsiaalmaks isikute lõikes";
3)vormi TSD lisal 2 „Mitteresidendist füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, kinnipeetud tulumaks ja töötuskindlustusmakse ning arvestatud sotsiaalmaks isikute lõikes";
4)vormi TSD lisal 4 „Erisoodustused".

Deklaratsiooni TSD vorm koosneb kahest osast: A ja B.
Osal A (koosneb 6 punktist) kajastatakse füüsilisele isikule tehtud väljamaksetelt arvestatud sotsiaalmaks, ülekandmisele kuuluv kinnipeetud tulumaks, sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed, kinnipeetud ja arvestatud töötuskindlustusmakse ning kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makse.
Osa A punktis 1 näidatud sotsiaalmaksu summas peab kajastuma kõigilt antud kuus tehtud väljamaksetelt ja SMS § 2 lõigete 2 ja 3 alusel arvestatud sotsiaalmaks.
Osa A punktis 3 näidatakse füüsilistele isikutele maksustamisperioodil tehtud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed.
Nimetatud summad isikustatakse vormi TSD lisades 1 ja 2. Osa A punktide 1 ja 3 summad peavad olema vastavuses vormi TSD lisades 1 ja 2 näidatud summade kokkuvõtetega.

Osal B märgitakse andmed vormiga koos esitatud lisadelt. Real 1.2. ja 5.2. deklareeritakse maksustamisperioodil tehtud erisoodustustelt arvestatud sotsiaalmaks.
Sotsiaalmaks erisoodustustelt arvestatakse vormi TSD lisa 4 real 20 ja kantakse sealt osa B reale 1.2.
Sotsiaalmaksu objektiks on nii erisoodustuste summa kui ka sellelt summalt maksumääraga 21/79 arvestatud tulumaks. Kuna erisoodustustelt makstud sotsiaalmaksu ei isikustata, ei deklareerita neid summasid ka vormi TSD lisadel 1 ja 2.

Vormi TSD täitmisel tuleb tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele:
1) Käibemaksukohustuslane (va piiratud käibemaksukohustuslane) esitab deklaratsiooni vormi TSD igakuiselt, olenemata sellest, kas antud kuul väljamakseid tehti või mitte. Teised maksukohustuslased esitavad vormi TSD ainult nende kuude eest, mil neil on tekkinud maksukohustus tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse või kohustusliku kogumispensioni makse osas.
2) Maksusummad deklaratsioonil ja selle lisadel märgitakse eurodes sendi täpsusega. Deklareeritav summa ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Kui kolmandal kohal pärast koma on 0–4, jäetakse teisel kohal pärast koma olev number muutmata. Kui kolmandal kohal pärast koma olev number on 5-9, ümardatakse teisel kohal olev number ühe võrra ülespoole.  
3) Deklaratsioonil märgitud kuu (maksustamisperiood) on väljamakse tegemise kuu, mitte tasu arvestamise kuu. Näiteks, kui jaanuari töötasu arvestati välja 30. jaanuaril, kuid väljamakse tehti veebruaris, siis märgitakse deklaratsioonile maksustamisperioodiks veebruar (väljamakse kuu).

Vormi TSD lisa 1 täitmisel tuleb pöörata tähelepanu järgmistele asjaoludele:
1) Lisa 1 esitatakse residendist füüsiliste isikute lõikes. Lisas 1 täidetakse iga füüsilise isiku kohta üks rida.
2) Veerus 2 näidatakse isikukood. Lisal 1 on lubatud näidata ainult Eesti isikukoodi. Kui lisal 1 kajastub Eesti isikukoodideta isikuid, siis ei ole võimalik neid identifitseerida ja deklaratsioon, kus on kajastatud identifitseerimata isikud, loetakse vigaseks. Lisal 1 ei ole lubatud isikukoodi asemel sünniaega näidata.
3) Kuna tööandjal, kes maksab töötajale töötasu alla 290 euro võib tekkida sotsiaalmaksu kuumääralt arvestamise kohustus, siis ei pea lisa 1 veerus 4 kajastatud sotsiaalmaks alati võrduma 33% veerus 5 näidatud väljamaksete summast. Veerus 5 alati näidatakse tegelikult tehtud väljamakse summa (mitte miinimaalse kohustuse arvestuse aluseks olev summa). 

Kui võlaõigusliku lepingu alusel makstakse füüsilisele isikule tasu töö või teenuse eest, siis peab tasu maksja teadma, kas tasu saav füüsiline isik on äriregistrisse kantud FIE ja kas tasu on isiku ettevõtlustuluks või mitte. See asjaolu võiks olla kajastatud võlaõiguslikus lepingus. FIE register on avalik register. Tasu maksjal on võimalus kontrollida kas isik, kes osutab talle teenust on äriregistrisse kantud FIE x-tee kaudu. Kui tasu saaja on FIE ja tasu on tema ettevõtlustuluks, siis ei pea väljamakse tegija sellelt tasult sotsiaalmaksu arvestama. FIE ise maksab nii sotsiaal- kui ka tulumaksu oma ettevõtlustulult.

3. FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA (FIE) SOTSIAALMAKS

3.1. Õiguslik regulatsioon

§ 2. Maksuobjekt

(1) Sotsiaalmaksu makstakse:
5) FIE ettevõtlusest saadud tulult TuMS § 14 tähenduses, millest on tehtud TuMS-is lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 5, 7 ja 8 sätestatut, kuid mitte rohkem kui maksustamisperioodi kuude töötasu alammäärade 15-kordselt summalt aastas.

(1²) Käesolevas seaduses äriregistrisse kantud FIE kohta sätestatu laieneb ka notarile, kohtutäiturile ja vandetõlgile vandetõlgi seaduse § 9 lõikes 3 nimetatud juhul.

(5) FIE maksab sotsiaalmaksu aastas mitte vähem kui käesoleva seaduse §s 2¹ nimetatud kuumäära 12-kordselt summalt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 sätestatud juhul ning juhul, kui FIE on kogu maksustamisperioodi jooksul olnud riikliku pensioni saaja või maksustamisperioodi kestel kantud äriregistrisse või kustutatud äriregistrist või saanud riikliku pensioni saajaks.

(6) Kui FIE on maksustamisperioodi kestel kantud äriregistrisse või kustutatud äriregistrist või saanud riikliku pensioni saajaks, makstakse sotsiaalmaksu proportsionaalselt FIEna registreeritud kuude arvuga või riikliku pensioni saajaks saamisele eelnenud kuude arvuga.

(7) Kui FIE eest maksab sotsiaalmaksu ka tööandja või käesoleva seaduse § 6 alusel riik, linn või vald ja tema ettevõtlusest saadud tulu on käesoleva seaduse paragrahvis 2¹ nimetatud kuumäära 12-kordsest summast väiksem, võib tema ettevõtlusest saadud tulu alusel makstava sotsiaalmaksu summa olla nimetatud summalt arvutatud maksusummast väiksem. Seda tingimusel, et tööandja või käesoleva seaduse § 6 alusel riigi, linna või valla poolt tema eest ja ettevõtlusest saadud tulu alusel makstav sotsiaalmaksu summa kokku on vähemalt võrdne sellelt summalt arvutatud maksusummaga.

(8) FIE, kes on äriseadustiku § 3 lõike 3 kohaselt teatanud äriregistri pidajale tegevuse peatamisest või ajutise või hooajalise tegevuse algus- ja lõppkuupäeva, ning notar, vandetõlk ja kohtutäitur, kelle kohta on MKS § 20¹ kohaselt teatatud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele samad andmed, maksavad sotsiaalmaksu proportsionaalselt ettevõtlusega tegelemise kuude arvuga.

§ 8. Maksustamisperiood

(2) FIE ettevõtlusest saadud tulu sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendriaasta.

§ 9. Sotsiaalmaksu maksmise kord

(3) FIE on kohustatud:

1) tasuma maksustamisperioodi kestel sotsiaalmaksu avansiliste maksetena Maksu- ja Tolliameti pangakontole iga kvartali kolmanda kuu 15. kuupäevaks jooksva kvartali eest kolmekordselt käesoleva seaduse §-s 2¹ nimetatud kuumääralt arvutatud summa, välja arvatud isik, kes on kogu kvartali jooksul olnud riikliku pensioni saaja ning käesoleva paragrahvi lõigetes 4, 5 ja 5¹ sätestatud juhtudel;

2) tasuma käesoleva § lõike 6 punktis 1 nimetatud juurdemaksmisele kuuluva maksusumma 1. oktoobriks Maksu- ja Tolliameti pangakontole.

(4) Kui FIE eest maksab käesoleva § lõike 3 punktis 1 nimetatud kvartali jooksul sotsiaalmaksu ka tööandja või käesoleva seaduse § 6 alusel riik, linn või vald, võib tema poolt makstavate avansiliste maksete summa olla kolmekordselt käesoleva seaduse paragrahvis 2¹ nimetatud kuumääralt arvutatud maksusummast väiksem, kui tööandja või § 6 alusel riigi, linna või valla poolt eelnimetatud kvartali jooksul tema eest ja tema poolt avansiliste maksetena makstav sotsiaalmaksu summa kokku on võrdne kolmekordselt käesoleva seaduse paragrahvis 2¹ nimetatud kuumääralt arvutatud maksusummaga.

(5) Avansilisi makseid makstakse proportsionaalselt kuude arvuga, mille kestel isik oli registreeritud FIEna, või riikliku pensioni saajaks saamisele eelnenud kuude arvuga juhul, kui FIE on käesoleva § lõike 3 punktis 1 nimetatud kvartali kestel kantud äriregistrisse või kustutatud äriregistrist või saanud riikliku pensioni saajaks.

(5¹) FIE, kes on äriseadustiku § 3 lõike 3 kohaselt teatanud äriregistri pidajale tegevuse peatamisest või ajutise või hooajalise tegevuse algus- ja lõppkuupäeva, ning notar, vandetõlk ja kohtutäitur, kelle kohta on MKS § 20¹ kohaselt teatatud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele samad andmed, maksavad avansilisi makseid proportsionaalselt ettevõtlusega tegelemise kuude arvuga.

(6) Maksu- ja Tolliamet on kohustatud:
1) arvutama füüsilise isiku tuludeklaratsiooni ning maksukohustuslaste registri andmete alusel juurdemaksmisele kuuluva maksusumma ning väljastama FIE-le maksuteate juurdemaksmisele kuuluva maksusumma kohta vähemalt 30 päeva enne maksu tasumise tähtpäeva;
2) tagastama enammakstud sotsiaalmaksu summa maksustamisperioodile järgneva aasta 1. oktoobriks FIE poolt maksudeklaratsioonil näidatud pangakontole, välja arvatud MKS-is ettenähtud juhtudel.
 

3.2. FIE sotsiaalmaksu üldpõhimõtted
(maksustamisperiood, maksumäär, maksumaksja, maksuobjekt)

• FIE sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendriaasta, sest maksustatav ettevõtlustulu selgitatakse välja füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel üks kord aastas.
   
• Sotsiaalmaksu määr on 33%.
   
• FIE maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlusest saadud tulult, millest on tehtud TuMSis lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, arvestades SMS-iga kehtestatud alam- ja ülempiiri. 2010. aastal oli sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse arvestuse aluseks olev kuumäär 4350 krooni. Seega on 2010. aastal sotsiaalmaksu minimaalseks kohustuseks 17 226 krooni (4350 x 12 x 33%) ning maksimaalseks sotsiaalmaksu kohustuseks 258 390 krooni (4350 x 12 x 15 x 33%). 2011. ja 2012. aastal oli sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse arvestuse aluseks olev kuumäär 278,02 eurot. Seega on 2011. ja 2012. aastal sotsiaalamsku minimaalseks kohustuseks 1100,96 eurot (278,02 x 12 x 33%) ning maksimaalseks sotsiaalmaksu kohustuseks 2011. aastal 16514,39 eurot (278,02 x 12 x 15 x 33%) ja 2012. aastal 17226 eurot. 2013. aastal on sotsiaalmaksu kuumäär 290 eurot ja töötasu alammäär 320 eurot kuus, vastavalt sellele on FIE sotsialmaksu minimaalseks kohustuseks 1148,4 eurot aastas (290 x 12 x 33%) ning maksimaalseks kohustuseks 19008 eurot (320 x 12 x 15 x 33%). Loe veel: "FIE lõpliku sotsiaalmaksu aastakohustuse ja juurdemaksmisele (tagastamisele) kuuluva sotsiaalmaksu arvestus 2012. aasta tuludeklaratsiooni alusel"

• Alates 2007. aastast arvatakse sotsiaalmaks ettevõtlustulust maha tekkepõhiselt, jagades ettevõtlustulu peale kulude mahaarvamist 1,33-ga. Seetõttu ei saa FIE makstud sotsiaalmaksu ega sotsiaalmaksu avansilisi makseid deklareerida tuludeklaratsiooni vormil E ettevõtluskuludena. 

• Aasta kestel on FIE kohustatud maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid (loe „FIE sotsiaalmaksu avansilised maksed 2010. aastal" , „FIE sotsiaalmaksu avansilised maksed 2011. aastal", "FIE sotsiaalmaksu avansilised maksed 2012. aastal" ja "FIE sotsiaalmaksu avansilised maksed 2013. aastal").
   
• FIE on kohustatud saadud ettevõtlustulu deklareerima füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vormil E (esitamise tähtaeg on maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märts) ja maksma maksuteate alusel juurdemaksmisele kuuluva sotsiaalmaksu 1. oktoobriks. Samaks kuupäevaks tagastatakse FIE-le enammakstud sotsiaalmaks.

Kuigi erinevalt juriidilise isikuna tegutsevatest ettevõtjatest on FIE-dele maksustatava ettevõtlustulu arvutamiseks kehtestatud lihtsustatud ettevõtlustulude ja -kulude kassapõhine arvestus, mis leiab väljundi tuludeklaratsiooni vormil E, ei saa FIE sotsiaalmaksu arvestuse reegleid paljudel juhtudel pidada väga lihtsateks, kuna sotsiaalmaksu suurust võib mõjutada mitu erinevat tegurit. Erinevalt tööandjast, kellel lasub sotsiaalmaksu arvutamise ja deklareerimise kohustus, FIE ei arvuta ega deklareeri sotsiaalmaksu summat, vaid seda teeb maksuhaldur ettevõtja tuludeklaratsiooni vormil E deklareeritud ja maksukohustuslaste registris olevate andmete alusel.

Ettevõtlustulu maksustatakse netopõhimõttel, st et ettevõtlustulust saab teha ettevõtlusega seotud mahaarvamisi. Ka sotsiaalmaks on ettevõtlusega seotud kulu. Kuid FIE-l tuleb tuludeklaratsiooni vormi E täitmisel meeles pidada, et ettevõtlustulust mahaarvatav sotsiaalmaksukulu erineb teistest ettevõtluskuludest. Tavaline maksustamisperioodil tehtud ettevõtlusega seotud dokumentaalselt tõendatud kulu arvatakse ettevõtlustulust maha kassapõhiselt, st kulu näidatakse maksumaksja tuludeklaratsiooni vormi E kulude hulgas. Sotsiaalmaksu (sh aasta kestel tasutud sotsiaalmaksu avansilisi makseid) aga ei tohi vormi E kulude ridadel näidata. Sotsiaalmaksukulu arvatakse ettevõtlustulust maha tekkepõhiselt, jagades ettevõtlustulu pärast teiste kulude mahaarvamist 1,33-ga (TuMS § 14 lõige 53). Seega pole ettevõtlustulust mahaarvatava sotsiaalmaksu leidmisel oluline, kui palju sotsiaalmaksu maksis FIE aasta jooksul. See ei mõjuta ettevõtlustulult tasumisele kuuluvat maksusummat (ei tulu- ega sotsiaalmaksu).

2009. aastal tehti muudatus SMS §s 9: lõigetest 3 ja 4 on jäetud välja sõna „vähemalt”. Muudatuse eesmärgiks on välistada FIE-de puhul võimalus kunstlikult suurendada oma hüvede (ajutise töövõimetuse hüvitise, vanemahüvitise) arvutamise aluseks olevat baasi suurema avansilise makse tegemisega kalendriaasta lõpus. Muudatuse tulemusel maksab FIE maksustamisperioodi igas kvartalis avansilisi makseid kolmekordselt kuumääralt arvutatud summas ning maksustamisperioodile järgneva aasta 1. oktoobriks lõpliku maksusumma maksudeklaratsiooni andmete alusel. Nõutust rohkem makstud avansilist makset ei võeta hüvede arvutamisel arvesse.

Loe veel: „FIE lõpliku sotsiaalmaksu aastakohustuse ja juurdemaksmisele (tagastamisele) kuuluva sotsiaalmaksu arvestus 2010. aasta tuludeklaratsiooni alusel" ja
„2009. aastal sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumisest FIE-de puhul, kelle eest maksab sotsiaalmaksu Sotsiaalkindlustusamet".

4. RIIGI, VALLA VÕI LINNA SOTSIAALMAKS

4.1. Õiguslik regulatsioon

§ 6. Sotsiaalmaksu maksmise erijuhud

(1) Riik või avalik-õiguslik juriidiline isik maksab sotsiaalmaksu järgmiste isikute eest:
1) üks Eestis elav ning alla 3-aastast Eestis elavat last kasvatav vanem, eestkostja või hooldaja, kellega on sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping, või isik, kes kasutab vanema asemel lapsehoolduspuhkust ning kes kasvatab Eestis alla 3-aastast last;
1¹) üks Eestis elav mittetöötav vanem, kes kasvatab kolme või enamat alla 19-aastast Eestis elavat last, kellest vähemalt üks on alla 8-aastane;
2) välisteenistuse seaduse § 67 ja avaliku teenistuse seaduse § 46 alusel abikaasatasu saav isik; 01.04.2013 redaktsioon.
2¹) rahvusvahelise kaitseorganisatsiooni struktuuriüksuse ameti- või teenistuskohale lähetatud ametnik või tegevväelase kaasasolev mittetöötav abikaasa, kes ei saa riiklikku pensioni; 01.04.2013 redakstioon
2²) Vabariigi Presidendi ametivolituste ajal ja pärast ametivolituste lõppemist Vabariigi Presidendi mittetöötav abikaasa, kes ei saa riiklikku pensioni;
3) ajateenija või asendusteenistuja; 01.04.2013 redaktsioon
3¹) isik, kellel on aja-, reserv- või asendusteenistuse ajal tekkinud ajutine töövõimetus, kui isiku eest ei maksta sotsiaalmaksu käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 või käesolevas lõikes sätestatud muul alusel; 01.04.2013 redaktsioon
3²) pikaajaliselt välisriiki riiklike ülesannete täitmiseks lähetatud tegevväelase mittetöötav abikaasa, kes ei saa riikliku pensioni; 01.04.2013 redaktsioon
5) äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või FIE töötaja, kes saab töövõimetuspensioni, käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustel;
6) töötutoetust saav isik, kui riik ei maksa tema eest sotsiaalmaksu käesoleva lõike punkti 7 alusel;
6¹) isik, kes on töötuna arvele võetud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 alusel, kui tema eest ei maksta sotsiaalmaksu käesoleva lõike punkti 6 või 7 alusel või käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punkti 8 alusel;
7) tuumakatastroofi, tuumakatsetuse või aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest osavõtnud mittetöötav isik, kes ei saa riiklikku pensioni;
8) ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 2 punktis 1, 2, 4 või 5 või lõikes 3 nimetatud isiku ülalpeetav abikaasa, kes kasvatab vähemalt ühte alla 8-aastast last või 8-aastast last kuni esimese klassi lõpetamiseni või vähemalt kolme alla 16-aastast last ning kelle eest riik ei maksa sotsiaalmaksu käesoleva lõike punkti 1 või 1¹ alusel;
9) sotsiaalhoolekande seaduse § 23¹ alusel määratud sotsiaaltoetust saav isik;
10) üks Eestis elav vanem, eestkostja või hooldaja, kellega on sõlmitud perekonnas hooldamise leping ja kes kasvatab Eestis seitset või enamat alla
19-aastast Eestis elavat last;
11) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §s 13 sätestatud vähemalt 80 tundi kestvas tööturukoolituses, §s 15 sätestatud tööpraktikas või §-s 17 sätestatud tööharjutuses osalev isik, kui riik ei maksa tema eest sotsiaalmaksu käesoleva lõike punkti 6, 6¹ või 7 alusel või käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punkti 8 alusel;
13) isik, kellele on päästeteenistuse seaduse § 19 alusel määratud vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetus.

(1¹) Vald või linn maksab sotsiaalmaksu Eestis elava isiku eest, kes:
1) hooldab puudega isikut sotsiaalhoolekande seaduse § 28²  alusel ja kellele valla- või linnavalitsus maksab toetust puudega isiku hooldamise eest ja kes ei tööta ega saa riiklikku pensioni või
2) hooldab puudega last ja kellele valla- või linnavalitsus maksab toetust puudega lapse hooldamise eest ja kes ei tööta ega saa riiklikku pensioni.

(2) Sotsiaalmaksu maksmise erijuhtudel makstakse sotsiaalmaksu käesoleva seaduse §-s 2¹ nimetatud kuumääralt, välja arvatud käesoleva § lõigetes 2¹ ja 2² nimetatud juhtudel.

(2¹) Käesoleva § lõike 1 punktis 10 nimetatud isiku eest makstav sotsiaalmaks arvutatakse riiklike peretoetuste seaduse § 9¹ lõikes 2 nimetatud toetuse summalt. Kui käesoleva seaduse §s 2¹ nimetatud kuumäär on suurem kui käesolevas lõikes nimetatud toetus, makstakse sotsiaalmaksu kuumääralt.

(2²) Käesoleva § lõike 1 punktis 2 nimetatud isiku eest makstav sotsiaalmaks arvutatakse samas punktis nimetatud abikaasatasu summalt.

23) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3¹ nimetatud isiku eest makstakse sotsiaalmaksu ajutise töövõimetuse ajal, kuid mitte kauem kui 5 kuud isiku aja-, reserv- või asendusteenistusest vabastamisest arvates. 01.04.2013 redaktsioon 

(3) Käesoleva § lõike 1 punktis 5 nimetatud isikule makstud käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud tasu osalt, mis ületab käesoleva seaduse §s 2¹ nimetatud kuumäära, maksab sotsiaalmaksu käesoleva § lõike 1 punktis 5 nimetatud äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus või FIE. Kui käesoleva § lõike 1 punktis 5 nimetatud isik on töösuhtes mitme samas punktis nimetatud äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse või FIEga, maksab riik sotsiaalmaksu tööandja eest, kes tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu TuMS § 42 lõigete 1 ja 2 kohaselt. Kui isik ei ole esitanud maksuvaba tulu arvestamise avaldust ühelegi tööandjale, valib ta kirjaliku avaldusega ühe tööandja, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu.

(3¹) Käesoleva § lõike 1 punktis 6¹ nimetatud isiku eest makstakse sotsiaalmaksu alates 31. päevast tema töötuna arvele võtmisest arvates.

(4) Käesoleva § lõigetes 1 ja 1¹ nimetatud sotsiaalmaksu maksab asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik, millele nähakse riigi-, valla või linna eelarves ette vastavad kulud. Maksmise korra kehtestab rahandusminister.

4.2. Riigi või kohaliku omavalitsuse sotsiaalmaksu põhiaspektid

1) Maksustamisperioodiks on kalendrikuu.
2) Maksumäär on 33%, v.a SMS § 6 lõike 1 punktide 3¹, 3², 6, 6¹, 8, 9, 11 ja 13 korral, mille puhul on maksmääraks 13%.
3) Sotsiaalmaksu arvestatakse üldjuhul sotsiaalmaksu kuumääralt, v.a SMS § 6 lõike 1 punktide 2 ja 10 puhul, kus sotsiaalmaks arvestatakse tegelikult isikule makstud tasu või toetuse summalt.
4) Arvestatud sotsiaalmaks deklareeritakse elektrooniliselt maksudeklaratsioonil ESD faili e-maksuametisse/e-tolli laadimise teel. Faili struktuur on avaldatud Maksu- ja Tolliameti kodulehel.

Loe veel: „Riigi, valla või linna poolt sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel sotsiaalmaksu arvutamine ja deklareerimine" ja
„Sotsiaalmaksu tasumine isikute eest, kellele makstakse toetust puudega isiku hooldamise eest".

5. SOTSIAALMAKSU LAEKUMINE, ANDMETE VÄLJASTAMINE

§ 10. Maksu laekumine

(1) Maksu- ja Tolliamet kannab käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktide 4 ja 5 ning § 9 lõike 3 punktide 1 ja 2 alusel laekunud sotsiaalmaksu üle riigieelarve riikliku pensionikindlustuse ja ravikindlustuse vahenditesse 15 tööpäeva jooksul.

(2) Riikliku pensionikindlustuse vahenditesse ülekantava sotsiaalmaksu osa määr on 20 protsenti ja riikliku ravikindlustuse vahenditesse ülekantava sotsiaalmaksu osa määr on 13 protsenti.

(3) Kui käesolevas seaduses nimetatud kindlustatav on kogumispensionide seaduse kohaselt kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset, kantakse käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–4, 6, 8 ja 9 ning § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tasudelt arvestatud sotsiaalmaks üle käesoleva § lõike 4 kohaselt.

(3¹) Kui FIE on kogumispensionide seaduse kohaselt kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset, toimub käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud tulult arvestatud sotsiaalmaksu ülekandmine vastavalt käesoleva § lõikele 4¹.

(4) Käesoleva § lõikes 3 sätestatud juhul kannab Maksu- ja Tolliamet laekunud sotsiaalmaksu 15 tööpäeva jooksul üle riigieelarve riikliku pensionikindlustuse ja ravikindlustuse vahenditesse ning Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja pangakontole Eesti Pangas. Riikliku pensionikindlustuse vahenditesse kantava sotsiaalmaksu osa määr on 16 protsenti, riikliku ravikindlustuse vahenditesse kantava sotsiaalmaksu osa määr 13 protsenti ja Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja pangakontole kantava sotsiaalmaksu osa määr 4 protsenti.

(4¹) Käesoleva § lõikes 3¹ sätestatud juhul kannab Maksu- ja Tolliamet laekunud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse ja ravikindlustuse osa 15 tööpäeva jooksul üle riigieelarve riikliku pensionikindlustuse ja ravikindlustuse vahenditesse. Kohustusliku kogumispensioni sotsiaalmaksu osa kannab Maksu- ja Tolliamet Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja pangakontole Eesti Pangas 15 tööpäeva jooksul pärast käesoleva seaduse § 9 lõike 3 punktis 2 sätestatud tähtpäeva. Riikliku pensionikindlustuse vahenditesse kantava sotsiaalmaksu osa määr on 16 protsenti, riikliku ravikindlustuse vahenditesse kantava sotsiaalmaksu osa määr 13 protsenti ja Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja pangakontole kantava sotsiaalmaksu osa määr 4 protsenti.

§ 11. Andmete väljastamine

(1) Maksukohustuslaste registris olevate andmete Sotsiaalkindlustusametile ja Eesti Haigekassale väljastamise korra kehtestab rahandusminister.

(2) Samaaegselt käesoleva seaduse § 10 lõigetes 4 ja 4¹ nimetatud sotsiaalmaksu ülekandmisega edastab Maksu- ja Tolliamet Eesti Väärtpaberite Keskregistri pidajale andmed nende isikute kohta, kelle summad Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale üle kanti. Edastatakse  järgmised andmed:
1) isiku nimi;
2) isikukood;
3) Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale ülekantud sotsiaalmaksu osa summa;
4) sotsiaalmaksu maksja registrikood või isikukood.

(3) Eesti väärtpaberite keskregistri pidajale andmete edastamise ja käesoleva seaduse § 10 lõigetes 4 ja 4¹ nimetatud summade ülekandmise ning sellega seotud vigade parandamise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega.

Paragrahvid 10 ja 11 reguleerivad laekunud sotsiaalmaksu ülekandmise ja andmete Haigekassale, Sotsiaalkindlustusametile (SKA) ja Eesti Väärtpaberite Keskregistrile (EVK) edastamise korda. Üldjuhul eraldatakse ravikindlustuse vahenditesse (Haigekassale) 13/33 laekunud sotsiaalmaksu summast.

Sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa 20/33 jagamine oleneb sellest, kas tegemist on isikustatud sotsiaalmaksuga isikuga, kes on liitunud pensionisüsteemi II sambaga e kohustusliku kogumispensioni fondiga või mitte. Kui isik on sellega liitunud, siis tema eest laekunud sotsiaalmaksust eraldatakse 16/33 riikliku pensionikindlustuse vahenditesse (Sotsiaalkindlustusametile) ja 4/33 II samba pensionifondile. 

II pensionisamba sissemaksed olid ajutiselt peatatud alates 1. juulist 2009, taastatud 1. jaanuarist 2010 vaid nende isikute puhul, kes on esitanud 2009. aasta lõpus oma pangale vastava sooviavalduse ning taastatud 1. jaanuarist 2011 kõikide kohustatud isikute puhul. Sotsiaalmaksu eraldamise skeem on nendel aastatel järgmine:

	1955. aastal või hiljem sündinud liitunu				1942–1954 sündinud liitunu
	Isik ei soovi 2% sissemakset jätkata (vaikimisi)		Isik soovib 2% jätkata		Isik ei soovi 2% + 4% sissemakset jätkata (vaikimisi)		Isik soovib 2% + 4% jätkata
	EVK-le	SKA-le	EVK-le	SKA-le	EVK-le	SKA-le	EVK-le	SKA-le
2009 II pa	0 + 0	20	0 + 0	20	0 + 0	20	0 + 0	20
2010	0 + 0	20	2 + 0	20	0 + 0	20	2 + 4	16
2011	1 + 2	18	2 + 2	18	1 + 2	18	2 + 4	16
2012	2+4	16	2+4	16	2+4	16	2+4	16
2013	2+4	16	2+4	16	2+4	16	2+4	16

EVK-le eraldatavate sissemaksete protsendimäärad on näidatud tabelis summana, kus esimene number tähistab kohustusliku kogumispensioni makset (inimese palgast kinnipeetav osa) ja teine sellele sotsiaalmaksu vahenditest lisatavat.
 

6. SOTSIAALMAKSU RAHVUSVAHELINE ASPEKT

6.1. Sotsiaalmaksuseaduse kohaldamine

Sotsiaalmaksu makstakse füüsilisele isikule tehtud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt väljamaksetelt. Üldreeglina ei tee seadus sotsiaalmaksuga maksustamisel vahet, kas väljamakse saaja on resident või mitteresident. Mitteresidentide eest arvestatud sotsiaalmaks deklareeritakse vormi TSD lisas 2. Erandiks on SMS § 3 punkt 7, mille kohaselt ei maksustata sotsiaalmaksuga Eesti residendi poolt mitteresidendile TuMS § 6 lg 3 ja 5 tähenduses makstud summasid, kui töö tegemise koht asub välisriigis. Samuti on erandiks SMS § 3 punkt 12, mille kohaselt ei maksustata sotsiaalmaksuga välisriigis füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevale mitteresidendile makstavaid tasusid, kui isik tõendab, et sotsiaalkindlustusmaksu või -makseid tasutakse välisriigis.

Näide
Eesti ettevõte on sõlminud töölepingu Rootsi residendiga, kes töötab Rootsis. Vastavalt SMS § 3 punktile 7 ei arvestata makstud töötasult sotsiaalmaksu Eestis (samuti ei peeta kinni tulumaksu). Maksukohustus tekib Rootsis. 

6.2. Rahvusvaheliste sotsiaalkindlustuslepingute kohaldamine

Kui Eesti on sõlminud välisriigiga sotsiaalkindlustuslepingu, siis selle riigi elanikule tehtud väljamaksete sotsiaalmaksuga maksustamisel tuleb lähtuda lepingust. Eestil on sotsiaalkindlustuslepingud järgmiste riikidega: Soome Vabariik (RT II 1997, 13, 60), Läti Vabariik (RT II 1997, 1, 1), Leedu Vabariik (RT II 1997, 1, 2), Ukraina (RT II 1997, 34, 112), Kanada (RTII, 24.11.2005, 28, 93) ning Venemaa (RT II, 12.03.2003, 8, 29 ja RTII, 29.12.1995, 46, 203).

NB! Alates 1. aprillist 2004 asendas kõik Eesti ja teiste Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide vahel sõlmitud sotsiaalkindlustusalased lepingud Euroopa Nõukogu määrus nr 1408/71 „Sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes” (loe täpsemalt alalõigust „ELi õiguse kohaldamine”). Jätkuvalt kehtivad kolmandate riikidega (praegu Ukrainaga, Kanadaga ja Venemaa Föderatsiooniga) sõlmitud lepingud.

Maksustamisel on olulised järgmised lepingute sätted:

1. Isikule laienevad selle lepingupoole õigusaktid, kelle territooriumil ta töötab, sõltumata alalisest elukohast, st et maksustamisel võetakse aluseks töötamise koht.
   
   Näide
   Ukraina elanik on sõlminud töölepingu Eesti ettevõttega ning töötab ka Eesti territooriumil. Eesti ettevõtte poolt talle tehtud väljamaksete sotsiaalmaksuga maksustamisel võetakse aluseks Eesti SMS ja töötuskindlustuse seadus.
   
   
2. Töötajale, kes on tööle võetud ühe lepingupoole territooriumil ja lähetatakse teise lepingupoole territooriumile sama ettevõtte heaks töötama, laienevad esimese lepingupoole õigusaktid tingimusel, et lähetus ei kesta kauem kui kaks aastat.
   
   Näide
   Kui Ukraina ettevõtte töötaja lähetatakse kuni kaheks aastaks tööle Eestis asuvasse tütarfirmasse, mis maksab talle palka, siis ei pea selle isiku eest Eestis sotsiaalmaksu maksma. Vajalik on Ukraina pädeva asutuse dokument (garantiikiri), mis tõendab, et isik on selleks ajaks kindlustatud Ukrainas.

6.3. Euroopa Liidu õiguse kohaldamine

Alates 2004. aasta 1. maist kuuluvad Eesti Vabariigi territooriumil võrdselt teiste EL-i liikmesriikidega kohaldamisele koordineerimisreeglid, mis tagavad võõrtöötajate sotsiaalse kaitse sotsiaalkindlustuse valdkonnas. Euroopa Nõukogu määruse 1408/71 II jaotise alusel määratakse kindlaks, missuguse liikmesriigi seadusandlust tuleb kohaldada, kui tegu on töötaja liikumisega ELi piires või kui tööandja registreeritud esindus või tegevuskoht asub teises liikmesriigis kui isiku töötamiskoht. Määruse 1408/71 rakendamise kord on sätestatud määruses 574/72.

Koordineerimisreeglid kehtivad Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) – kõigis EL-i liikmesriikides, Norras, Liechtensteinis, Islandil ja Šveitsis.

Alates 1. maist 2010 reguleerivad ELi töötaja sotsiaalkindlustust Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 883/2004 „Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta” ja selle rakendusmäärus nr 987/2009, mis asendasid seni kehtinud ELi Nõukogu määruseid nr 1408/71 ja 574/72.

Üleminekuperioodi vältel (kuni 01.06.2012) kehtivad Norras, Liechtensteinis, Islandil ja Šveitsis endiselt määrused nr 1408/71 ja 574/72.
Uued reeglid ei laiene UK-sse ja Taani minevatele kolmandate riikide kodanikele, s.t et näiteks Eestis alalise elamisloa alusel elavale Vene kodanikule laienevad UK-sse ja Taani tööle mineku puhul endiselt määrused nr 1408/71 ja 574/72.

2012. aasta 28. juunil jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012 määrus (EL) nr 465/2012 (avaldatud Euroopa Liidu Teatajas (ELT, L 149, 08.06.2012)), millega muudeti määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ja määrust (EÜ) nr 987/2009. Muudatused puudutavad olukordi, kus isik töötab samaaegselt mitmes liikmesriigis (täpsustatud mõiste "tegevusest oluline osa" määruse 883/2004 artikli 13 lõike 1 tähenduses), samuti on määrusesse sisse viidud  lennumeeskonna ja salongipersonaali suhtes kohaldatava õiguse kindlaksmääramise kriteeriumiks mõiste "põhibaas".

Eestis on pädevaks asutuseks isiku suhtes kohaldatava sotsiaalkindlustusõiguse (kindlustajariigi) kindlaksmääramise küsimustes Sotsiaalkindlustusamet (lisainfo SKA kodulehel http://www.ensib.ee/sotsiaalkindlustus-euroopa-liidus/).

ELi sotsiaalkindlustuse koordineerimisregulatsiooni põhimõtteks on see, et liidu sees liikuvale töötajale kehtib vaid ühe liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeem, seda nii sotsiaalkindlustusmaksude ja maksete tasumise, kui ka pensionide ja hüvitiste väljamaksete osas (määruse 1408/71 artikkel 13 lg 1 ja määruse 883/2004 artikkel 11 lg 1).

Kohaldatava seadusandluse kindlaksmääramise reegleid erinevatel juhtudel käsitleb määruse 1408/71 ja määruse 883/2004 II jaotis.
 

6.3.1. Liikmesriigi territooriumil töötav isik
(üldreegel)

Nimetatud isiku suhtes kehtivad selle riigi õigusaktid, seda ka juhul, kui ta elab teise liikmesriigi territooriumil või kui tema tööandja registrisse kantud asukoht on teise liikmesriigi territooriumil (määruse 1408/71 artikli 13 (2) (a) ning määruse 883/2004 artikli 11 (3) a). Sama regulatsioon kehtib juriidilise isiku juhatuse liikme puhul.

Näited

1. Hr Kask elab Eestis. Tema tööandja on registreeritud Eestis ja töökoht asub samuti Eestis. Antud juhul kuulub otse rakendamisele Eesti sotsiaalmaksuseadus,  töötuskindlustuse seadus ja kogumispensionide seadus. Kuna isik ei liigu ühest liikmesriigist teise, siis ELi regulatsioon ei kohaldu.
   
2. Hr Runtš elab Lätis ja töötab Eestis kohalikule tööandjale. Antud juhul kuulub rakendamisele määruse 1408/71 artikkel 13 (2) (a) ning alates 1. maist 2010 määruse 883/2004 artikkel 11  (3) (a), mille kohaselt kohaldub hr Runtši suhtes Eesti sotsiaalkindlustusalane seadusandlus.
   
3. Pr Daukiene elab Leedus. Tema tööandja on registreeritud Leedus, kuid töökoht asub Eestis. Antud juhul kuulub rakendamisele määruse 1408/71 artikkel 13 (2) (a) ning alates 1. maist 2010 määruse 883/2004 artikkel 11 (3) (a), mille kohaselt kohaldub pr Daukiene suhtes Eesti seadusandlus. Leedu tööandja on mitteresidendist tööandja, kes maksab Eestis töötavale töötajale palka ja peab sellelt palgalt maksma sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmakseid Eesti seaduste järgi. Selleks peab Leedu tööandja olema registreeritud Eesti maksukohustuslaste registris mitteresidendist tööandjana. 

Mitteresidendist tööandjal on maksukohustuse täitmiseks kohustus registreerida ennast maksukohustuslaste registris maksukorralduse seaduse § 22 alusel. Maksukohustuse täitmiseks on tööandjal võimalus volitada töötajat täitma Eestis tekkivaid maksukohustusi tööandja nimel ja arvel (rakendusmääruse 574/72 artikkel 109 ning alates 1. maist 2010 rakendusmääruse 987/2009 artikkel 21).

Kokkuvõte

Määruse 1408/71 artikli 13 (2) (a) ja määruse 883/2004 artikkel 11 (3) (a) alusel kohaldub üldreeglina Eesti seadusandlus, kui Eesti on isiku töökohariigiks ehk kui:

1. Eesti tööandja maksab palka Eestis töötavale teise liikmesriigi elanikule;
2. teise liikmesriigi tööandja maksab palka Eestis töötavale Eesti elanikule;
3. teise liikmesriigi tööandja maksab palka Eestis töötavale teise liikmesriigi elanikule.

Kohaldatava õiguse kindlaksmääramise kriteeriumiks on isiku töökoha asukoht. Töökohaks loetakse liikmesriiki, kus tööd teostatakse, isegi juhul, kui tulenevalt uutest infotehnoloogiaalastest võimalustest toimub töötamine kodus ja distantsilt. Näiteks kui tööandja on Eesti firma, kelle töötaja asub füüsiliselt Lätis ja annab sealt Eestisse konsultatsioone (nt arvuti või telefoni teel), siis kohaldatakse ikka Läti sotsiaalmaksuseadust.

Antud reeglist on erandeid.

6.3.2. Lähetatud töötajad

Liikmesriigi territooriumil tööle võetud isiku suhtes, kes lähetatakse teise liikmesriiki tööle sama tööandja heaks, jäävad kehtima esimesena nimetatud liikmesriigi õigusaktid, kui kõnealuse töötamise eeldatav kestus ei ületa määruse 1408/71 artikli 14 (1) (a) kohaselt 12 kuud ning määruse 883/2004 artikli 12 (1) kohaselt 24 kuud.

Vältimaks takistusi töötajate liikumisvabadusele on kehtestatud lühiajalisele (kuni 2 aastat) teises riigis sama tööandja heaks töötamisele lihtsustatud erand, mille kohaselt jääb töötaja suhtes kehtima alalise töökohariigi sotsiaalkindlustus. Sellisel juhul on tegemist lähetusega ELi sotsiaalkindlustusregulatsiooni mõttes.

Rakendusmääruse 987/2009 artikli 14 lg 1 kohaselt võib põhimääruse artikli 12 lõike 1 kohaldamisel isik, „kes töötab liikmesriigis tööandja heaks, kes tavaliselt seal tegutseb, ning kelle see tööandja lähetab teise liikmesriiki”, olla muu hulgas isik, kes on tööle võetud teise liikmesriiki tööle lähetamise eesmärgil, tingimusel, et asjaomase isiku suhtes kohaldatakse vahetult enne töökohale asumist juba selle liikmesriigi õigusakte, kus asub teda tööle võtnud tööandja. Seega kui töötaja alaline töökoht on Eestis, mistõttu on töötajal kehtiv sotsiaalkindlustus Eestis, siis töötaja teise liikmesriiki lähetuse korral jätkuvalt kohaldatakse Eesti seadusandlust, mis tähendab, et tema tööandja peab maksma sellele töötajale makstud töötasult sotsiaalmaksu Eesti seaduste alusel ning ajutises töökohariigis sotsiaalkindlustusmakseid maksta ei tule. Selleks, et nimetatud põhimõtet elus rakendada, tuleb taotleda Sotsiaalkindlustusametis töötaja jaoks vormi A1 (endine E101) „Kohaldatavat seadusandlust puudutav tõend” väljaandmist. Vorm A1 kinnitab, et töötaja jääb lähetuse ajaks kindlustatuks Eestis ning et riigis, kuhu on ta lähetatud, sotsiaalkindlustusmakseid ei maksta.

Tulenevalt siseriiklikus tööõiguses ja EL sotsiaalkindlustuse koordineerimisreeglistikus lähetusele kehtestatud erinevatest tingimustest ei garanteeri A1/E101 väljastamine, et täidetud oleks ka siseriikliku tööõiguse lähetuse põhimõtted, mis on aluseks maksuvaba päevaraha maksmisele. Renditöötaja puhul on tõenäoline, et siseriikliku tööõiguse mõttes lähetust ei toimu, kuigi A1/E101 võib töötajale olla väljastatud. Seega, sõltumata asjaolust, kas A1/E101 on väljastatud, tuleb igal konkreetsel juhul lähetuse korra rakendamiseks eraldi hinnata, kas tegemist on Eesti tööõiguse mõistes lähetusega või mitte. E101 väljastamine määrab üksnes selle, millise riigi sotsiaalkindlustuse alaseid õigusakte kohaldatakse (kas Eesti või mõne muu liikmesriigi omi) ning ei garanteeri, et tegemist oleks ka siseriikliku tööõiguse mõistes lähetusega. Juhul kui Sotsiaalkindlustusamet on väljastanud A1/E101, tähendab see, et rakendatakse Eesti sotsiaalmaksuseadust. Töötajale päevaraha piirmäärade ulatuses maksuvabalt maksmine eeldab aga Eesti siseriikliku tööõiguse mõistes lähetuse toimumist. Vastasel juhul maksustatakse päevaraha palgatuluna alates esimesest kroonist.

Näited

1. Hr Madisson töötab Eestis ja talle kohaldub Eesti sotsiaalkindlustusalane seadusandlus. Tema tööandja lähetab ta 11 kuuks Soome. Hr Madisson on 11-kuulise lähetuse jooksul endiselt Eesti seadusandluse subjektiks, kuigi töötab Soomes.
   Antud juhul peab tööandja taotlema Eesti Vabariigi Sotsiaalkindlustusametilt määruse 1408/71 kohaldumisel vormi E101 ning määruse 883/2004 kohaldumisel vormi A1väljastamist seoses töötaja lähetamisega. Kõnealused vormid tõendavad Soome pädevatele asutustele, et antud isik on lähetatud töötaja, kes allub Eesti sotsiaalkindlustussüsteemile ja kelle palgalt makstakse sotsiaalmaksu jätkuvalt Eestis. 
   
2. Pr Braun töötab Saksamaal ja on Saksamaa sotsiaalkindlustuse subjekt. Tema tööandja lähetab ta 3 kuuks Eestisse. Pr Braun on 3-kuulise lähetuse jooksul endiselt Saksamaa seadusandluse subjektiks, kuigi töötab Eestis.
   Antud juhul peab Saksamaa pädev asutus väljastama vormi E101 (või A1) seoses töötaja lähetamisega. Vorm tõendab Eesti pädevatele asutustele (Sotsiaalkindlustusametile, Haigekassale, Töötukassale, Maksu- ja Tolliametile), et antud isik on lähetatud töötaja, kes allub Saksamaa sotsiaalkindlustussüsteemile ja kelle palgalt makstakse sotsiaalmaksu jätkuvalt Saksamaal. Nii et antud juhul Eestis sotsiaalmaksu maksta ei tule. 

6.3.2.1. Töötaja lähetamise pikendamine

NB! See on kehtestatud ainult määrusega 1408/71, kuna määrus 883/2004 annab kohe võimaluse lähetada töötajad teisse riiki kuni 24 kuuks.

Kui töö kestab ettenägematute asjaolude tõttu eeldatust kauem ja ületab 12 kuud, kohaldatakse jätkuvalt tööle võtnud liikmesriigi õigusakte kuni töö lõppemiseni. Seda tingimusel, et lähetuskoha liikmesriigi pädev asutus (Eestis Sotsiaalkindlustusamet) annab selleks nõusoleku. Nimetatud nõusolekut tuleb taotleda enne algse 12-kuulise ajavahemiku möödumist. Nõusolekut ei anta kauemaks kui 12 kuud. Lähetuse pikendamisel väljastatakse vorm E102 (artikkel 14 (1) (b)).

6.3.3. Töötamine kahes või enamas liikmesriigis

Määruse 1408/71 artikkel 14 (2) sätestab eraldi reeglid rahvusvahelisi teenuseid osutaval transpordivahendil töötavatele isikutele. Määrus 883/2004 ei erista neid muudest kahes või enamas liikmesriigis töötavatest isikutest, seega alljärgnevad punktid a) ja b) puudutavad vaid määrust 1408/71.

a) Rahvusvahelisi transporditeenuseid osutaval transpordivahendil töötavad isikud (v.a meremehed)

Kehtib rahvusvahelisi raudtee-, maantee-, õhu- või siseveetransporditeenuseid osutava transpordivahendi töötajale.

Eesti õigusaktid kohalduvad kui:

• tööandjal on registreeritud asukoht või peamine tegevuskoht Eestis, või
• tööandja registreeritud asukoht on teises liikmesriigis, kuid töötaja töötab Eesti filiaalis või esinduses, või
• töötaja töötab peamiselt (vähemalt 50% ulatuses) Eestis ja elab seal, kuigi tööandja ettevõttel ei ole Eestis ei registreeritud asukohta või tegevuskohta ega filiaali või esindust

Näited

1. Hr Kekkonen elab Soomes ja töötab Estonian Air’i piloodina Eestis. Ta lendab rahvusvahelistel marsruutidel. Vastavalt artiklile 14 (2) (a) kohaldub talle Eesti seadusandlus, kuna tema tööandja registreeritud asukoht on Eestis.
   
2. Hr Larsen on autojuht. Ta on Rootsi ettevõtte Eestis asuva filiaali töötaja. Ta töötab rahvusvahelistel kaubavedudel Eesti ja Saksamaa vahel. Talle kohaldub Eesti seadusandlus, kuna tema tööandjaks on Rootsi ettevõtte Eesti filiaal.
   
3. Hr Lepp on veoautojuht. Ta elab Eestis, tema tööandjaks on Rootsi ettevõte. Ta veab kaupu Eesti ja Läti vahel. Kuna enam kui 50% tema töötundidest möödub Eestis, siis kohaldub talle Eesti seadusandlus. Kahtluse puhul lepivad pädevad asutused omavahel kokku, kelle seadusandlus kohaldub.

b) Punktis a) nimetamata isikute töötamisel kahes või enamas liikmesriigis (artikkel 14 (2) (b)) kohaldub Eesti seadusandlus juhul, kui:

• töötaja peamine elukoht on Eesti ning ta töötab osaliselt Eestis või ta töötab mitmete tööandjate jaoks, kelle tegevuskoht on erinevates ELi riikides
• töötaja ei ela Eestis ega mõnes teises ELi riigis, kus ta töötab, kuid tööandja tegevuskoht on Eestis

c) Määruse 883/2004 (28.06.2012 jõustunud redaktsioonis) kohaldumise puhul isiku (sh rahvusvahelise transpordifirma töötaja) suhtes, kes tavaliselt töötab kahes või mitmes liikmesriigis, kohaldatakse artikli 13 (1) alusel Eesti seadusandlust juhul, kui:

• ELUKOHAJÄRGSELT: töötaja elukoht on Eestis ning oluline osa (vähemalt 25% töötasust või tööajast) tema tegevusest toimub Eestis (art 13(1)(a)) või kui tal on kaks või enam tööandjat, kellest vähemalt kahe registrisse kantud asukoht või tegevuskoht on eri liikmesriikides, millest kumbki ei ole Eesti (art 13(1)(b)(iv).
   
• kui töötaja elukoht on Eestis kuid oluline osa tema tegevusest ei toimu Eestis, või teise liikmesriigi elaniku oluline osa tegevusest ei toimu tema elukohariigis, siis kohaldub Eesti seadusandlus TÖÖANDJA ASUKOHA JÄRGSELT:

1. kui tal on üks tööandja ja tööandja registrisse kantud asukoht või tegevuskoht on Eestis (art 13(1)(b)(i))
2. kui tal on kaks või enam tööandjat ja kõikide tööandjate registrisse kantud asukohad või tegevuskohad on Eestis (art 13(1)(b)(ii))
3. kui teise liikmesriigi elanikul on kaks või enam tööandjat ning tööandjate registrisse kantud asukohad või tegevuskohad on kahes liikmesriigis, millest üks on tema elukohariik ja teine on Eesti (art 13(1)(b)(iii)).

Kõnealust isikut koheldakse nii, nagu kogu tema tegevus toimuks Eesti territooriumil ja ta saaks kogu tulu Eestis. See tähendab, et Eesti SMSi alusel tuleb maksta sotsiaalmaksu nii Eestis kui ka teistes liikmesriikides teenitud palgalt. Sama kehtib ka tema tööandjatele (määruse 1408/71 artikkel 14d (1) ja määruse 883/2004 artikli 13 lg 5).
 

Kahes või enamas riigis töötav isik, kelle suhtes kohaldub Eesti seadusandlus, peab taotlema Sotsiaalkindlustusametilt vormi A1 väljastamist.

Näide
Pr Tamm elab Eestis ning töötab uudistereporterina mitme tööandja juures. Ta töötab BNSi ja kahe Soome ning Rootsi uudisteagentuuri heaks. Oluline osa tema tegevusest toimub Eestis.Vastavalt määruse 1408/71 artiklile 14 (2) (b) või määruse 883/2004 art 13 (1) (a) kohaldub talle Eesti sotsiaalkindlustusalane seadusandlus. Tema tegevust kõigi kolme tööandja juures tuleb käsitleda nii, nagu kogu tema tegevus toimuks Eestis.

6.3.4 Reisijate- või kaubaveoteenuseid osutava lennumeeskonna või salongipersonali kindlustajariigi kindlaksmääramine

Alates 28.06.2012 kehtiva (määrusega nr 465/2012 muudetud) määruse 883/2004 redakstsiooni kohaselt kasutatakse lennumeeskonna ja salongipersonaali suhtes kohaldatava õiguse kindlaksmääramise kriteeriumina mõistet "pohibaas". Artikli 11 lõike 5 kohaselt loetakse reisijate- või kaubaveoteenuseid osutava lennumeeskonna või salongipersonali tegevus toimuvaks liikmesriigis, kus asub määruse (EMÜ) nr 3922/91 III lisas määratletud põhibaas. Nimetatud määruses määratletakse põhibaas kui käitaja poolt määratud asukoht, kust meeskonnaliige tavaliselt oma tööülesande või tööülesannete seeria täitmist alustab ja oma tööülesande või tööülesannete seeria täitmise lõpetab ning kus käitaja tavapäraselt ei pea vastutama konkreetse meeskonnaliikme majutamise eest.

     
Kokkuvõte 

1. Kui tööandja maksab palka töötajale, kes töötab Eesti territooriumil (olenemata, kas ta on resident või mitteresident), siis üldreeglina peab ta maksma sellelt palgalt sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmakseid Eesti seaduste alusel. Erandiks on määruses 1408/71 (883/2004) loetletud juhtumid, mil töötajale kohalduvad teiste liikmesriikide seadusandlused, mille kohta peab töötajal olema vastava riigi pädeva asutuse tõend (reeglina vorm E101/A1).
    
2. Kui Eestis tegutsev tööandja lähetab piiratud ajaks teise EMPi riiki oma töötaja, kelle alalise töö tegemise koht on Eestis, siis on töötaja lähetuse kestel jätkuvalt kindlustatud Eestis. Seega jätkatakse selle töötaja eest sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete (töötuskindlustuse, kogumispensioni) maksmist Eestis. Selleks, et mitte maksta makse liikmesriigis, kuhu töötaja on lähetatud, peab tööandja taotlema Sotsiaalkindlustusametilt vormi E101/A1. Vormi olemasolul on tööandja kohustatud kogu teises riigis töötamise perioodi vältel maksma sotsiaalmaksu Eestis. Maksuhalduril puudub pädevus SKA poolt väljastatud tõendi A1 õigusliku tähenduse muutmiseks. See tähendab, et maksuhaldur saab tugineda vormi olemasolule või selle puudumisele, mitte aga seda tühistada või muuta. Informatsiooni saamiseks kindlustajariigi määramise küsimustes tuleb huvilisel pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse http://www.ensib.ee/sotsiaalkindlustus-euroopa-liidus/.
    
3. Kui Eestis registreeritud tööandja maksab palka töötajale, kelle alaline töökoht on teises EMPi riigis, siis peab ta üldreeglina maksma sellelt palgalt sotsiaalkindlustusmakseid töökohariigi seadusandluse alusel. Kui töötaja (juhatuse liige) töötab nii Eestis kui ka teises liikmesriigis, siis Eesti tööandja on vabastatud siin sotsiaalmaksu tasumise kohustusest välisriigis väljaantud vormi E101/A1 alusel.

Eeltoodust lähtuvalt juhime tähelepanu sellele, et olenevalt konkreetsest situatsioonist võib juhtuda, et Eesti tööandja, kes saadab oma töötaja välisriiki tööle, peab maksma sellele töötajale makstud palgalt Eestis nii tulu- kui ka sotsiaalmaksu või ainult tulumaksu või ainult sotsiaalmaksu.

Loe veel:

Tulu- ja sotsiaalmaksu maksmine Eesti isikute välisriigis teenitud töötasult

Näited deklaratsiooni TSD lisa 1 täitmise kohta 2013. aastal nr 11-15
Maksudeklaratsiooni vormi TSD lisa 2 täitmisest

Järgnevalt anname ülevaate olulisematest, 1.01.2013 jõustuvatest muudatustest maksustamisel.

1. Tulumaksuseaduse muudatused

Muudetakse tulumaksuseaduse § 21 lõikeid 2¹, 3, 3¹ ja 6, mis käsitlevad täiendava kogumispensioni väljamaksete maksusoodustuse tingimusi.

Alates 2013. aastast on võimalik liikuda fondipensioni ja kindlustuspensioni kogumissüsteemi vahel ilma, et katkeks viieaastane kogumisperioodi nõue 10% maksumäära rakendamisel vähemalt 55-aastastele täiendava kogumispensioni süsteemiga liitunutele. Kui seni ei saanud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu tagastusväärtust paigutada vabatahtlikku pensionifondi ilma, et sellega katkeks viieaastane kogumisperioodi nõue, siis muudatuse kohaselt loetakse viieaastast tähtaega varaseimast kindlustuslepingu sõlmimise kuupäevast arvates. Samuti on edaspidi võimalik pensionifondi osakute tagasivõtmishinda kanda kindlustuslepingu sõlmimisel kindlustusmakseks ilma, et sellega katkeks viieaastane kogumisperioodi nõue. Viieaastast tähtaega loetakse osakute esmasest omandamise kuupäevast arvates, kui see on kindlustuslepingu sõlmimise kuupäevast varasem. Tähtaega loetakse varaseimast kuupäevast, st kas lepingu sõlmimise või osakute esmase omandamise kuupäevast.

Kogumisreservi ümberpaigutamisel tehtud sissemakset ei saa tuludeklaratsiooni esitamisel tulust maha arvata, sest sellelt osalt on isikul olnud juba varasemalt õigus maksusoodustust saada.

2. Uus maksuleping Indiaga 

2013.aasta 1.jaanuaril jõustub Eesti ja India vahel sõlmitud tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise leping. Üldjoontes on lepingu aluseks Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) mudelleping. Topeltmaksustamise vältimisel kasutatakse valdavalt vabastusmeetodit, dividendi, intressi ja litsentsitasu puhul krediidimeetodit. Maksuleping Indiaga on avaldatud Riigi Teatajas.

3. Maamaksuseaduse muudatused

2013.aasta 1. jaanuaril jõustuvad maamaksuseaduse § 11 muudatused, mis puudutavad kodualuse maa maksuvabastust.

Maamaksu tasumisest on vabastatud maa omanik tema omandis oleva või maamaksuseaduse § 10 sätestatud maakasutaja tema kasutuses oleva maa osas, kui sellel maal asuvas hoones on maa omaniku elukoht vastavalt rahvastikuregistri andmetele. Maksuvabastust saab vaid elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas kuni 0,15 ha ulatuses tiheasustusega alal (st linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsusüksuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal) ja mujal kuni 2,0 ha ulatuses.

Seega kui kortermaja aluse maa  sihtotstarbeks on osaliselt ärimaa ja osaliselt elamumaa, siis ärimaale maksuvabastus ei laiene ning kaasomanikule/korteriomandi omanikule jääb kohustus tasuda maamaksu ärimaa eest.

Maamaksuvabastus kohaldub automaatselt, selleks ei pea maa omanik või kasutaja eraldi avaldust tegema.

Kodualuse maa maksusoodustuse rakendamise kohta saab täiendavalt lugeda ka Rahandusministeeriumi veebilehelt.

Alates 2013.a muutub maksuvabastus 5 eurot valla/linna põhiseks, seni arvestati seda iga maakasutuse kohta eraldi. See tähendab, et kui isikul on ühes vallas/linnas mitu maad, millede maksumus eraldi on alla 5 euro, kuid kokku liidetuna on summa üle 5 euro, siis erinevalt varasematest aastates tekib isikul maamaksu tasumise kohustus.

4. Käibemaksuseaduse muudatused

Käibemaksuseaduste olulisematest muudatustest saab lugeda siit  

5. Töötuskindlustusmakse määrad alanevad

2013. aastal on töötaja töötuskindlustusmakse määr 2% ja tööandja maksemäär 1%.

6. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär tõuseb

2013. aastal on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 290 eurot, st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on tööandja jaoks 95,7 eurot kuus ja FIE jaoks 287,1 eurot kvartalis (1148,4 eurot aastas).

7. Alkoholitoodete aktsiisimäärad tõusevad

Alkoholitoodete aktsiisimääradega saab tutvuda siin

8. Tubakatoodete aktsiisimäärad tõusevad ja kasutusele tuleb uue kujundusega maksumärk

Tubakatoodete aktsiisimääradega saab tutvuda siin

Uue maksumärgiga kaasnevast saab lugeda siit

2013. aasta maksumäärad ja maksuvaba tulu suurus.

• Tulumaksu kinnipidamise määr on 21%.
• Maksuvaba tulu on 144 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus).
• Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on 192 eurot kuus (rakendavad ainult I ja II samba pensioni maksjad).
• Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral on 64 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus).
   
• Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 290 eurot (2012. aastal kehtinud 278,02 asemel), st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 95,7 eurot kuus.
   
• Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 2%, tööandjale 1%.
   
• Kogumispensioni makse määr on 2%.
   
• 2012. aasta detsembrikuu eest töötasu ja muude tasude ning sellelt arvestatavate/kinnipeetavate maksude ja maksete arvutamisel tuleb meeles pidada, et vastavalt maksuarvestuse kassapõhisele printsiibile juhul, kui töötasu detsembrikuu eest makstakse välja jaanuaris, siis tuleb maksud ja maksed arvestada 2013. aasta määrades ja deklareerida jaanuarikuu eest esitataval maksudeklaratsiooni vormil TSD (esitamise tähtaeg 11. veebruar 2013).
  Kui aga detsembrikuu töötasu makstakse välja detsembris, siis tuleb maksude ja maksete arvestamisel/kinnipidamisel rakendada 2012. aasta määrasid ja deklareerida maksud ja maksed 2012.a. detsembrikuu eest esitataval vormil TSD (esitamise tähtaeg 10. jaanuar 2013). 

Muudatuste ettevalmistamisega ameti töökorralduses tehti algust käesoleva aasta kevadel ning tänaseks on need ka lõpule viidud, seega jõustub detsembrist juba toimiv struktuur.

Maksu- ja tolliameti peadirektori Marek Helmi sõnul on muudatuste eesmärgiks ühtlasem tööjaotus ameti töötajate vahel. „E-maksuameti/e-tolli kasutamise tulemusena on võimalik vähendada ameti Tallinnas paikneva keskuse rolli arendustegevuses ja luua kompetentsikeskusi ka teistesse piirkondadesse. Me lähtume põhimõttest, et arvestades tänapäevaseid võimalusi on maksu-ja tolliameti tööd üldjuhul võimalik teha sõltumata asukohast,“ ütles Helm.

Uue struktuuri kohaselt on ameti osade tegevusvaldkondade juhtimine viidud Tallinnast välja Eesti eri piirkondadesse, kus asuvad ka vastava valdkonna eest vastutavad juhid. Iga konkreetse piirkonna töötajad vastutavad omakorda kogu selle valdkonna üle-Eestilise töökorralduse eest. Näiteks asuvad edaspidi aruandlusdistsipliini eest vastutavad töötajad Tartus, piiritolli eest vastutavad töötajad Narvas, samas kui tuludeklaratsioonidega seonduvat tööd juhitakse Pärnust.

Helm rõhutas, et kliendi jaoks alates homsest ameti teenustes ja teeninduses midagi ei muutu. „Maksumaksjale on seadusandja andnud garantii, et meie teenused peavad olema kättesaadavad igas maakonnas. Anname hoopis maakondades töötavatele kolleegidele võimaluse võtta suurem vastutus teatud töölõikude toimimise ja arendamise eest,“ kinnitas Helm. „Muudatuste tulemusel vähenes ameti koosseis 14%, mis omakorda võimaldab kasutada kokkuhoitud personaliraha töötajate paremaks motiveerimiseks.“

Maksu- ja tolliameti tegevus muutub ühetaolisemaks kõikides maakondades. Teenindusvõrk koos praeguse töötajate koosseisuga on kõikides maakonnakeskustes ning maksuküsimuste nõustamine või keerulisemate küsimuste lahendamiseks pädeva spetsialisti nõuande korraldamine on maakondlike büroode ülesanne.

Ivi Papstel
avalike suhete juht 

30. november 2012