Töötuskindlustusmakse

Töötuskindlustusmakse on töötuskindlustuse sihtotstarbeliseks rahastamiseks töötuskindlustuse seadusega kehtestatud sundkindlustuse makse.

Töötuskindlustuse seaduse (edaspidi TKindlS) jõustumisega 1. jaanuarist 2002. aastal käivitati sissemaksetest finantseeritav töötuskindlustushüvitiste süsteem. Töötuskindlustuse finantseerimiseks kehtestati sundkindlustuse makse – töötuskindlustusmakse (edaspidi makse).

Töötuskindlustusmaksele rakendatakse maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut.

Maksu- ja Tolliamet kontrollib makse tasumise õigsust, määrab vajaduse korral tasumisele või tagastamisele kuuluva makse summa, nõuab selle sisse maksukorralduse seaduses sätestatud korras ning rakendab seadusega lubatud sunnivahendeid, et sundida rikkuja kohustuse täitmisele. Makse kogumise efektiivsuse tagamiseks tegeleb makse haldamisega Maksu- ja Tolliamet. Maksu- ja Tolliametil on maksete kogumisel ja sanktsioonide rakendamisel maksukorralduse seaduses sätestatud maksuhalduri õigused ja kohustused. Makse maksmise kohustuse rikkumise korral kohaldatakse tööandja kui makse maksja ja makse kinnipidaja suhtes maksukorralduse seaduses sätestatud vastutust.

Makse maksja

Vastavalt TKindlS §-le 4 maksavad töötuskindlustusmakset:

  1. kindlustatu (antud mõiste hõlmab töötajat, avalikku teenistujat ja töövõtjat);
  2. tööandja ja riik või kohalik omavalitsus tööandjana (edaspidi tööandja).

Kindlustatu on TKindlS § 3 lg 1 kohaselt:

  • töötaja
  • ametnik
  • võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik
  • riiklik lepitaja, valla- või linnavalitsuse liige, osavalla- või linnaosavanem
  • pikkajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa ja Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa

Töötuskindlustuse subjektide (kindlustatute) ringi ei kuulu (TKindlS § 3 lg 2):

  • füüsilisest isikust ettevõtjad
  • notar, kohtutäitur või muu avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, samuti vabakutseline loovisik loovisikute ja loomeliitude seaduse § 3 tähenduses, keda käsitatakse maksustamise alal füüsilisest isikust ettevõtjana
  • juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, kellele ei laiene töölepingu seadus
  • Vabariigi President, Riigikogu liige, Vabariigi Valitsuse liige, riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik ja kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liige
  • riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud isik
  • isik, kellele on määratud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 9 sätestatud ennetähtaegne vanaduspension

Tööandja on TKindlSi tähenduses isik, kes teeb kindlustatule töötuskindlustusmaksega maksustatavaid väljamakseid, sh:

  • residendist juriidiline isik
  • riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse asutus
  • füüsilisest isikust tööandja
  • Eestis püsivat tegevuskohta omav või Eestis tööandjana tegutsev mitteresident

Makse objekt

Töötuskindlustusmakset makstakse (TKindlS § 40 lg 1):

  • kindlustatule makstud töötasult ja muudelt tasudelt kindlustatule ja tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras
  • vanaduspensionieas isikule või isikule, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension, makstud töötasult ja muudelt tasudelt tööandjale kehtestatud töötuskindlustuse määras (kindlustatule kehtestatud töötuskindlustusmakse määras makset kinni ei peeta)
  • Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistuja kaasasolevale abikaasale makstud abikaasatasult

Töötuskindlustusmakset ei maksta:

  • sotsiaalmaksuseaduse §-s 3 nimetatud summadelt
  • kindlustatule töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel seadusega ettenähtud hüvitiselt, mida maksab tööandja
  • kindlustatule töölepingu ebaseaduslikul ülesütlemisel või teenistussuhte ebaseaduslikul lõpetamisel seadusega ettenähtud hüvitiselt või viiviselt
  • kindlustatule lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud palgalt
Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, kellele ei laiene Eesti Vabariigi töölepingu seadus (s.o juhatuse või nõukogu liige, likvideerija, pankrotihaldur jms) võib samas juriidilises isikus töötada ka töölepingu alusel, kui tehtav töö ei kujuta endast juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani kohustuste täitmist. Sellisel juhul maksustatakse palk ja muud tasud, mis makstakse sellele isikule töölepingu alusel, töötuskindlustusmaksega TKindlS § 40 lg 1 p1 alusel. See tähendab, et isikut käsitletakse kindlustatuna kui töölepingu alusel tasu saavat töötajat.
 

Makse arvestamine, tasumine ja deklareerimine

Makse kogumine toimub paralleelselt kinnipeetud tulumaksu ja isikustatud sotsiaalmaksu kogumisega ja deklareeritakse ühisel deklaratsioonil TSD.
 
Kindlustatu makse kinnipidamisel ja tööandja makse arvestamisel kasutatakse kassapõhist arvestusprintsiipi, mis kehtib ka tulumaksu kinnipidamisel ja sotsiaalmaksu arvestamisel. See tähendab, et makset arvestatakse ja peetakse kinni kalendrikuus tehtud väljamaksetelt, olenemata sellest millise kuu eest tasu on arvestatud. (TKindlS § 42)
 

Tööandja kohustused

(TKindlS § 42 lg 1)

Tööandja peab:

2) arvestama töötuskindlustusmakse tööandjale kehtestatud maksemääraga.
 

3) kandma väljamaksetelt arvestatud tööandja makse ja kinnipeetud kindlustatu makse üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks ning esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni TSD.

4) andma kindlustatu nõudmisel talle tõendi väljamaksetelt kinni peetud töötuskindlustusmaksete kohta kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks või kindlustatuga töösuhte lõppemisel koos lõpparvega.

5) andma kindlustatu nõudmisel talle töösuhte lõpetamisel tõendi viimasel 3 töötatud kalendrikuul makstud tasude liikide, suuruste ja tasudelt kinni peetud töötuskindlustusmakse kohta kalendrikuude kaupa. Tõendi vorm on kehtestatud sotsiaalministri 30.06.2009 määrusega nr 59 töötuskindlustuse seaduse § 42 lg 2¹ alusel. Antud vormi esitab kindlustatu vajadusel Töötukassale töötuskindlustushüvitise taotlemisel ning seda ei kasutata füüsilise isiku tuludeklaratsiooni täitmisel.

Töölepingu ülesütlemisega (sh ebaseadusliku ülesütlemisega) seotud hüvitised, mis ei ole seaduse alusel tööandjale kohustuslikud, st need, mis ei ole seadustega ette nähtud ja on makstud tööandja initsiatiivil või poolte kokkuleppel, kuuluvad maksustamisele töötuskindlustusmaksega ja deklareerimisele palgatuluna.

Maksu- ja Tolliamet kannab laekunud töötuskindlustusmaksed üle Eesti Töötukassa arvele 15 tööpäeva jooksul nende laekumisest Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Samuti annab Maksu- ja Tolliamet Töötukassale andmeid kindlustatu ja tööandja makstud töötuskindlustusmaksete kohta (TKindlS § 35). Töötukassa määrab ja maksab töötuskindlustushüvitisi alates 01.01.2003. a.

SISSEMAKSETE JA VÄLJAMAKSETE MAKSUSTAMINE
  • Tööandja töötuskindlustusmakse on ettevõtlusega seotud kulu (avaliku sektori asutuse puhul osa asutuse ülalpidamiskuludest) ning ei kuulu maksustamisele tulu- ega sotsiaalmaksuga, kuna tegemist on seadusest tuleneva kohustusega.
  • Kindlustatu töötuskindlustusmakse on tema tasu osaks, millelt tööandja tasub sotsiaalmaksu. Samas vähendab töötaja makse tema tulumaksuga maksustatavat tulu
  • Töötuskindlustuse seaduse alusel saadud hüvitised on töötu tulu- ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, seejuures rakendab isiku avalduse alusel väljamakse tegija (Töötukassa) hüvitiselt tulumaksu kinnipidamisel tulumaksuvaba miinimumi ning maksab sotsiaalmaksu.

 

Õigusaktid

16.02.2016