Vabatsoon ja vabaladu
Kauba paigutamine vabatsooni või vabalattu võimaldab:
- lükata edasi impordimaksude tasumist;
- lükata edasi kaubanduspoliitiliste meetmete rakendamist (nt impordi litsentsid) kuni kauba vabasse ringlusse lubamiseni või mõnele muule tolliprotseduurile suunamiseni;
- ladustada Eestit transiidina läbivaid ühenduseväliseid kaupu (vältides maksude tasumist ning kaubanduspoliitiliste meetmete rakendamist);
- rakendada eksporditoetuste alla kuuluva ühenduse kauba suhtes selle vabatsooni toimetamisest tulenevalt kauba ekspordi tolliprotseduuriga kaasnevaid meetmeid (nt eksporditoetuste väljamaksmine).
Vabatsoonid ja -laod on ühenduse tolliterritooriumi osad või tolliterritooriumil asetsevad rajatised, mis on ülejäänud tolliterritooriumist eraldatud ja kus:
- ühendusevälist kaupa loetakse imporditollimaksude ja kaubanduspoliitiliste impordimeetmete kohaldamisel väljaspool ühenduse tolliterritooriumi olevaks, kui see kaup ei ole lubatud vabasse ringlusse, suunatud mõnele muule tolliprotseduurile ega kasutatud või tarbitud muudel kui tollialaste õigusaktidega ettenähtud tingimustel;
- ühenduse kauba suhtes võib selle vabatsooni või -lattu paigutamise tõttu rakendada meetmeid, mida tavaliselt rakendatakse kauba ekspordil, juhul kui see on konkreetseid valdkondi reguleerivate ühenduse õigusaktidega ette nähtud.
Vabatsooni loomiseks ja vabalao asutamiseks esitab huvitatud isik taotluse Maksu- ja Tolliametile. Vabatsoon luuakse ja vabaladu asutatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega ettepaneku alusel, mille Maksu- ja Tolliamet on edastanud Rahandusministeeriumile. Vabatsoon luuakse ja vabaladu asutatakse tähtajaliselt.
Euroopa Liidus võib luua kahte tüüpi vabatsoone:
- I kontrollitüüpi vabatsoon, mille aluseks on püsiva piirde olemasolu;
- II kontrollitüüpi vabatsoon, mille aluseks on tolliformaalsuste täitmine vastavalt tolliladustamise tolliprotseduuri nõuetele.
| I kontrollitüüp | II kontrollitüüp |
| üldjuhul vabatsooni toimetatud kauba kohta ei pea tollideklaratsiooni esitama, vaid kaup kantakse üksnes laoarvestusse | andmed kauba kohta esitatakse tollile tollideklaratsioonil |
| vabatsoonist kauba väljatoimetamisel mujale ühenduse territooriumile tuleb iga kord tõendada tollile, kas kaubal on ühenduse staatus või tuleb teostada mitteühenduse kaubale ettenähtud tolliformaalsused | kauba staatust tõendavaid dokumente kasutatakse vajadusel |
| vabatsoon tuleb ümbritseda püsiva piirdega, mis peab vastama tollieeskirjades kehtestatud nõuetele (nt olema vähemalt 2 m kõrge, täies pikkuses ligipääsetav ja valgustatud jne) | vabatsooni kauba ladustamiskohad peavad vastama tolliladude suhtes kehtivatele nõuetele |
| vabatsoonis tegutsevatelt isikult üldjuhul tagatist ei nõuta | vabatsoonis tegutsevatelt isikutelt nõutakse üldjuhul tagatist |
| toll teostab tollikontrolli vabatsooni piiril, sisse- ja väljapääsudel ning ka vabatsooni sees | tollikontroll põhineb laoarvestuse kontrollil |
| toll on ööpäevaringselt kohal | tolli kohalolek ei ole vajalik |
| I kontrollitüüpi vabatsoon ei saa olla regulaarsete laevaliinide lähte- ja sihtpunktiks | randuda võivad ühenduse tolliterritooriumil regulaarreise tegevad laevad |
Vabatsoonis tegutsemiseks peab isikul olema tegutsemise luba tööstus-, kaubandus- või teenindustegevuse teostamiseks. Tegutsemise loa saamiseks esitab isik kirjaliku taotluse tolliinspektuurile, kelle piirkonnas vabatsoon või vabaladu asub.
Vabatsooni või -lattu võib paigutada nii ühenduse kui ka ühendusevälist kaupa. Toll võib nõuda, et ohtlik või muu kaup, mis nõuab eritingimusi, paigutataks kohta, mis on spetsiaalselt selleks mõeldud ja vastavalt varustatud. Ühenduse kauba ja ühendusevälise kauba koosladustamiseks peab olema tolli luba.
Kauba hoidmine vabatsoonides või -ladudes ei ole ajaliselt piiratud. Konkreetsed kauba hoidmise tähtajad võib määrata ühise põllumajanduspoliitika alla kuuluvate kaupade puhul.
Isik, kelle kaupa tegutsemise loa omaniku valduses olevas ehitises või muus kauba hoidmiseks või ladustamiseks ettenähtud kohas hoitakse, ei pea selliseks tegevuseks tollilt eraldi luba taotlema.
Ühenduse ja ühendusevälise kauba võõrandamisest vabatsoonis tekib nullmääraga maksustav käive.
0% käibemaksumäära rakendatakse:
- vabatsoonis või vabalaos olevale ühendusevälisele kaubale (ühenduse tolliseadustiku tähenduses), kui seda kaupa ei ole suunatud ühelegi tolliprotseduurile ning seda ei ole tarbitud ega kasutatud muudel kui tollieeskirjades ettenähtud juhtudel;
- ekspordi eesmärgil vabatsooni või vabalattu toimetatavale ühenduse kaubale ja vabatsoonis või vabalaos olevale ühenduse kaubale, mis eksporditakse 15 päeva jooksul vabatsooni või vabalattu toimetamisest.
Eestis on kolm vabatsooni: Muuga sadama, Sillamäe ja Valga vabatsoon.
Tollikäitlusviisi kauba paigutamine vabatsooni või vabalattu rakendamisel on aluseks järgmised õigusaktid ja juhendid:
- EL tolliseadustik (EMÜ nr 2913/92) art 1-17,37,38,58,105,109,166-181;
- EL tolliseadustiku rakendussätted (EMÜ nr 2454/93) art 799 814;
- Tolliseadus (RT I 2004, 28, 188);
- Rahandusministri 23.04.04. a määrus nr 92 Täiendavad juhised vabatsoonis ja vabalaos tegutsemiseks ning tegutsemisloa väljastamise, loa kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord
- I kontrollitüüpi vabatsooni tegutsemise põhimõtted ja töökorraldus (seisuga 04.12.2009)
- Vabariigi Valitsuse 10.09.04.a korraldus nr 708-k Muuga sadama vabatsoon
- Vabariigi Valitsuse 10.09.04.a korraldus nr 709-k Sillamäe vabatsoon
- Vabariigi Valitsuse 10.09.04.a korraldus nr 710-k Valga vabatsoon
Inna Hendla
676 2253
inna.hendla
emta.ee