Selle aasta esimeses kvartalis töötajatele tehtud väljamaksete summa oli kokku ligi 1,3 miljardit (1 274 242 320) eurot ja seda maksti 533 570 inimesele.

I kvartali mediaanväljamakse oli 634 eurot kuus (kokku 1902 eurot kvartalis). See tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.

2012. aasta I kvartalis tehti väljamakseid kokku 527 599 inimesele ja väljamaksete summa oli kokku 1 198 115 133 eurot. Mediaanväljamakse oli 2012. aasta I kvartalis 600 eurot kuus.

2012. aasta kohta tervikuna oli väljamaksete summa üle 5,1 miljardi (5 106 319 429) euro ja seda maksti 626 344 inimesele. Kuu keskmine brutoväljamakse 2012. aasta kohta oli 680 eurot ja mediaanväljamakse ligi 535 eurot (kokku 6419 eurot aastas).

Maksu- ja tolliameti (MTA) kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodiga 01. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Oluline on tähele panna, et statistikaameti (SA) ja MTA andmed väljamaksete kohta ei ole võrreldavad. Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised:

1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.

2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.

3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga.
MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 01), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.

Kaia-Liisa Kallas
pressiesindaja

24. mai 2013

Aprillis viisid maksu- ja tolliameti tollikontrolli üksused Eesti piiridel läbi 2080 kontrolli, millest 834 olid tulemuslikud.

Erinevaid tubaka- ja alkoholikäitlejaid kontrolliti kokku 59 korral, rikkumisi leiti 23 juhul. Aprillis peeti kinni 2 468 790 sigaretti ja 233,7 liitrit kütust. Alkoholi peeti kinni absoluutarvestuses 605,2 liitrit.

Kontrolliti 13 kütusekäitlejat (sh tanklad). Dokumentidega seotud rikkumisi ja mittevastavat kütust ei avastatud.

Keeldude ja piirangutega seotud juhtumeid oli 177. Intellektuaalset omandit rikkuvat kaupa avastati 540 ühikut. Narkootilisi aineid peeti kinni 18 grammi.

Maanteedel oli kokku 2 kontrolli, mille ajal avastati 2 rikkumist.


Mõned juhtumid:

Narva maantee piiripunkti tollitöötajad avastasid 2. aprillil liinibussi kontrollil 16 200 Venemaa maksumärkidega sigaretti. Sigaretid leiti juhi istme taga asuvast peidikust.

Järgmisel päeval leidsid Põhja liikuvkontrollitalituse ametnikud Tallinnas asuvast ühe inimese eramust ja sõidukitest ca 100 liitrit piirituselõhnalist vedelikku ja 2380 Valgevene maksumärkidega sigaretti.

11. aprillil jättis Moskvast saabunud reisija Tallinna lennujaamas deklareerimata kaasas olnud sularaha summas 11 735 eurot. Iga Euroopa Liitu sisenev või lahkuv reisija, kellel on kaasas 10 000 euro väärtuses või rohkem sularaha, peab tollile esitama sellekohase deklaratsiooni.

Päev hiljem avastasid Luhamaa piiripunkti tollitöötajad Venemaalt Eestisse sisenenud sõiduauto kontrollimisel pagasiruumist kütuseveoks ümberehitatud gaasiballooni 150 liitri bensiiniga.

Narva maantee piiripunkti tollitöötajad leidsid 21. aprillil sõidukisse ehitatud peidikust 49 180 deklareerimata sigaretti.

24. aprillil avastasid Põhja liikuvkontrollitalituse ametnikud Maardust ca 62 liitrit alkoholilõhnalist vedelikku, 80 liitrit meskit ja puskariaparaadi.

Narva maantee piiripunkti tollitöötajad leidsid 29. aprillil veoki kabiinist 20 600 Venemaa maksumärkidega sigaretti. Veel avastati kabiini alumistest panipaikadest 33 liitrit deklareerimata diislikütust ja 11 liitrit deklareerimata bensiini.


Juba kajastatud juhtumid aprillis:
Teate lõppu on lisatud aprilli suuremad avastused, mille kohta oleme juba teinud eraldi teavituse.

MTA töötajad avastasid 3. aprillil Tapalt üle 300 000 salasigareti. (http://www.emta.ee/index.php?id=34133)

MTA töötajad avastasid 4. aprillil vagunist ligi 1,9 miljonit salasigaretti. (http://www.emta.ee/index.php?id=34150)
 

Aprillis laekus varasemast tunduvalt rohkem vihjeid salasigareti müüjate kohta. MTA ootab jätkuvalt vihjeid salakauba kohta telefonile 800 4444 või e-posti aadressile vihje@emta.ee.

Kaia-Liisa Kallas
pressiesindaja

23. mai 2013

Maksu- ja tolliameti töötajad pidasid eelmisel nädalal Valgas sõidukeid kontrollides kinni Saksamaa Liitvabariigi numbrimärke kandnud kaubiku, mille kontrollimisel leiti kokku 14,23 kg erinevaid narkootikume.

Eelmise nädala ühel varahommikul sisenes läbi Valga piiripunkti Eestisse sõiduk Citroën, mis suunati tollikontrolliks Luhamaa tollipunkti. Sõiduki läbivaatusel avastati auto kaubaruumi põranda sisse ehitatud peidik, mis sisaldas suures koguses erinevaid narkootilisi ained – marihuaanat, hašišit ja kokaiini.

Uurimisosakonna narkotalituse juhataja Urmet Tambre sõnul on tegemist ühe viimase aja suurema narkootikumide avastusega Eesti lõunapiiril. „Tabasime sõiduki, mis oli kohandatud narkootiliste ainete vedamiseks Lääne-Euroopast Eestisse. Narkootikumid olid mõeldud Eesti turul realiseerimiseks ja selle koguse mitte jõudmine Eestisse on ameti töötajate järjepideva töö tulemus võitluses narkootiliste ainete salakaubavedajatega," märkis Tambre.

Narkootikumid võeti ära ja juhtumi osas alustati kriminaalmenetlust. Kriminaalmenetluse kohtueelset uurimist juhib riigiprokuratuur ning viib läbi maksu- ja tolliamet
Maksu- ja tolliamet ootab vihjeid narkootikumide ja salakauba kohta telefonile 800 4444 või e-posti aadressile vihje@emta.ee.

Kaia-Liisa Kallas
maksu- ja tolliameti pressiesindaja

Carol Merzin
riigiprokuratuuri pressinõunik

22. mai 2013

Alates eelmise nädala lõpust saavad maksumaksjad ise e-maksuametis/e-tollis koostada maksuvőla puudumise tőendi, maksuvőla tőendi vői saldoteatise.

Tőendeid saab koostada andmete kohta alates 1. veebruarist 2006. Tőendid on vőimalik varustada maksu- ja tolliameti digitempliga, salvestada ddoci vormingus ning saata samalt lehelt e-kirjaga vajalikule adressaadile. Digitempel tagab dokumentide autentsuse ja sellise templiga varustatud tőendid registreeritakse maksu- ja tolliameti infosüsteemis.

Teenindusosakonna juhataja Rivo Reitmanni sõnul oli varem maksuvõla puudumise tõendi saamiseks vaja pöörduda teenindusbüroosse, nüüd aga saab selle lihtsalt kätte e-maksuametist/e-tollist. „Seni väljastasid teenindusbürood aastas umbes 26 000 tõendit, mida nüüd saab maksumaksja ise teha sekunditega. Püüame klientide vajadusi jälgides oma teenuseid pidevalt edasi arendada ja lihtsustada, et riigiga suhtlemine oleks mugav ja kiire,“ lisas Reitmann.

Tõendeid saab koostada e-maksuametis/e-tollis, valides pärast sisse logimist nõuete ja kohustuste menüüst rubriigi „Tõendid". Kõiki koostatud tőendeid saab salvestada ka oma arvutisse htmli, pdfi ja ddoci vormingus.

Kaia-Liisa Kallas
pressiesindaja

20. mai 2013

Politsei- ja piirivalveamet ning maksu- ja tolliamet on valmis piiriületajate arvu kasvuks Venemaa suunal seoses pika pühadeperioodi lõppemisega sel nädalavahetusel.

„Piiriületuse sujuvaks tagamiseks idapiiril on piirivalve poolt tehtud vajalikud teenistusalased ümberkorraldused ja rakendatud lisaisikkoosseisu," ütles PPA piirivalveosakonna piiriturvalisuse büroo juht Priit Järvpõld.

„Samas ei ole võimalik järjekordi täielikult ära hoida, sest piirikontrolli protsess võtab oma aja ja näiteks Narva suunal ei võimaldada juba infrastruktuur rohkem kontrollikohti juurde luua. Seetõttu palume piiriületajatel varuda tavapärasest rohkem aega piiri ületamiseks. Võrreldes Narva suunaga on Koidula ja Luhamaa piiripunktides vähem piiriületajaid ja seega on ka piiriületusele kuluv ooteaeg lühem. Samuti soovitame inimestel kasutada elektroonilise piirijärjekorra broneerimise keskkonda (www.estonianborder.eu), et tutvuda järjekordade pikkuste ja ooteajaga ning võimalusel broneerida endile seal järjekorra aeg."

MTA piirikontrollivaldkonna juht Ants Kutti märkis, et seoses pühade lõppemisega naasevad paljud Eestisse tulnud Vene turistid sel nädalavahetusel Venemaale ning sellega seoses on piiripunktides oodata ka tavapärasest suuremat koormust.

„Arvestame piiriületajate arvu suurenemisega nii Narva, Koidula kui ka Luhamaa piiripunktides ja planeerime vastavalt ka oma ressursse, seega peaks tollivormistus igati sujuvalt toimima. Küll aga tuleb piiriületajatel just Venemaa suunal arvestada, et seoses pühade lõppemisega võivad ka piirijärjekorrad ajutiselt sel nädalavahetusel tavapärasest pikemad olla,“ ütles Kutti.

Kaia-Liisa Kallas
maksu- ja tolliameti pressiesindaja

Urmo Kohv
politsei- ja piirivalveameti kommunikatsioonibüroo

10. mai 2013

Sel aastal on maksu- ja tolliamet teinud pankrotihoiatuse 93 äriühingule, kohtusse on esitatud avaldused kuue äriühingu pankroti väljakuulutamiseks.

MTA tulude osakonna juhataja Triin Raaperi sõnul on amet sel aastal erilise tähelepanu alla võtnud korduvalt võlas olevate äriühingute mahajätjad ja äriühingud, mis küll tegutsevad, kuid jätavad süstemaatiliselt oma maksukohustused täitmata.

„Sel aastal on meilt pankrotihoiatuse saanud 93 äriühingut kokku maksuvõlaga 11,4 miljonit eurot. Selle tulemusena on laekunud ligikaudu 430 000 eurot, lisaks on mitmed hoiatuse saanud isikud alustanud läbirääkimisi maksuvõla tasumise ajatamiseks,“ ütles Raaper.

Selliseid isikuid, kes on vähemalt kolmes äriühingus enda juhatuse liikmeks oleku ajal tekitanud maksuvõlga 5000 eurot või üle selle, oli aprilli alguse seisuga ligikaudu 1300. Need isikud on viimastel andmetel seotud 1573 ettevõttega, mille maksuvõlg kuu alguse seisuga oli kokku 69,4 miljonit eurot, mis moodustab kogu maksuvõlast 20%.

Käesoleva aasta esimese nelja kuuga on MTA esitanud kohtusse avaldused kuue äriühingu pankroti väljakuulutamiseks. Tegemist on ettevõtetega, kes pikema perioodi vältel on deklareerinud maksukohustusi, millele aga tasumist järgnenud ei ole. Ühiseks jooneks nende äriühingute igapäevases majandustegevuses on erinevate teenuste ja tööjõu rendi teenuse osutamine.

Pankrotiavalduste esitamise peamiseks eesmärgiks on äriühingute maksuvõla kasvu peatamine. Juhul, kui pankrotimenetluses kogutud tõendite alusel selgub juhatuse liikme süüline tegevus ettevõtte maksejõuetuse tekitamisel või tahtlik maksude tasumisest kõrvale hiilimine, on võimalik koostada juhatuse liikmele hiljem ka vastutusotsus või esitada kuriteokaebus prokuratuurile.

MTA tulude osakonna erimenetluse talituse peajurist Terje Kriiseman märkis, et praegu valitseb Eesti ärikeskkonnas olukord, kus võlgnikud on paremas positsioonis kui võlausaldajad.

„Kui võlausaldaja tahab pahatahtliku võlgniku tegevuse lõpetada, siis tuleb võlausaldajal teha täiendavaid väljaminekuid suurusjärgus 7000 kuni 10 000 eurot. Nende kulutuste ja võla mingigi osa tagasisaamine võlgnikult on aga probleemne ning väga ajamahukas,“ selgitas Kriiseman.

Näiteks ühel äriühingul, mille osas on MTA kohtule pankrotiavalduse esitanud, on maksuvõlg tekkinud juba 2009. aastal. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud äriregistrile 2010. aasta kohta. Maksuhaldurile teadaolevate andmete kohaselt ületas töötajatele väljamakstav töötasufond koos maksudega igas kuus käivet ligi 40 000 euro võrra.

Teise äriühingu ligi miljoni krooni suurune maksuvõlg on tekkinud 2011. aastal. Äriühingu tegevusaladeks on tekstiil- ja karusnahatoodete pesu ja keemiline puhastus, raamatupidamine ning maksualane nõustamine. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud äriregistrile 2009. aasta kohta.

Aprillikuu alguse seisuga on maksuvõlglasi 43 719 ja maksuvõlg on 339,3 miljonit eurot, olles samal tasemel kui 2009. aasta kevadel.

Kaia-Liisa Kallas
pressiesindaja

29. aprill 2013

Maksu- ja tolliamet annab teada, et alates 1. maist lihtsustub taimetervise kontrollile alluvate taimede, taimsete saaduste ja muude kaupade tollivormistus. 

Taimetervise kontrolli alla kuuluvad kaubad on kehtestatud põllumajandusministri määrusega ning kontrolli läbimist kinnitab põllumajandusameti järelevalveametniku sisselubav märge saatedokumendil. Taoliste kaupade hulka kuuluvad näiteks kõik elustaimed, värsked lõikelilled ja –sibulad, mitmed köögiviljad ning puit.

Alates 1. maist on klientidel võimalik selliste kaupade impordi korral taimetervise kontrolli läbimist tõendavad dokumendid üles laadida tollideklaratsiooni töötlemise süsteemi COMPLEX elektroonselt. Kuigi ettetõtele jääb ka paberil lisadokumendi esitamise võimalus, soovitab amet tollivormistuse kiirendamiseks kasutada uusi elektroonilisi võimalusi.

Maksu- ja tolliameti tollikorralduse osakonna peaspetsialisti Elika Brosmani sõnul on tollivormistamise lihtsustamine üks ameti lähiaastate eesmärkidest.

„Meie eesmärgiks on muuta tollivormistus oma klientide jaoks võimalikult kiireks ja mugavaks. Plaanime sel aastal lihtsustada sarnaselt veel teistegi piirangutega seotud kaupade tollivormistust, esmajärjekorras väetiste ning puu- ja köögiviljade impordi tollivormistust,“ märkis Brosman.

Ivi Papstel
avalike suhete juht
26. aprill 2013

Maksu- ja tolliameti revidendid kontrollisid selle aasta esimese kolme kuuga ehitusettevõtteid 566 korral, kontrollide tulemusel korrigeeriti maksukohustusi ligi 2 miljoni euro võrra.

Ehitusettevõtete juhtidele, kes oma äriühingud maksuvõlgadega maha on jätnud, väljastas maksu- ja tolliamet kolm vastutusotsust. Nende menetluste raames on arestitud üle 90 000 eurose maksuvõla katteks juhatuse liikmetele kuuluvad neli kinnistut.

Üks vastutusotsuse juhtum sai alguse kolmest maksumenetlusest, kus selgus, et ettevõte kajastas oma maksuarvestuses fiktiivseid arveid, oli jätnud deklareerimata töötajaid ja maksis neile ümbrikupalka. Ettevõttel kuulus tasumisele kokku 100 000 eurot. Kuna ettevõte võlga ei tasunud, siis alustati vastutusmenetlus juhatuse liikmete suhtes ning arestiti nende isiklik vara. Kui maksuhaldur tuvastab, et juhatuse liikmed ei täitnud oma kohustusi, siis vastutavad nad äriühingu maksuvõla eest oma isikliku varaga.

Seoses ümbrikupalga maksmisega, maksuhalduri tegevuse takistamisega või käibemaksudeklaratsioonis valeandmete esitamisega on praegu menetluses kaheksa väärtegu. Sellise tegevuse eest võib juriidilist isikut karistada trahviga kuni 13 000 eurot ja füüsilist isikut trahviga kuni 1200 eurot.

Näiteks kontrolliti märtsi lõpus Põhja-Eesti Regionaalhaigla ehitusobjekti, millega on seotud 34 erinevat ettevõtet. Vaatlusel tuvastati 20 uut töötajat, kes ei kajastu ühegi ettevõtte tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonil. Üks töötaja, kellelt seletusi võeti, ütles enda kohta vale nime ja isikukoodi, kuid õige nimi tehti kindlaks ja valeütluse andmise eest alustati tema suhtes väärteomenetlus.

Ühele ehitusega tegelevale äriühingule määrati märtsis täiendavalt tasumisele käibemaksu, kuna ettevõte kajastas oma kulutustes 43 000 euro ulatuses suure ehitusmaterjalide müügiga tegeleva kaupluse müügitšekke. Kontrollimisel selgus, et ehitusmaterjalide kauplus ei ole mainitud kviitungeid väljastanud, tšekid olid võltsitud ja tegelikkuses kaupu ei ostetud.

Teisele, Tallinnas tegutsenud ehitusettevõttele määrati märtsis täiendavalt tasumisele käibemaksu ligi 69 000 eurot, kuna äriühing oli aastatel 2009-2010 osutanud ehitusteenust juhatuse liikmega seotud ettevõttele, kuid jätnud deklareerimata teenuse osutamisest tekkinud käibe ja sellelt tasumisele kuuluva käibemaksu.

Üle Eesti kontrolliti märtsi kahe viimase nädala jooksul ka viie koolimaja ehitusobjekti, kust leiti 17 uut töötajat, kes ei kajastu ühegi ettevõtte tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonil. Uutest töötajatest 10 leiti Viljandi Riigigümnaasiumi ehitusobjektilt, millega on seotud 17 ehitusettevõtet. Viljandi Riigigümnaasiumi kümnest uuest töötajast kolm olid arvel ka töötukassas ja ühel puudus elukoha- ja tööluba, mille kontrollimiseks edastasime andmed politsei- ja piirivalveametile ning töötukassale.

MTA kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendiku sõnul ei ole ehitussektoris probleemiks ainult ümbrikupalga maksmine vaid ka käibemaksupettused.

„Ümbrikupalga maksmiseks on valemänguritel vaja vahendeid ning seda tekitatakse käibemaksupettust läbi viies. On oluline märkida, et sellised pettused võivad lõppeda ka isikliku vara kaotamisega ning rahuliku meele tagaks ikkagi reeglite aus järgimine,“ ütles Lemendik.

Lemendik lisas, et ehitusettevõtete kontrollide käigus on aastatel 2012-2013 selgitusi võetud 3867 inimeselt. „Nendest oli esimest päeva tööl 1044, kes ei kajastunud kontrollile eelnenud kolmel kuul ühelgi tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonil. See näitab, et ehitusvaldkonna musta tööjõu osakaal on 27%.“

Ivi Papstel
avalike suhete juht
23. aprill 2013

Märtsis viisid maksu- ja tolliameti tollikontrolli üksused Eesti piiridel läbi 1926 kontrolli, millest 821 olid tulemuslikud.

Erinevaid tubaka- ja alkoholikäitlejaid kontrolliti kokku 35 korral, rikkumisi leiti 24 juhul. Märtsis peeti kinni 781 879 sigaretti ja 297 liitrit kütust. Alkoholi peeti kinni absoluutarvestuses 329,4 liitrit.

Kontrolliti kahte kütusekäitlejat (sh tanklad). Dokumentidega seotud rikkumisi ja mittevastavat kütust avastati ühel juhul.

Keeldude ja piirangutega seotud juhtumeid oli 14. Intellektuaalset omandit rikkuvat kaupa avastati 313 ühikut. Narkootilisi aineid peeti kinni 1,1 grammi.

Maanteedel oli kokku 37 kontrolli, mille ajal avastati 3 rikkumist.

Mõned juhtumid:
Lõuna liikuvkontrollitalituse töötajad koos politsei- ja piirivalveameti töötajatega leidsid 3. märtsil Tartumaal ühest garaažiboksist 300 liitrit aktsiisivabalt Venemaalt toodud kütust.

Ida tollipunktist leiti 6. märtsil sõiduauto pagasiruumi ja tagumise istme all olevast peidikust kokku 70 400 deklareerimata sigaretti.

Kaks päeva hiljem kontrollisid Põhja liikuvkontrollitalituse töötajad Tallinnas asuvat eluruumi, kust leiti 134 580 Venemaa ja Valgevene maksumärkidega sigaretti. Alustatud kriminaalasi 13930000191

12. märtsil avastasid maksu- ja tolliameti liikuvkontrolli töötajad koos politseiametnikega Rakveres sõiduauto pagasiruumist 41 000 salasigaretti. Sigaretid olid eri marki ja suuremal osal olid Venemaa maksumärgid, kuid leidus ka Valgevene maksumärkidega sigarette.

Päev hiljem kontrolliti Hongkongist Eesti ettevõttele saadetud kullersaadetist, kust leiti 55 käekella, mille sihverplaadil oli Guessi markeering. Guessi kaubamärgiga sarnaselt tähistatud käekellad tunnistati Guessi esindaja hinnangul intellektuaalset omandit rikkuvaks kaubaks ja suunati hävitamisele.

Põhja liikuvkontrollitalituse töötajad leidsid 20. märtsil Tallinnas ühe inimese elukoha ja kahe garaažiboksi läbiotsimisel 65 800 Venemaa ja Valgevene maksumärkidega sigaretti ja 289 liitrit alkoholilõhnalist vedelikku.

Juba kajastatud juhtumid märtsis:
Teate lõppu on lisatud märtsi suuremad avastused, mille kohta oleme juba teinud eraldi teavituse.

Märtsi esimesel nädalal avastasid maksu- ja tolliameti töötajad üle Eesti kokku 212 500 salasigaretti. (http://www.emta.ee/index.php?id=34026&tpl=1026)

MTA Põhja liikuvkontrollitalituse töötajad avastasid 18. märtsil Sillamäel elukoha ja garaaži kontrollil 127 900 salasigaretti. (http://www.emta.ee/index.php?id=34074&tpl=1026)

MTA ootab vihjeid salakauba kohta telefonile 800 4444 või e-posti aadressile vihje@emta.ee.

Kaia-Liisa Kallas
pressiesindaja

19. aprill 2013