Sa oled siin

Kauba ladustamise siseriikliku õiguse muudatused

Järgnevalt esitame korduma kippuvate küsimuste loetelu rahandusministri 27.04.2004 määruse nr 100 muudatuste kohta (RM 29.03.2015 määrus nr 4 "Nõuded tollilaole, tolliterminalile ja hoiukohale, tollilao, tolliterminali ja hoiukoha pidamise loa väljastamise, loa kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise ning kauba hoidmise kord"). Dokumenti täiendatakse uute küsimuste tekkimisel.

1. Üldised küsimused
2. Territoorium, luba ja töökorraldus
3. Kaupade vastuvõtmine
4. Ladustamine
5. Ladustamisteade
6. Laoarvestus
7. Kaupade väljastamine

1. Üldised küsimused

Milline on uue määruse rakendamise ajakava?

Määrus jõustus mais 2015. Lisaks kehtestati teatud sätete jõustumisele üleminekuperiood kuni 31.12.2015. Üleminekuperiood antakse volitatud kaubasaaja loa taotlemisele, kehtivate lubade muutmisele, laoarvestuse jälgitavaks muutmisele ja aruannete esitamisele.

Mis juhtub hoiukohtadega?

Ajutine ladustamine hoiukohas on võimalik ka peale määruse jõustumist. Siiski muutuvad pikemas perspektiivis hoiukohad tavaliseks ajutise ladustamise kohaks ning ühtlustuvad nõuded tagatisele, laoarvestusele ja tööprotsessidele.

2. Territoorium, luba ja töökorraldus

Kas nõuded lao füüsilisele asukohale muutuvad?

Määruses muutub üldine tollilao, terminali ja hoiukoha definitsioon. Uue määruse kohaselt kaob nõue ruumide/territooriumi märgistusele ning konkreetsed nõuded lepitakse kokku loa menetlusprotsessis. Eelkõige lähtutakse järelevalvelistest nõuetest, mis peavad piisama kauba säilimise tagamiseks. Oluline on esitada tollile territooriumi, ehitiste, mahutite ja punkrilaeva omaniku kirjalik nõusolek, mis on kinnituseks, et ka rendipindade puhul on nende omanik teadlik planeeritavatest tegevustest ning arvestab rendilepingu lõppemisel, et tegemist on kohaga, mille osas kehtivad erinõuded (nt kaupade väljatoimetamisele).

Kas lao töökorraldus säilib?

Töökorraldust enam ette ei nähta, vajalikud andmed ja loa kasutamise tingimused märgitakse loal. Sama kehtib ka töökorralduse projektile, mis tuli esitada tollile loa taotlemisel. Kehtivad load täiendatakse tolli poolt hiljemalt 31.12.2015.

Kas loa taotlemisel esitatavate dokumentide osas on plaanitud muudatusi?

Olulisemaks muudatuseks on kaupade käitlemise kirjelduse esitamine (vt täpsemalt tolliladustamise juhendit). Kirjeldus hõlmab endas nii tänased laoarvestuse sise-eeskirjad, ladustamisvõimaluste kirjelduse kui töökorralduse projekti. Juba tegutsevad laod võivad dokumendi koostada uue määruse kehtima hakkamisel, kuid mitte hiljem, kui tekivad muudatused laoarvestuse sise-eeskirjades, ladustamisvõimaluste kirjelduses. Kõige hilisemalt vaadatakse kaupade käitlemise protsess ümber uue liidu tolliseadustiku kehtima hakkamisel.

Kas loaomanikul on seoses loa muutmisega lisakohustusi?

Loaomanikul on endiselt kohustus tolli teavitada kõikidest loaga ja taotluse juures esitatud dokumentidega seotud muudatustest. Varasema konkreetse tähtaja asemel kehtestatakse nõue teavitada tolli viivitamata, mis võimaldab paindlikkust olukordades, kus pikem etteteatamine ei ole võimalik. Teatud uutest õigusaktidest tulenevad lubade muutmised teostab toll, näiteks töökorralduse kaotamine.

Millised muudatused on loa kehtetuks tunnistamisel lao omaniku taotluse alusel?

Võrreldes varasemaga on laopidajal kohustus toimetada enne taotluse esitamist laost välja kogu liiduväline kaup. Väljatoimetamise all on vaadeldav ladustamise jätkamine teises laos kui ka deklareerimine muule tolliprotseduurile (nt vaba ringlus).

3. Kaupade vastuvõtmine

Mis muutub kaupade vastuvõtmisel transiidiprotseduurilt?
Kaupade vastuvõtmine transiidiprotseduurilt saab toimuda kohas, kus on võimalik teha kauba läbivaatust. Vastuvõtmine transiidiprotseduurilt mujal, kui sihttolliasutuses, saab toimuda ainult volitatud kaubasaaja heakskiidetud asukohas. Muudatus ei oma mõju kaupade vastuvõtmisele tollilattu üleandmisega protseduurile suunavast tolliasutusest, kus kaup suunatakse tolliladustamise protseduurile tolliasutuses. Laopidajad, kes soovivad pärast üleminekuperioodi kaupu lao territooriumil vastu võtta, kohustuvad taotlema Maksu- ja Tolliametilt luba volitatud kaubasaaja õiguse saamiseks.
Transiidi alustamisel on võimalik deklaratsiooni lahtrisse 53A märkida volitatud kaubasaaja number (sisestatakse EORI või Eesti äriregistri number). Samas saab volitatud kaubasaaja menetleda ka neid transiidideklaratsioone, kus lahter 53A on täitmata st veo alustamisel ei olnud informatsioon konkreetse volitatud kaubasaaja kohta teada. Kui lahter 53A on täidetud volitatud kaubasaaja infoga, siis deklaratsiooni lõpetamine teise volitatud kaubasaaja juures võimalik ei ole.
NB! Muudatus tähendab, et kaubad, mis esitatakse tolliasutuses, ei saa liikuda ajutise ladustamise kohta.
 
Milliseid toiminguid sisaldab kauba lattu vastuvõtmise protsess?
Vastuvõtmine hõlmab toiminguid alates kauba lattu saabumisest kuni laoarvestusse kandmiseni. Nimetatud perioodi jooksul peab toimuma ka kaupade kontroll, mille käigus tuvastatakse erisused saatedokumentidele märgitust.
 
Kas volitatud kaubasaaja peab heakskiidetud asukohas vastu võetud kauba ladustama?

Volitatud kaubasaaja ei pea ajutise ladustamise kohas või tollilaos asuvas heakskiidetud asukohas vastuvõetud kaupa ladustama. Volitatud kaubasaajal on võimalik valida kas kaubale rakendatakse tolliprotseduuri kaupa ladustamata või kaup ladustatakse (tolliladustamisel esitatakse tolliladustamise tollideklaratsioon ja kantakse kaup laoarvestusse, ajutisel ladustamisel kantakse kaup laoarvestusse) . Ajutise ladustamise korral märgitakse transiidile järgmiseks toiming laoarvestuskanne.

Mis aja jooksul peab volitatud kaubasaaja otsustama kauba ladustamise või tolliprotseduuri (nn „ratastel“ vormistuse) rakendamise vahel?

3 kalendripäeva jooksul.

Kas volitatud kaubasaaja asukohas on lubatud kauba ümberlaadimine ühelt transpordivahendilt teisele, kui kaupa ei ladustata?

Vajadusel on lubatud (näiteks segakoormad, raudteetranspordilt maanteetranspordile).

Kas kaupade kontroll lattu vastuvõtmisel on kohustuslik?

Õigusakt ei näe ette kaupade kohustuslikku kontrollimist nende vastuvõtmisel va aktsiisialused vedelikud, mida tuleb vastuvõtmisel kontrollida. Siiski tuleb arvestada, et taoliselt käitudes riskib isik puudujääkide korral tollivõla menetlusega. Kaupade ajutine ladustamine on võimaldatud eelkõige just eesmärgiga tuvastada tegelikud kaubakogused. Tolliladustamisele suunamisel deklareerib isik tollile detailsed andmed kauba kohta ning võtab seeläbi ka vastutuse andmete õigsuse eest.

Mida loetakse erinevusteks?

Erinevused määruse kontekstis ei ole ainult erinevused kauba koguse, vaid ka olemuse osas. Seega tuleb tolli teavitada nii erinevustest, mis on seotud pakkeüksuste, kaalu, pakendite arvu, kaubakoodi ja kirjeldusega. Maht- ja puistekaupade korral fikseeritakse kaupade vastuvõtmisel ka mõõtemääramatuse piirmäärades avastatud erinevused ning laoarvestusse märgitakse tegelik kogus.

Kuidas kajastada erinevused puiste- ja mahtkaupade korral?

Puiste- ja mahtkauba puhul loetakse  erinevuseks mõõtemääramatust ületava koguse tuvastamine. 
Kui puiste- ja mahtkaupade mõõtmisel tuvastatakse mõõteprotokolli alusel mõõtemääramatust ületav kogus (s.t kaupa on rohkem või vähem), teavitatakse sellest kohe tolli erinevuste kohta koostatud akti edastamisega. 
Erinevuste kohta koostatud akt on ühtlasi aluseks kas kauba tegeliku koguse laoarvestusse kandmiseks (s.o kauba ülejäägi korral) või siis laoarvestuse paranduskandeks (s.o kauba puudujäägi korral).
Kauba laoarvestusse kandmisel või laoarvestuse paranduskande tegemisel lähtutakse mõõteprotokollis fikseeritud kauba tegelikust kogusest. See tähendab, et mõõteprotokollis toodud mõõtemääramatusele vastavat kogust mõõdetud kogusest ei lahutata ega liideta sellele. 
Kauba puudujäägi tuvastamisel hindab maksuhaldur kao põhjendatust. Põhjendamata kauba puudujääk maksustatakse impordimaksudega.

Näide 1

Laoarvestuses märgitud kauba kogus: 100 ühikut
Mõõdetud kogus: 120 ühikut
Mõõtemääramatus: +/- 5 ühikut st mõõtmistulemus ületab mõõtemääramatust
Laoarvestusse kantav kogus (ülejääk): 20 ühikut

Seega laoarvestusse kantakse täiendavalt 20 ühikut.

Näide 2

Laoarvestuses märgitud kauba kogus: 100 ühikut
Mõõdetud kogus: 80 ühikut
Mõõtemääramatus: +/- 5 ühikut st mõõtmistulemus ületab mõõtemääramatust
Laoarvestus  muudetav kogus (puudujääk): 20 ühikut

Tehakse paranduskanne, laoarvestusse märgitud 100 ühikut asemel märgitakse 80 ühikut.

Kuidas teatatakse tollile kaupade vastuvõtmisel avastatud erinevustest?
Volitatud kaubasaaja: kui volitatud kaubasaaja on saanud NCTS süsteemi kaudu mahalaadimisloa, siis hiljemalt 3-ndal päeval mahalaadimisloa saamisest arvates esitab ta NCTS süsteemi "mahalaadimise märkused". Mahalaadimise märkused sisaldavad teavet, kas kaup oli "vastavuses" või fikseeriti "erinevused" ja järgmise toimingu andmeid (laoarvestuse kandenumber, tollideklaratsiooni number). Kui fikseeriti "erinevused", on kohustuslik üles laadida erinevuste akt!
Muu vastuvõtja: muul juhul teatatakse ajutise ladustamise korral erinevustest elektrooniliselt ladustamisteatega infosüsteemis TERM akti lisamisega. Tolliladustamisel tollideklaratsiooni esitamise järgselt tuvastatud erinevused fikseeritakse aktis, mis edastatakse tollile koos tollideklaratsiooni muutmise taotlusega.
Puudujääkide osas hindab toll, kas tollivõlg loetakse tekkinuks või mitte.
 
Millal esitatakse tollile kauba tollilattu vastuvõtmisel tolliladustamisele suunamise tollideklaratsioon?

1. Mere- ja õhutransport – koheselt pärast transpordivahendilt mahalaadimisloa saamist
2. Maantee- ja raudteetransport – volitatud saaja puhul pärast kaupade lattu paigutamist.
3. Kaupade üleandmisel protseduurile suunavast tolliasutusest kaupade tolliasutuses esitamise hetkel.

Milles seisneb erinevus kaupade vastuvõtmisel transiidiprotseduurilt (maantee, raudtee) tavalises tollilaos ja volitatud kaubasaaja tollilaos?
1. Kaubasaaja, kes soovib transiitvedu lõpetada tolliladustamisega (tollideklaratsioon IM7), kuid tolliladu ei ole volitatud kaubasaaja, esitab kauba ja transiidi saatedokumendi sihttolliasutuses. Kaupa saab tollilattu paigutada, sh maha laadida ja läbi vaadata alles pärast IM7 tollideklaratsiooni esitamist.
Tollideklaratsiooni esitamiseks on 2 varianti:
a) kui loapidaja omab luba kauba üleandmiseks protseduurile suunavast tolliasutusest tollilattu (tollilao loal kood 2), siis tollideklaratsioon IM7 esitatakse, kui kaubad asuvad tolliasutuses;
b) kui laopidajal ei ole õigust võtta kaupu vastu üleandmisega protseduurile suunavast tolliasutusest tollilattu või ta ta ei soovi seda õigust kasutada (kuna üleandmine on laopidaja vastutusel), aga ta on siiski nõus kaupu ladustama, siis tollideklaratsioon IM7 esitatakse koheselt, kui kaubad saabuvad pärast sihttolliasutuses veo saabumise fikseerimist tollilao territooriumile.
Vaadake ka internetis suunised kaubasaajatele, kes ei ole volitatud kaubasaajad ja saavad kaupa transiidiprotseduuri alusel. Punkti 2 järgi transiitveoga sihttolliasutusse saabunud kaup tuleb deklareerida järgmisele tolliprotseduurile viivitamata, kuid hiljemalt järgmise tööpäeva jooksul.
Mõlemal juhul teatatakse pärast IM7 tollideklaratsiooni esitamist kauba vastuvõtmisel tuvastatud erinevustest tollile aktiga, mis lisatakse IM7 muutmise taotlusele.

2. Kui tolliladu on volitatud kaubasaaja, siis transiitvedu lõpetatakse tollilaos. Selleks teatab volitatud kaubasaaja/laopidaja kauba saabumisest tolli NCTS süsteemi kaudu ja saab kauba mahalaadimiseks tollilt loa. Seejärel saab volitatud kaubasaaja ladustatavad kaubad maha laadida, läbi vaadata ja IM7 tollideklaratsioon esitatakse õigete andmetega hiljemalt 3 päeva jooksul mahalaadimisloa saamisest. IM7 tollideklaratsiooni number märgitakse transiitveo lõpetamisel NCTSis järgmise toimingu numbriks, erinevuste korral lisatakse NCTSi ka erinevuste akt.

Seega on oluline vahe tavalise tollilao ja volitatud kaubasaaja tollilao kauba vastuvõtmise protsessis. Tavalises tollilaos tuleb esitada tollideklaratsioon IM7 veoki tollilattu saabumisel (tollilattu üleandmise korral, kui veok on tolliasutuses) ja erinevuste korral tuleb taotleda deklaratsiooni muutmist. Volitatud kaubasaaja tollilaos saab esitada kohe õigete andmetega IM7 tollideklaratsiooni pärast kauba tollilattu paigutamist. Tavaline laopidaja peab tagama IM7 tollideklaratsiooni esitamise veoki tollilattu saabumisel, volitatud kaubasaajast laopidaja pärast kauba vastuvõtmist.
 

4. Ladustamine

Kas kaupade ladustamisele on põhimõttelisi muudatusi?

Suuri muudatusi ette nähtud ei ole. Laopidajal on tolli loal võimalus ladustada samal territooriumil/mahutis ajutisel ladustamisel-, tolliladustamisel olevaid ja liidu kaupu.

Kuidas käituda, kui ladustamise käigus avastatakse erinevusi lattu paigutatud ja tegelikult ladustatava kauba vahel?

Kui deklareeritud või ajutisele ladustamisele paigutatud kauba ja tegelikult ladustatava kauba koguste osas tuvastatakse koguse erinevused, esitab loa omanik loas määratud tolliasutusele akti, pärast mille aktsepteerimist tolli poolt korrigeeritakse laoarvestust. Tolliladustamisel tähendab see üldjuhul ka tollideklaratsiooni korrigeerimist. Erinevuste osas tollivõla tekkimine sõltub põhjustest, miks erinevused tekkinud. Ülejääkidele rakendatakse tollikäitlusviisi. Maht- ja puistekauba korral loetakse erinevuseks koguste, mis ületavad mõõtemääramatust, tuvastamist.

Kas ajutise ladustamise tähtaega saab pikendada?

Ajutise ladustamise tähtaja pikendamise kord muutub ning kaob kohustus esitada kirjalik taotlus paberkandjal. Ette nähakse ka võimalus pikendamise tingimustes kokku leppida loa menetlemisel. Viimane kehtib eelkõige volitatud ettevõtjate (AEO) suhtes.

5. Ladustamisteade

Millal ja kuidas tuleb esitada ladustamisteade?

Ladustamisteate esitamine on kohustuslik, kui kaup võetakse vastu õhu- või meretranspordivahendilt. Ladustamisteade esitatakse vahetult peale kaupade transpordivahendilt mahalaadimisloa saamist. SD puhul esitatakse ladustamisteade pärast kaupade saabumist ajutise ladustamise koha territooriumile. Ladustamisteade tuleb koostada eelnevast dokumendist – seega on oluline, et terminalipidajad teavitavad oma kliente ajutise ladustamise loa numbri märkimise kohustusest sisenemise ülddeklaratsioonile, manifestile või saabumisteatele. Kui eelnevast dokumendist ladustamisteate koostamine ei ole võimalik, täidetakse kõik ladustamisteate lahtrid manuaalselt terminali/hoiukohapidaja poolt. Eelnevale dokumendile märgitud andmetest üldisemate andmetega ladustamisteate esitamine on keelatud.

Kes on vabastatud ladustamisteate esitamisest?

Ladustamisteadet ei esita isikud, kes võtavad kaupa vastu volitatud kaubasaajana.

Kas ladustamisteadet on lubatud muuta ja tühistada?

Ladustamisteate muutmine ja tühistamine on keelatud. Kõik erinevused, mis kaupade vastuvõtmisel tuvastatakse, fikseeritakse aktis ning koostatud akt lisatakse ladustamisteate juurde. Kehtib põhimõte – kogu eelneval dokumendil märgitud info kantakse ladustamisteatele ning näiteks teatud saadetiste mittesaabumine, täpsem kaubakirjeldus jne fikseeritakse aktis. Ladustamisteatele ei kanta vaid kaupu, mis nende esitamise hetkel ehk saabumisel suunatakse järgmisele tollikäitlusviisile või tõendatakse koheselt nende liidu tollistaatust. Ladustamisteate tühistamiseks tuleb võtta ühendust tolliasutusega, kuhu ladustamisteade esitati.

Kas ajutise ladustamise ülddeklaratsiooni esitamine vabastab ladustamisteate esitamisest?

Ei vabasta, ajutise ladustamise ülddeklaratsioon on tollile infoks, et kaupu soovitakse ajutiselt ladustada. Kui ajutise ladustamise ülddeklaratsioon on esitamata, edastatakse vastav info tollile ladustamisteatega. Ladustamisteate esitamisest on vabastatud ainult volitatud kaubasaaja poolt vastuvõetud kaubad.

6. Laoarvestus

Millal tuleb kaubad laoarvestusse kanda?

Kaup kantakse laoarvestusse kohe pärast kauba tollilattu, tolliterminali või hoiukohta paigutamist. Paigutamine selles kontekstis tähendab kaupade mahalaadimist ja kontrolli, tolliladustamisel ka tollideklaratsiooni esitamist. Kannete tegemise detailne info lepitakse kokku loa menetlemise protsessis (laoarvestuse sise-eeskirjades, mis sisalduvad kaupade käitlemise kirjelduses).

Kelle poolt ja millal esitatakse tollile laoarvestuse aruanded?

Elektrooniliste aruannete esitamise kohustus kehtib kõikide laotüüpide puhul, sh hoiukohtade puhul, kellele antakse üleminekuperiood, mille jooksul nad peavad elektroonseid aruandeid esitama hakkama. Määrus fikseerib ka aruannete esitamise kuupäeva – iga kuu 15 kuupäev.

Mida tähendab laoarvestuskannete jälgitavuse tagamine?

Laoarvestus on tollijärelevalve seisukohalt oluline vahend, mistõttu peab olema tagatud selle usaldusväärsus. Jälgitavuse põhimõte on osa tollikontrollist, mille alusel saab võimalike laoarvestuslike ebakõlade puhul taastada kannete tegemise aeg ja järjekord. Kuna praegu ei ole kõigil laopidajatel muudatusi salvestav aruandesüsteem, siis antakse nõude täitmiseks üleminekuaeg.

Mida tähendab ajutisel ladustamisel saadetistepõhine laoarvestus?

Üldine esitatav nõue laoarvestusele on, et kaup tuleb arvele võtta võimalikult täpsete andmetega, mis kaupade tollile esitamise hetkel teada on. Kui olemasolev info on saadetise-põhine, aktsepteerib toll saadetise andmete kandmist laoarvestusse. Saadetise jagunemisel ladustamise ajal kantakse arvestusse täpsed andmed konkreetsete kaupade kohta (nt konsolideeritud saadetise üks osa deklareeritakse vabasse ringlusesse ja kaks kaupa jäävad ajutisele ladustamisele). Kui kogu saadetis deklareeritakse järgnevale tollikäitlusviisile samaaegselt, kantakse laoarvestusest maha kogu saadetis ning muid tollideklaratsiooni andmeid, kui selle number, laoarvestuses ei kajastata. Osalisel väljumisel kohustub laopidaja jätkama laoarvestust täpsusega, millega kaubad osaliselt välja deklareeriti. Sellist andmete täpsustumist ei loeta ladustamise käigus tekkinud erinevuseks.

Millal ja mis andmed tuleb kanda laoarvestusse kaupade väljumisel?

Kaupade väljastamisel märgitakse arvestusse järgmisele tollikäitlusviisile suunamise tollidokumendi number, senine nõue tollideklaratsiooni andmete lisamise osas muutub kehtetuks. Laoarvestuskanne tehakse kaupade laost väljastamisel. Kui väljastamine kestab rohkem kui 1 päeva, siis hiljemalt väljastamise lõpetamise päeval. Erikord kehtib kaupade osas, mis samal territooriumil toimuvale tolliprotseduurile suunatakse.

Milliseid laoarvestusse kantud dokumente tuleb laopidajal säilitada?

Laopidaja kohustub säilitama kõik dokumendid, mida ei ole tollile elektroonselt esitatud. Elektroonselt esitatud dokumendid on andmetöötlussüsteemidesse ICS, IMF, NCTS, ECS, OMF ja Complex esitatud dokumendid.

Kui transiidiprotseduurile järgneb kauba ajutine ladustamine, siis kas saadetistepõhise laoarvestuse korral võib NCTS-is märkida järgmiseks toiminguks laoarvestuse kandenumbri üldosa?
Kui saadetis koosneb erinevatest KN-rubriigi koodiga kaupadest, mis laoarvestuses kajastuvad nt 15-1, 15-2, 15-3 jne, siis NCTS-is piisab viitamisesest kandenumbri üldosale.
Kui saadetis koosneb erinevate ladustajate (saajate) erinevatest KN- rubriigi koodiga kaupadest, mis laoarvestuses kajastuvad nt 15-1 (saaja) -1 (kaup), 15-1-2, 15-2-1, 15-2-2, 15-2-3, siis NCTS-is piisab viitamisest kandenumbri üldosale.
 

7. Kaupade väljastamine

Mis märgitakse kauba ajutisele ladustamisele järgneval tollideklaratsioonil eelnevaks dokumendiks, kui ladustamisteadet ei esitata, s.t juhud, kus terminalipidaja võtab kaupu vastu volitatud kaubasaajana ja transiidiprotseduur lõpetatakse laoarvestuse kandega?
ÜTSRS lisade 37 ja 38 järgi märgitakse tollideklaratsiooni lahtrisse 40 ülddeklaratsiooni, eelneva deklaratsiooni või dokumendi andmed. Kuna laoarvestuskanne ei ole ükski neist, siis sellele ei viidata.


Täiendavalt tekkinud küsimused palume edastada e-posti aadressile ladu@emta.ee.

 

03.10.2016