• Suurenda
• Vähenda
• Prindi leht

Tööandja haigushüvitise maksustamisest ja deklareerimisest

Alates 2009. aasta 1. juulist muutus haigushüvitiste maksmise kord, mis rakendub haiguslehtedele, mille töövabastuse algus on 1. juulil 2009 või hiljem. Haigushüvitist hakatakse kindlustatule maksma alates haigestumise 4. päevast (enne maksti alates 2. päevast). Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12² kohaselt maksab haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani haigushüvitist tööandja 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust. Alates haigestumise 9. päevast maksab haigushüvitist haigekassa. Täpsem info haigekassa kodulehelt: http://www.haigekassa.ee/tooandjale/toovoimetushyvitiste-maksm..

Tööandja haigushüvitis maksustatakse tulumaksuga (tulumaksuseaduse § 13 lg 1). Sotsiaalmaksuga ja töötuskindlustusmaksega ei maksustata töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12² alusel makstavat haigushüvitist, mis ei ületa töötaja keskmist töötasu (sotsiaalmaksuseaduse § 3 p 3, töötuskindlustusseaduse § 40 lg 2 p 4).

2009. aastal tõusis tööandja sotsiaalmaksu minimaalne kohustus

1. jaanuarist 2009 tõusis sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 4350 kroonini, mis on nüüd võrdne kehtiva kuupalga alammääraga. 

Vastavalt sotsiaalmaksu seaduse § 2 lõikele 2 peab tööandja igakuiselt maksma sotsiaalmaksu töötajale/teenistujale makstud palgalt, kuid mitte vähem kui 4350 kroonilt, seega on tööandja sotsiaalmaksu minimaalseks kohustuseks 1436 krooni kuus (v.a seaduses sätestatud erandid).

Samas on seadusega sätestatud töötajate/teenistujate kategooriad, kelle puhul ei ole tööandjal sotsiaalmaksu kuumääralt tasumise kohustust, st kelle eest tasutakse sotsiaalmaksu neile tegelikult makstud tasult, isegi kui see on kuumäärast väiksem. Nendeks on sellised töötajad/teenistujad (pensionärid, õppurid, väikeste laste vanemad), kes tihtipeale töötavad osalise tööajaga.

• Töötaja või teenistuja, kes saab riiklikku pensioni (kõik pensioni liigid: vanaduspension, töövõimetuspension, soodustingimustel pension jne).
• Töötaja või teenistuja, kes kasvatab vanema või eestkostjana alla 3-aastast last või kolme või enamat alla 19-aastast last.
• Töötaja või teenistuja, kes on õigusaktide alusel asutatud ja tegutsevas Eesti õppeasutuses või välisriigi samaväärses õppeasutuses põhiharidust omandav õpilane kuni 21 aasta vanuseni, üldkeskharidust omandav õpilane kuni 24 aasta vanuseni, kutseõpet omandav koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isik, põhihariduse või keskhariduse baasil kutseharidust omandav õpilane ning Eesti alalisest elanikust üliõpilane.
• Töötaja, kellele on Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (edaspidi TLS-i) § 68 alusel kehtestatud osaline tööaeg või kes on saadetud osaliselt tasustatavale puhkusele (TLS-i § 68 kohaselt töömahu või tellimuste ajutisel vähenemisel on tööandjal oma asukoha (elukoha) tööinspektori nõusolekul õigus kokkuleppel töötajaga kehtestada töötajale kuni kolmeks kuuks aastas osaline tööaeg või saata töötaja osaliselt tasustatavale puhkusele samaks tähtajaks). NB! Redaktsioon kehtib kuni 1. juulini 2009. SMS § 2 lg 4 p 1 on alates 01.07.09 kehtetu seoses Eesti Vabariigi töölepingu seaduse kehtetuks tunnistamisega. Alates 01.07.09 jõustuva töölepingu seaduse § 37 lg 1 kohaselt kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, võib ta töötasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav. Sama pargrahvi lõike 3 kohaselt on töötajal õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega. MTA seiskoht: Kuna maksusoodustuse hulgast on see regulatsioon välja jäetud, peab tööandja antud juhul maksma sotsiaalmaksu töötaja eest mitte vähem kui SMS §-s 2¹ nimetatud kuumääralt.  
• töötaja või teenistuja puhul, kellele on töö- ja puhkeajaseaduse (edaspidi TPS-i) § 5 lõike 1 alusel kehtestatud lühendatud tööaeg sellel kuul (TPS-i § 5 lg 1 alusel on lühendatud tööaeg 13 – 17-aastasel töötajal; töötajatel, kes töötavad allmaatöödel, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel; koolide ja muude lasteasutuste õpetajatel, kasvatajatel ning teistel õppe- ja kasvatusalal töötavatel isikutel, samuti tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud töölepingu alusel töötavatel psühholoogidel ja logopeedidel). NB! Redaktsioon kehtib kuni 1. juulini 2009. Alates 01.07.09 jõustuva töölepingu seaduse § 43 kohaselt on lühendatud tööaeg kehtestatud 7-17-aastasel töötajal, haridustöötajate tööaja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

Madalapalgalise osalist tööaega kasutava töötaja eest, kes ei kuulu eelnimetatud isikute hulka, peab tööandja maksma sotsiaalmaksu 1436 krooni kuus, kui osalise tööaja tõttu jääb töötaja palk alla 4350 krooni kuus. Kui selline töötaja töötab osalise tööajaga mitme tööandja juures, maksab sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses tööandja, kes töötaja palgalt tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu.

Juhime tähelepanu, et sotsiaalmaksu kuumääralt tasumise kohustus kehtib tööandjal ainult töölepingulise töötaja puhul. Kui tegemist on töövõtu- , käsundus või muu võlaõigusliku lepingu alusel või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstava tasuga, siis alati makstakse sotsiaalmaksu isikule tegelikult makstud tasult, st väljamakse tegijal ei ole kohustust maksta sotsiaalmaksu vähemalt 1436 krooni kuus. Siinjuures tuleb arvesse võtta, et töövõtulepingu alusel teenust osutaval isikul või juhatuse liikmel ei teki õigust ravikindlustuskaitsele juhul, kui nende tasudelt makstav sotsiaalmaks on sotsiaalmaksu kuumäärast väiksem (ravikindlustusseaduse § 5 lg 2 p 4, 5). 

Täiendused TSD lisa 1 kontrollireeglites e-maksuametis

Alates 01.01.2008 on TSD lisa 1 kontrollikriteeriumisse lisatud uued kontrollireeglid.
Tulumaksuseaduse § 28¹ lõike 4 kohaselt ei arvata füüsilise isiku tulust maha maksu ega makset, mis on tasutud Eestis tulumaksuga mittemaksustatava tulu arvel. Tulenevalt eelnimetatust on alates 2008. a jaanuarikuu TSD lisast 1 muudetud kinnipeetud tulumaksu kontrolle.

Esineb olukordi, kui töötuskindlustusmakset või kohustusliku kogumispensioni makset makstakse tulumaksuga mittemaksustatava tulu arvel. Näiteks on selliseks väljamakseks tööandja makstud toetus lapse sünni puhul või residendile välisriigis töötamise eest makstud tasu, mida ei maksustata Eestis tulumaksuga, kuid maksustatakse sotsiaalmaksuga, töötuskindlustusmaksega ja kogumispensioni maksega.

Kinnipeetava tulumaksu arvutamisel võetakse arvesse veerus 8 märgitud töötuskindlustusmakset või veerus 10 märgitud kohustusliku kogumispensioni makset vaid ulatuses, mis langeb tulumaksuga maksustatavatele väljamaksetele. Seetõttu on TSD kontrollikriteeriumisse lisatud vastavad kontrollireeglid, milledele mittevastavuse puhul kuvatakse e-maksuametis vormi TSD lisa 1 kontrolli puhul veatunnused:

L1_16 g_16_4 Lisa 1 MVT tun.-ga isik: nimi (isikukood) veerg 6 TM summ (vale summa) vale. Peab võrduma 21% (veergude 7 sum - TK (vml (01 + 15 + 21) x 0,006) - KP (vml (01 + 11 + 13 + 15 + 17 + 18 + 21) x 0,02) - elatis - MVT) summast (õige summa)

L1_17 g_17_4 Lisa 1 MVT tun.-ta isik: nimi (isikukood) veerg 6 TM summ (vale summa) vale. Peab võrduma 21% (veergude 7 sum - TK (vml (01 + 15 + 21) x 0,006) - KP (vml (01 + 11 + 13 + 15 + 17 + 18 + 21) x 0,02) - elatis) summast (õige summa)

Näide: 2008. a jaanuarikuu väljamaksed: palk (vml01) 5000, toetus lapse sünni puhul 11 250 (seda toetust ei maksustata tulumaksuga, seega vml01 all ei deklareerita, kuid maksustatakse sotsiaalmaksuga, töötuskindlustusmaksega ja kogumispensioniga).
Lisa 1 andmed: MVTa = JAH. SM vm = 16250 (5000 + 11250); TK vm 16250; TK = 98 (16250 x 0,6%); KP = 325 (16250 x 2%); TM vml 01 5000; kuna SM vm > TM vml 01, siis rakendub kontrollireegel L1_16_g_16_4. Kinnipeetud tulumaks = [5000 - (5000 x 0,6%) - (5000 x 2%) -2250] x 21% = 550.

Tagasi | Üles