Pakend

Pakendiaktsiisiga maksustamisele kuulub pakendiettevõtja poolt Eestis turule lastud kauba pakend – nii kauba müügipakend, rühmapakend kui ka veopakend.

Pakendiaktsiisimaksjaks on pakendiettevõtja – isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa.

Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel: toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid.

Pakendit liigitatakse otstarbe järgi järgmiselt:
1) müügipakend ehk esmane pakend – lõppkasutajale või tarbijale müügikohas üleandmiseks määratud müügiühiku osa. Müügipakendiks loetakse ka pakend, mis on mõeldud ühekordseks kasutamiseks ja müügikohas täitmiseks;
2) rühmapakend ehk teisene pakend – mõeldud teatud hulga müügiühikute rühmitamiseks müügikohas, sõltumata sellest, kas rühmapakend müüakse koos kaubaga lõppkasutajale või tarbijale või kasutatakse seda vaid kauba käsitsemise lihtsustamiseks, kauba kaitsmiseks või esitlemiseks, kusjuures rühmapakendit on võimalik eemaldada toote omadusi muutmata;
3) veopakend ehk kolmandane pakend – mõeldud teatud arvu müügiühikute või rühmapakendis kaupade käsitsemiseks ja veoks, et vältida veol kauba füüsilisi kahjustusi. Siia ei kuulu maantee-, raudtee-, mere- ja õhuveokonteinerid.

Pakendimaterjali liigid on klaas, plast, paber ja kartong, metall, puit ning muu materjal. Muu materjalina tuleb liigitada pakendimaterjalid, mida eespool esitatud loetelus ei ole välja toodud (nt tekstiil).

Pakend maksustatakse aktsiisiga juhul, kui see müüakse, vahetatakse, võõrandatakse tasuta või võetakse Eestis omatarbeks kasutusse. Pakendiaktsiisiga ei maksustata Eestist teise liikmesriiki toimetatud ja eksporditud kauba pakendit.

Eestis pakendatud kauba pakendilt maksab aktsiisi isik, kes laseb pakendatud kauba Eestis esmakordselt turule ning teeb selle levitamise või kasutamise jaoks kättesaadavaks.

Teisest Euroopa Liidu liikmesriigist soetatud kauba pakendilt maksab aktsiisi pakendi soetanud isik – isik, kes toimetab pakendatud kauba Eestisse teisest liikmeriigist ettevõtluse eesmärgil.

Imporditud kauba pakendilt maksab aktsiisi isik, kelle poolt või kelle eest deklareeritakse pakendatud kaup vabasse ringlusesse lubamise tolliprotseduurile Euroopa Liidu tolliseadustiku mõistes. Muudel juhtudel maksab sisseveetud kauba pakendi pealt aktsiisi isik, kellel tekib tollivõlg või kes kasutas pakendatud kaupa omatarbeks.

Pakendatud kauba turule laskmise all mõistetakse Eestis pakendatud oma kauba või sisseveetud pakendatud kauba esmakordset kättesaadavaks tegemist Eestis levitamise või kasutamise eesmärgil. Kui kaup pakendatakse ümber, siis ümberpakendatud kauba esmakordselt kättesaadavaks tegemist Eestis käsitatakse samuti pakendatud kauba turule laskmisena.

Pakendijäätmete taaskasutus on jäätmekäitlustoiming, millega pakendijäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või selle ettevalmistav tegevus. Pakendijäätmete taaskasutamine toimub pakendijäätmete ringlussevõtuna või energiakasutusena (taaskasutamine = ringlussevõtt + energiakasutus).

Pakendijäätmete ringlussevõtt on pakendijäätmetes sisalduva materjali töötlemine tootmisprotsessis, selleks et kasutada materjali kas esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, kuid välja arvatud energiakasutus (põletamine).

Pakendijäätmete energiakasutus on põletuskõlbliku pakendimaterjali kasutamine energia tootmiseks pakendijäätmete otsesel põletamisel eraldi või koos muude jäätmetega, kasutades ära tekkinud soojuse.

Pakendijäätmete taaskasutamise määr väljendab pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvude täitmist. Taaskasutamise määr arvutatakse taaskasutatud pakendijäätmete ning sama perioodi jooksul turule lastud kauba pakendi massi suhtarvuna, mis on väljendatud massiprotsentides. Turule lastud kauba pakendi massi hulka ei arvata Eestist välja viidud kauba pakendi massi ja kasutusele võetud tagastatud korduskasutuspakendi massi, kui need on pakendiettevõtja poolt dokumentaalselt tõendatavad. Taaskasutatud pakendijäätmete massi hulka arvatakse Eestis taaskasutatud ja taaskasutamiseks välja veetud pakendijäätmete mass.

Aktsiisist on täielikult vabastatud:

  1. pakend, millele on pakendiseadusega kehtestatud tagatisraha, välja arvatud metallist joogipakend, ja millest taaskasutatakse iga pakendimaterjali liigist vähemalt 85%;
  2. metallist joogipakend, millest taaskasutatakse vähemalt 50%;
  3. muu pakend, mida taaskasutatakse pakendiseaduse §-s 36 sätestatud määral.

Pakendiseaduse § 36 sätestab, et pakendiettevõtja peab alates 2009. aasta 1. jaanuarist taaskasutama pakendimaterjali liike kalendriaastas vähemalt järgmises ulatuses:
1) 70% klaasijäätmete kogumassist ringlussevõetuna;
2) 70% paberi- ja kartongijäätmete kogumassist, kusjuures 60% kogumassist ringlussevõetuna;
3) 60% metallijäätmete kogumassist ringlussevõetuna;
4) 55% plastijäätmete kogumassist, kusjuures 45% plastijäätmete kogumassist ringlussevõetuna ja 22,5% plastijäätmete kogumassist uuesti plastiks töödelduna;
5) 45% puidujäätmete kogumassist, kusjuures 20% kogumassist ringlussevõetuna.

Muu pakendi korral tuleb täieliku aktsiisivabastuse saamiseks pakendimaterjali kohta sätestatud taaskasutamise ja ringlussevõtu protsendid arvestada kogumassist ja täita ettenähtud määral.

Maksustamisel lähtutakse taaskasutuse tulemusest.

Pakendi maksustamisel aktsiisiga lähtutakse eelkõige tegelikust taaskasutuse tulemusest. Aktsiisimaksja, kes ei ole täitnud taaskasutamise määra, maksab aktsiisi määrast puudu jääva pakendikoguse eest.

Aktsiisivabastuse saamiseks tuleb pakendi taaskasutamise määrad täita maksustamisperioodi jooksul ja üldjuhul on maksustamisperioodiks kvartal.

Näiteid taaskasutamise ja pakendiaktsiisi arvutamisest

1. Ettevõtja laseb I kvartalis turule kauba kartongpakendis. Ta ei tegele oma kauba pakendi ja pakendijäätmete kogumise ega taaskasutamisega.

See tähendab, et ettevõtjal tekkib I kvartalis turule lastud kartongpakendi kogumassilt pakendiaktsiisi maksmise kohustus 70% turule lastud pakendi koguse eest (70% turule lastud paberi- ja kartongjäätmete kogumassist on kohustus taaskasutada).

2. Ettevõtja, kes on nõutud 70% paberi- ja kartongijäätmete kogumassist taaskasutanud 65% ja seejuures on kogumassist ringlussevõetuna 60% asemel ringlussevõtnud 50%, tasub pakendiaktsiisi ringlussevõtmata jäänud 10% pakendi paberi- ja kartongijäätmete koguse eest. 
Energiakasutus on täidetud, sest nõutud 10% (70%–60%, s.o kogumassi määra ja ringlussevõtu määra vahe) on täidetud. Taaskasutanud 65% kogumassist, millest 50% on ringlusesse võetud, on energiakasutus seega 15% (65%–50%).

Toodud näite põhjal tuleb ringlussevõtmata 10% paberi- ja kartongijäätmete koguse eest tasuda aktsiisi.

3. Plasti puhul on taaskasutusele ringlussevõtul kaks lävendit: 45% ja 22,5%. See tähendab, et vähemalt 22,5% tuleb ringlusse võtta selliselt, et plastist pakendijäätmed töödeldakse uuesti plastiks. See osa, mis jääb 45% ja 22,5% vahele võib olla ringlussevõetud ka muul viisil, nt plastist õli tootmisena. Kuid kui 45% plastist pakendijäätmete kogumassist on näiteks ringlussevõetud graanuliteks töödelduna, siis on ringlussevõtu protsendid täidetud.

Kui näiteks 35% plastijäätmete kogumassist on taaskasutatud ja sellest 15% on energiakasutus, 10% on ringlussevõtt materjalina ja 10 % on muul viisil ringlussevõtt, näiteks õli tootmine, siis peab maksma aktsiisi kokku 25% plastjäätmete eest.
Arvutuskäik järgmine: ringlussevõtt materjalina on täitmata 12,5% (22,5%–10%) ja samuti ringlussevõtu muu viis täitmata 12,5% (22,5%–10%).
Energiakasutus täidetud s.t. taaskasutanud 15%, nõutud aga 10% (55%–45%, s.o kogumassi määra ja ringlussevõtu määra vahe).

Toodud näites peab maksma aktsiisi 25% (12,5%+12,5%) plastijäätmete koguse eest.

Leevendus ettevõtjale, kelle poolt turule lastava kauba pakendi kogused on väiksed

Pakendiseadusega on leevendatud pakendiettevõtjatele, kelle turule lastava kauba pakendi kogused on väiksed, esitatavaid nõudeid ning sama põhimõte on sätestatud ka pakendiaktsiisi seaduses.

Pakendiaktsiisi seaduse § 8 lõiget 2 on täiendatud punktiga 5, mille kohaselt on aktsiisist vabastatud Eestis turule lastud kauba, teisest liikmesriigist soetatud ja imporditud kauba plastist pakend massiga alla 25 kilogrammi kvartalis ja kauba muust materjalist pakend massiga alla 50 kilogrammi kvartalis.

Kohustuste üleandmine taaskasutusorganisatsioonile

Kui aktsiisimaksja on oma kohustused üle andnud pakendiettevõtjate asutatud ja keskkonnaministri akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonile, on aktsiisiga maksustamise ja arvestuse perioodiks kalendriaasta.

Vastavalt pakendiaktsiisi seaduse §-le 11¹ on aktsiisimaksjal võimalus pakendiaktsiisi seadusega sätestatud kohustused kirjaliku lepinguga üle anda keskkonnaministri akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonile. 
Kohustused annab aktsiisimaksja taaskasutusorganisatsioonile üle kirjalikus lepingus fikseeritud kuupäeval. Aktsiisimaksja ei saa tagasiulatuvalt üle anda selliseid kohustusi lepingu sõlmimisele eelnenud perioodi eest, mille täitmise tähtaeg on möödas, sõltumata sellest, kas pooled on lepingust tulenevad kohustused täitnud.
Taaskasutusorganisatsioon korraldab temaga lepingu sõlminud aktsiisimaksjate eest nende poolt Eesti turule lastud kaupade pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtu ja taaskasutamise vastavalt seaduses kehtestatud taaskasutamise määradele. Selleks esitavad aktsiisimaksjad taaskasutusorganisatsioonile vajalikud andmed ja organisatsioon esitab aktsiisimaksja eest asjakohastele ametkondadele pakendi kasutusega seotud andmed.

Aktsiisimaksja, kes ei ole kohustusi üle andnud keskkonnaministri akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonile, on kohustatud pidama kvartalite lõikes Eestis turule lastud kauba pakendite, imporditud ja teisest liikmesriigist soetatud kauba pakendite müümise, tasuta võõrandamise, vahetamise ja omatarbeks kasutusse võtmise arvestust pakendi massi ja pakendimaterjali liikide lõikes. Samuti on aktsiisimaksja kohustatud pidama kvartalite lõikes arvestust pakendi taaskasutamise kohta.
Pakendiaktsiisi maksukohustuse tekkimisel peab aktsiisimaksja Maksu- ja Tolliametile esitama maksustamisperioodi kohta aktsiisideklaratsiooni maksustamisperioodile järgneva kuu 15. päevaks.

Pakendiaktsiisi määrad pakendi koguse kohta

Maksustatav pakend

Aktsiisimäär eurodes kg kohta

1) klaas

0,6

2) plastik

2,5

3) metall

2,5

4) paber ja kartong, kaasa arvatud kihiline kartong

1,2

5) puit

1,2

 

 

Pakendi aktsiisideklaratsiooni vorm ja selle täitmise juhised

Rahandusministri 12. märtsi 2009. aasta määrusega nr 20 on kehtestatud pakendi aktsiisideklaratsiooni vorm ja vormi täitmise juhised. Vormil deklareeritakse maksustamisele kuuluvat pakendi kogust ja maksusummat alates 2009. aastast. 2009. aastast ei eristata enam aktsiisiga maksustamisel pakendimassi pakendiliigi järgi ning maksuobjektiks on nii müügipakend, rühmapakend kui ka veopakend.

Valdkonna spetsialisti kontaktid

Hille Reinhold
Maksu- ja Tolliamet, maksude osakond
Kontakttelefon: 676 2219
E-post: hille.reinhold@emta.ee

 

 

26.02.2016