Sa oled siin

Võlgade tasumise solidaarsus ning kolmanda isiku vastutus

Jagunemine, ühinemine, ümberkujundamine

Jagunemisel, ühinemisel või ümberkujundamisel osalevad äriühingud vastutavad ühingu kohustuste täitmisel võlausaldajate ees solidaarselt.

Maksukorralduse seadus § 35 sätestab, et kui seadusega on ette nähtud õigusjärgluse korras õiguste ja kohustuste üleminek ühelt isikult teisele, siis lähevad õigusjärglasele üle ka kõik maksukorralduse seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus.

Maksukorralduse seaduse § 31 lg-s1 nimetatud nõuded ja kohustused on järgnevad:

  1. maksumaksja kohustus tasuda maksusumma (maksukohustus);
  2. maksu kinnipidaja kohustus pidada kinni ja tasuda kinnipeetud maksusumma (kinnipidamiskohustus);
  3. isiku õigus saada tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma või muu enammakse vastavalt kõnesoleva seaduse §-le 33 (tagastusnõue);
  4. kolmanda isiku kohustus tasuda maksumaksja või maksu kinnipidaja maksuvõlg (vastutuskohustus);
  5. maksukohustuslase kohustus tasuda intress, sunniraha või asendustäitmise kulud (kõrvalkohustus).
 

Ettevõtte üleminek

Ettevõtte või selle osa omandi või valduse ülemineku korral lähevad ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osaga olemuslikult seotud nõuded ja kohustused üle omandajale või valduse saajale vastavalt võlaõigusseaduses sätestatule.

Ettevõte on asjade ja õiguste kogum, mis võimaldab ettevõtjal teenida tulu kogumi koostoimest. Ettevõtte puhul on tegemist varaga (sh immateriaalne), mis kogumis teostab ning täidab kindlat majandusliku eesmärki. Ettevõtte ülemineku tuvastamine eeldab selliste asjaolude tuvastamist, millest nähtuvalt on ettevõte algul ühe ettevõtja (füüsiline või juriidiline isik) ja seejärel teise ettevõtja valduses või omandis. Oluline on tuvastada funktsioneeriva üksuse/terviku üleminek, mis säilitab oma identiteedi ja võimaldab jätkata majanduslikku pea- või kõrvaltegevust.

Miks Maksu- ja Tolliamet tegeleb ettevõtte ülemineku tuvastamisega

Maksuvõlgade sissenõudmise vaatest tuvastab maksuhaldur ettevõtte ülemineku juhul, kui on kahtlus, et võlgu olev ettevõtja ei ole suuteline maksuvõlgu tasuma ning tema tegevus on seiskunud ja vara puudub. Samal hetkel on tuvastatav, et sarnane tegevus sama varakogumiga teenib majandusliku eesmärki uue ettevõtja omanduses või valduses, kuid võlausaldajaid nimetatust ei teavitata ning õigusi/kohustusi kandev ettevõte on ilma kaasnevate kohustusteta võõrandatud uuele omanikule. Sellest tulenevalt nõuab maksuhaldur maksuvõlgade tasumist juba uuelt kohustatud isikult.

Euroopa Liidu Nõukogu direktiivis 2001/23/EÜ, Euroopa Kohtus kui ka Eesti kohtupraktikas on toodud välja ettevõtte ülemineku võimalikud tunnusjooned. Riigikohtu halduskolleegiumi lahendi nr 3-3-1-6-12 punktides 10 ja 11 on käsitletud teemat järgmisena:

Ettevõtte ülemineku hindamisel arvestatavateks kriteeriumiteks võivad olla:

  1. ettevõtte tüüp;
  2. kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek;
  3. immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine;
  4. kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus;
  5. üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus;
  6. majandustegevuse jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg;
  7. nn väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline personali säilitamine;
  8. ettevõtja omandaja varasem tegevus;
  9. üleandja ja omandaja tegevuskoht, juhtorganite liikmete kattuvus.

Riigikohtu tsiviilkolleegium viitas tsiviilasjas 3-2-1-113-11 Euroopa Kohtu praktikale ja märkis, et Euroopa Liidu 12. märtsi 2001. a Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2001/23/EÜ "Ettevõtjate, ettevõtete või nende osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta" mõttes on üleminekuga tegemist juhul, kui üle läheb identiteeti säilitav majandusüksus, mis tähendab ressursside organiseeritud koondamist, mille eesmärk on majandustegevus põhi- või kõrvaltegevusena (direktiivi art 1 lg 1). Euroopa Kohus on selgitanud, et viidatud art 1 lg 1 punkte a) ja b) tuleb tõlgendada nii, et need on kohaldatavad ka olukorras, kus üleantud ettevõtja või ettevõtte osa ei säilita oma organisatsioonilist iseseisvust, tingimusel, et erinevate üleantud tootmiselementide vahel on säilinud funktsionaalne side, mis võimaldab omandajal neid elemente kasutada samasuguseks või analoogiliseks majandustegevuseks.

Lisainfo

Kohtulahendid:

 

Vastutusotsus

Vastutuskohustus on maksuõigussuhtest tulenev kohustuse liik, mille korral laieneb kolmanda isikuna käsitletavale äriühingu seaduslikule esindajale, tegevjuhile või vara valitsejale (vastutusotsuse adressaat) kohustus tasuda äriühingu maksuvõlg. Tegemist on aktsessoorse kohustusega ehk nimetatu eeldab äriühingu maksuvõla kehtivust (Riigikohtu halduskolleegiumi lahend nr 3-3-1-75-09). 

Vastutusmenetlus on üks maksuvõla sissenõudmise alaliik ning tegemist ei ole maksu määramisega. Vastutusmenetluse käigus teostatakse kolmanda isiku vastutuse aluseks olevate asjaolude analüüs, mille võimalikuks lõppresultaadiks on vastutusotsuse koostamine kohustatud uuele subjektile või vastutusmenetluse lõpetamine seoses aluste puudumisega.

Maksukorralduse seaduse § 96 lg st 1, § 40 lg st 1 ja § 8 lg st 1 tuleneb, et juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt maksuvõla sissenõudmisel on järgmised:

  1. juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi;
  2. rikutud on kohustust tagada maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine;
  3. kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg.

 

23.03.2016