Tolliagentuurid

Seisuga 01.05.2016

Otsene ja kaudne esindamine

Õiguslikud alused

Liidu tolliseadustiku (LTS) artiklis 170 nimetatud tingimustel võib tollideklaratsiooni esitada asjakohane isik ise või LTS artikli 18 kohaselt määrata tolliga suhtlemiseks oma esindaja, kes teeb tollieeskirjades ettenähtud toiminguid ja täidab tollieeskirjades ettenähtud formaalsusi.

Esindamine võib olla:

  • otsene  esindaja tegutseb teise isiku nimel ja tema eest, või
  • kaudne  esindaja tegutseb enda nimel, aga teise isiku eest.

Otsese esinduse korral võib esindajaks olla kestahes isik, kellele esindatav on oma volitusega andnud esindusõiguse, s.o õiguse tema nimel ja tema eest tollideklaratsioon esitada. Tollideklaratsiooni täitmisel otsese esinduse korral märgitakse kauba impordil lahtrisse 8 kaubasaaja ehk deklarandi (s.o esindatava) andmed ning lahtrisse 14 kood “2” ja esindaja andmed.

Tolliseaduse § 3 lõige 2 sätestab, et kaudse esindamise korral peab esindajal olema lisaks tolliagentuuri tegevusluba. Seega on kaudsel esindamisel esindaja staatus rangelt reguleeritud  selleks võib olla ainult tolliagentuur. Lisaks peab tolliagentuur omama tolliagendi tunnistusega töötajaid, kes tolliagentuuri nimel saavad tollideklaratsioone esitada. Kaudse esindamise korral märgitakse kauba impordil tollideklaratsiooni lahtrisse 8 kaubasaaja (s.o esindatava) andmed, kuid lahtrisse 14 kood “3” ja esindajana tolliagentuuri ehk deklarandi andmed. Lahtrisse 54G „Agendi number“ märgitakse  tolliagendile väljastatud tolliagendi tunnistuse number.

Vastutust tollideklaratsiooni esitamisel reguleerib lisaks tolliseadustiku artiklile 15 ka Eesti tolliseaduse § 38: “Deklarant, tema esindaja ning kaudse esindamise korral ka isik, kelle eest tollideklaratsioon esitati, vastutavad deklareeritud andmete täielikkuse ja õigsuse ning esitatud dokumentide autentsuse eest, samuti kauba tollideklaratsioonile vastavuse eest”. Seega vastutavad deklarant, tema esindaja ning kaudse esindamise korral ka kauba saaja/saatja, nii andmete ja dokumentide õigsuse kui ka kauba tollideklaratsioonile vastavuse eest.

Vastutust tollivõlast tuleneva maksusumma eest reguleerib LTS artikkel 77 sätestades, et kauba impordil tekkinud tollivõla korral on võlgnikuks deklarant ning kaudse esindamise korral on võlgnikuks nii deklarant kui ka isik, kelle eest tollideklaratsioon esitatakse. Seega otsese esindamise korral vastutab maksusumma tasumise eest ainult deklarant ehk kauba saaja.

Kuna kaudse esindamise korral vastutab tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest kaks erinevat isikut – deklarant (tolliagentuur) ja isik, kelle eest tollideklaratsioon esitati (kauba saaja) – on neil LTS artiklist 84 lähtuvalt solidaarvastutus. Teisisõnu – kui ühest tollivõlast tuleneva maksusumma eest vastutab mitu isikut, vastutavad nad selle eest solidaarselt.

Esindaja volitamine

Üldjuhul annab kauba saaja/saatja (juhatuse liige, kes on kantud B kaardile) esindajale volituse tollideklaratsioonide esitamiseks enda eest e-maksuametis/e-tollis elektrooniliselt. Erandiks on volitus tollideklaratsiooni esitamise ajal ka oma ettemaksukonto või tagatise kasutamiseks maksusumma tasumise edasilükkamisel. Nimetatud toiminguteks saab kauba saaja seaduslik esindaja volitust anda üksnes elektrooniliselt e-maksuametis/e-tollis või kirjalikult Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroos.

Kui volitus esindajana tegutsemiseks ei ole e-maksuametis/e-tollis elektrooniliselt registreeritud, võib toll alati nõuda tollivormistuse käigus, et esindaja oma volitusi tõendaks. Vastav tõendus võib sisalduda nii volikirjas kui ka vastavas kliendiga sõlmitud lepingus. Oluline on, et esindaja tõendaks oma õigust tegutseda esindajana kellegi teise eest.

Seda, kas tegemist on otsese või kaudse esindamisega, teatab esindaja tollideklaratsiooni lahtris 14. Kui hiljem selgub, et tegelikult esindajal puudub esindusõigus, vastutab sellest tollideklaratsioonist tulenevate kohustuste eest esindaja ainuisikuliselt.

Kauba saajal/saatjal (esindataval) on võimalik anda volitusi kolmes osas:

a) volitus tollideklaratsioonide esitamiseks – annab esindajale õiguse esitada tollideklaratsioone kauba saaja/saatja eest. Lisaks eeldab Maksu- ja Tolliamet, et kauba impordil on kaudse esindamise korral esindaja (tolliagentuur) teadlik oma kaasnevast (solidaarsest) finantsvastutusest.

Kui kauba saaja ei anna oma finantsvahendite (ettemaksukonto, tagatis) kasutamiseks täiendavaid volitusi, saab tollideklaratsioonil lahtrisse 48 tasumisviisiks märkida otsese esinduse korral ainult “2 – Esindaja maksab” ning tolliagentuur kaudse esindamise korral “2 – Esindaja maksab” või “0 – Esindaja tagab”.

NB! Otsese esindamise korral ei ole võimalik tollideklaratsiooni esitamisel lahtrisse 48 tasumisviisiks märkida „0 – Esindaja tagab“, kuna tollivõla tasumata jätmise korral puudub tollil alus tasumata maksusummat käendajalt sisse nõuda. Seda seetõttu, et tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest vastutab otsese esindamise korral üksnes deklarant ehk kauba saaja (LTS art 77 lg 3).

b) volitus ettemaksete kasutamiseks tollis – annab esindajale õiguse tollideklaratsioonil määratud maksusumma tasuda kauba saaja ettemaksukontolt. Õigust kasutatakse juhul, kui kauba saaja soovib impordimaksud tasuda enne kauba vabastamist (s.t tollideklaratsiooni lahtrisse 48 märgitakse tasumisviisiks “3 – Saaja või saatja maksab”).

NB! Seda volitust saab kasutada vaid siis, kui on olemas kehtiv volitus tollideklaratsioonide esitamiseks;

c) volitus tagatise kasutamiseks tolli toiminguteks – annab esindajale õiguse tollideklaratsioonil määratud maksusumma tasumise edasi lükata kauba saaja tagatist kasutades. Õigust kasutatakse juhul, kui kauba saaja soovib kasutada maksusumma tasumise tähtaja pikendamist (s.t tollideklaratsiooni lahtrisse 48 märgitakse tasumisviisiks “1 – Saaja või saatja tagab”).

NB! Seda volitust saab kasutada vaid siis, kui on olemas kehtiv volitus tollideklaratsioonide esitamiseks.

Kasulik teada

  1. Toll võimaldab otsese esinduse korral kasutada tasumisviisi „2 – Esindaja maksab“. Sel juhul peab kauba vabastamise hetkel olema tollideklaratsiooni tasumiseks vajalik maksusumma esindaja ettemaksukontol. Kasutades otsese esinduse korral tasumisviisi „2 – Esindaja maksab“, ei vastuta esindaja järelkandel tekkiva tollivõla tasumise eest ning tal puudub õigus ka järelkandel vabanenud tema poolt eelnevalt tasutud maksusumma tagasisaamiseks tolli käest. Otsesel esindajal ei ole õigust esitada pärast kauba vabastamist taotlust tollideklaratsiooni muutmiseks või tühistamiseks. Selline õigus on ainult deklarandil ehk antud juhul kauba saajal.
  2. Juhul, kui tekib vajadus tollideklaratsioonil andmete muutmiseks pärast kauba vabastamist, mille esindusviis on „otsene esindus“ ning tasumisviis „2 – Esindaja maksab“, tuleb alati parandustaotluses muuta tasumisviis „3 – Saaja või saatja maksab“. Sel juhul vabanevad järelkandega vähendatud maksusummad deklarandi ehk kauba saaja ettemaksukontole või tasutakse juurdemääramisele kuuluvad maksusummad deklarandi ehk kauba saaja ettemaksukontolt, kellel on õigus parandustaotluse esitamiseks. Juhul, kui esindaja soovib enda poolt tasutud maksusummad ise tagasi saada, peab ta suhtlema deklarandi ehk kauba saajaga otse.
  3. Kui toll järelkontrolli läbi viies tuvastab, et tollideklaratsioonil esitatud andmed on valed ning määrab maksuotsusega juurde tasumisele kuuluva summa, vastutab juurdemääratud summa tasumise eest deklarant. Kaudse esinduse korral ka kauba saaja. Otsese esinduse korral on esindaja solidaarselt vastutav juurdemääratud summa tasumise eest ainult juhul, kui toll on tuvastanud, et esindaja teadis või oleks pidanud teadma, et tollideklaratsioonil antud teave oli vale.
  4. Arvestuskanded tehakse selle isiku nimele, kes on tollideklaratsiooni lahtris 48 märgitud tasujaks. Juhul, kui tollideklaratsioonil on esindusviisiks „otsene esindus“ ning tasumisviisiks lahtris 48 on märgitud „2 – Esindaja maksab“, teostab süsteem arvestuskanded esindaja nimele.

Üldinfot tolliagentuuride kohta saab tolliinfost telefonil 880 0814.

Tolliagentuuride tegevuspiirkondade kohta saab infot tolliagentuuride kontaktisikutelt.

 

27.04.2016