Sa oled siin

Uue liidu tolliseadustiku rakendamine

Tere tulemast uue liidu tolliseadustiku infoleheküljele!

Selles rubriigis edastame uue Euroopa liidu tolliseadustiku (LTS) rakendamise kohta käivat infot. Teabe lisamine ja uuendamine toimub jooksvalt, lähtudes teemade päevakohasusest ja rakendamise osas tehtud otsustest.

Muudatuste põhjalikumaks tutvustamiseks toimuvaid koolitusi teemal „Uus Euroopa Liidu tolliseadustik" leiate siit.

Uuest liidu tolliseadustikust

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (LTS), rakendub 1. maist 2016. LTSi rakendusaktid on komisjoni delegeeritud määrus 2015/2446 (DA) ja komisjoni rakendusmäärus 2015/2447 (RA). Komisjoni 29.04.2014 rakendusotsusega kehtestati LTSi tööprogramm (TP), millega nähakse ette elektrooniliste süsteemide rakendamise kava. Tööprogrammi kohaselt peab paberivaba keskkond tolli ja kaubanduse jaoks olema valmis ning kasutusele võetud hiljemalt 31.12.2020.

Lisaks on vastu võetud ka üleminekueeskirjade delegeeritud määrus 2016/341 (ÜDA), mis kehtestab reeglid, kuidas toimuvad tolliformaalsused perioodil, kui infosüsteemid ei toeta veel uut õiguskeskkonda, s.o 2016.–2020. aastal. See tähendab, et teatud uued tolliformaalsused ei rakendu koheselt 1. maist 2016.

Kuidas uusi õigusakte lugeda

Uute õigusaktide rohkus on tekitanud küsimusi, kuidas teemad erinevate õigusaktide vahel jaotuvad. Euroopa Komisjon planeerib 1. maiks 2016 luua elektroonilise abivahendi, mis võimaldab õigusakte lugeda kogumikuna. Siiski, vajadusel õigusakte originaalallikast lugedes tuleb lähtuda järgnevast:

  • üldpõhimõtted on reguleeritud LTSiga (nt kohustus esitada tollideklaratsioon)
  • kõik õigusaktid jagunevad sarnase struktuuriga (jaotis – peatükk – jagu)
  • üldpõhimõtteid täiendavad sätted on reguleeritud delegeeritud aktiga (nt tollideklaratsiooni andmenõuded, lahtrite selgitused)
  • protseduurilised eeskirjad on reguleeritud rakendusaktiga (nt tollideklaratsiooni esitamise menetluseeskirjad)
  • kõiki tolliprotseduure puudutavad horisontaalsed teemad on üldjuhul reguleeritud õigusaktide üldosas (nt lubade väljastamist puudutav, tagatised, tollivõlg)
  • üleminekuperioodil kehtivad sätted on fikseeritud LTSi DAs, LTSi RAs ja täiendavas üleminekumeetmeid puudutavas DAs.

Nii DA kui RA osadeks on ka lisad, mis üldjuhul reguleerivad andmeelementidega seonduvat, kuid teatud osas loovad ka uusi reegleid.

Mis muutub

Kõikehõlmavat muudatuste nimekirja ei eksisteeri ning LTS rakendumine mõjutab suuremal või vähemal määral kõiki tollitoiminguid ja neid teostavaid isikuid.

Suurimateks muudatusteks võib pidada järgmist:

  • kõikide tollitoimingute ümbersuunamine elektroonilisse kekskkonda ja ühtsete andmenõuete kehtestamine tollidokumentidele
  • üle-Euroopalise tolliotsuste süsteemi loomine (ühtsed nõuded lubadele, taotlustele ning nende üle-Euroopaline kasutus)
  • tollitoimingute ühtlustamine kogu liidu territooriumil (nt tagatised, protseduurid, lihtsustused), mis tagab ettevõtjate võrdse kohtlemise kõikides liikmesriikides
  • tollitoimingute lihtsustamine (keskne tollivormistus, enesehindamine, arvestuskanne, transiidilihtsustused)
  • alates 01.05.2016 registreeritud tollideklaratsioonide tollimaksu puhul on intressimäär seoses Euroopa Liidu uue tolliseadustiku rakendumisega ligikaudu 10 korda väiksem kui maksukorralduse seaduses sätestatud 0,06% päevas. Hetkel kehtivaks intressimääraks on 0,0056% päevas. Intressimäär muutub iga poole aasta tagant (jaanuaris ja juulis) vastavalt Euroopa Keskpanga poolt avaldatud võlasuhete intressimääradele.
    Kuna MTA arvestussüsteemid vajavad uuele korrale üleminekuks täiendavaid arendusi ja seadistamisi, siis hetkel kuni muudatuse sisseviimiseni MTA arvestussüsteemis tollimaksult intresse ei kuvata. Tollimaksu tasumisel tuleb siiski tähtaegadest kinni pidada ja hilinemisel intressidega arvestada. Teavitame kui teenus on taas töökorras ning kuvame intressiarvestust automaatselt.
    Enne 1. maid registreeritud deklaratsioonide puhul kehtib jätkuvalt intressimäär 0,06% päevas.

Asjakohane on märkida, et muudatuste mõju erinevates liikmesriikides ei ole ühetaoline. Nii on näiteks valdkondi, kus mõju Eesti ettevõtjatele ei ole niivõrd suure kaaluga kui teistes liikmesriikides. Heaks näiteks on ajutise ladustamise regulatsioon, sh tagatise nõue, mis Eestis on laiemalt vaadatuna uutele nõuetele vastav ning rakenduvad vaid ettevõtjatele soodsamad sätted (nt ajutise ladustamise pikem tähtaeg). Samuti ei ole Eestis suurt populaarsust kogunud lihtsustatud tollivormistus (v.a transiidil), kus LTSi raames toimuvad suuremad muudatused.

Liidu tolliseadustiku rakendamise planeeritav mõju

LTSi tuleb tulude/kulude mõistes vaadelda ühtse paketina DA, RA ja TPga. Suuremas ulatuses saab LTSi rakendamise mõju väljenduda suurenenud või vähenenud väliskaubanduse mahus, kuna rakendamise eesmärk on seadusliku kaubanduse hõlbustamine ja lihtsustamine ning tolliprotsesside täismahus elektroniseerimine.

Ettevõtjate seisukohalt tuleb arvestada, et LTS rajaneb usaldusväärse ja seaduskuuleka ettevõtja printsiibil ehk kõik lihtsustused ja soodustused on eelkõige ette nähtud ausale kliendile. Ausa kliendi all peetakse silmas isikut, kes vastab volitatud ettevõtjale ettenähtud nõuetele, mistõttu ettevõtte vastavusse viimine nimetatud nõuetega on kindlasti vaadeldav ajalise kuluna.

Infosüsteemide arendamise seisukohalt kavandab Eesti jätkata tänase praktikaga, kus riik pakub kõikidele tasuta kasutamiseks internetipõhiseid infosüsteeme. Uuendusena lisanduvad klientidele kasutamiseks uued üle-Euroopalised infosüsteemid, mida haldab Euroopa Komisjon.

Otsest fiskaalmõju ettevõtjale omab tollivõla tagamise metoodika ümberhindamine, sh 0-määraga tagatised. Detailsemad juhised tagatise valdkonna kohta on Maksu- ja Tolliametis väljatöötamisel ning sõltuvad paljuski siseriiklikke makse puudutavast regulatsioonist, mida LTS üldjuhul ei reguleeri.

Ettevõtjate ressursikulu suurenemine/vähenemine sõltub ettevõtte protsessidest ning ei ole seetõttu  prognoositav. Kindlasti tuleb arvestada sellega, et teatud ühiskonnakaitselised nõuded võivad formaalsusi muuta viisil, kus kohustused tekkivad ettevõtjal, kes täna tolliga ei suhtle või suureneb näiteks ettevõtjalt tollile esitatava informatsiooni andmemaht. Sama kehtib ka tavalise deklareerimise osas, kus teatud lihtsustused lisanduvad, kuid näiteks suulise deklareerimise võimalused vähenevad.

Ettevõtlusele on positiivse mõjuga tolliformaalsuste ühtlustamine kogu liidu tolliterritooriumil, mis aitab välistada ebatervet konkurentsi ning võimaldab ettevõtjatel kergemini oma teenuseid teistes liikmesriikides pakkuda.

Seisuga mai 2016

Kiireloomulised küsimused on oodatud e-posti aadressil ucc@emta.ee

 

07.09.2016